2-06-25271/18 - Asjaõigus - Omandiasjad - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromissleping vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus peab vajalikuks siiski märkida, et käesoleva kohtumääruse jõustumisel ei ole kostjal kinnistusraamatuseaduse § 341 lg-s 7 sätestatut arvestades iseenesest vajalik teha kompromissi 5. punktis osundatud tahteavaldusi (notariaalselt tõestatud vormis). Kostja nõusolek kinnistusraamatus kinnistu omaniku kohta tehtud senise kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks tuleneb käesoleva kohtumäärusega kinnitatud kompromissi 4. punktist. Kohus selgitab menetluseosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus hinnangul kuuluvad rahuldamisele ka poolte poolt esitatud taotlused menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Hageja xxx on palunud tagastada talle pool tasutud riigilõivust, mille ta maksis hagi esitamisel ning tagastada täielikult tema poolt 27.12.2007.a. tehtud kohtumääruse alusel makstud täiendav riigilõiv summas 24 500 krooni. Viimast taotlust põhjendab hageja TsMS § 122 lg-s 2 sätestatuga, mille kohaselt on hagihind hagiasjas taotletud harilik väärtus. xxx taotles endale asja, mille väärtuseks ta hindas 990 000 krooni ja mille eest ta tasus riigilõivu summas 37 750 krooni. Tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p-st 1 tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 3 tagastatakse riigilõiv riigilõivu tasunud isiku nõudel määruse alusel. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel hagiavalduse eest 18.09.2006.a Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas riigilõivu 37 750 krooni (viitenumber 2900072123, selgitus: „xxx Hagi xxx vastu“). Menetluse käigus tegi kohus 27.12.2007.a määruse, millega kohustas hagejat tasuma haginõudelt täiendavalt riigilõivu 24 500 krooni. Täiendavalt nõutud riigilõivu on 07.01.2008.a hageja eest tasunud xxx (isikukood xxx). Riigilõiv (summas 24 500 krooni) on tasutud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 2900072123, selgitus: „xxx Täiendav Riigilõiv

ts.asjas nr. 2-06-25271“). Kohus leiab, et 27.12.2007.a kohtumääruse alusel hagejalt täiendava riigilõivu nõudmine on olnud ekslik. Hagiavalduses on hageja endale taotlenud 30/100 suurust kaasomandi osa xxx kinnistust. Kinnistu koguväärtuseks on hageja hinnanud 3 300 000 krooni. Sellest lähtuvalt võis hageja hagis taotletu harilikuks väärtuseks (TsMS § 122 lg 2) pidada 990 000 krooni (s.o 30% 3,3 miljonist kroonist). Nimetatud summalt on hageja tasunud riigilõivu 37 750 krooni. Seega on 07.01.2008.a hageja eest tasutud riigilõivu (24 500 krooni) näol tegemist enamtasutud riigilõivuga (TsMS § 150 lg 1 p 1) ning see kuulub täies ulatuses tagastamisele. Hagiavalduse esitamisel 18.09.2006.a tasutud riigilõivust 37 750 krooni kuulub tagastamisele pool, s.o 18 875 krooni. Kokku tuleb hageja xxx poolt ja hageja eest menetluses tasutud riigilõivu tagastada seega 43 375 krooni (s.o 24 500 kr + 18 875 kr) ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kogu tagastatav riigilõiv kanda xxx arveldusarvele nr 221008418936 (Swedbank). Kostja xxx on palunud tagastada vastuhagi esitamisel 2007.a oktoobris tasutud riigilõivu 1000 krooni täies ulatuses, kuna kohus keeldus 18.02.2008.a määrusega vastuhagi menetlusse võtmisest. Samuti palub kostja tagastada poolt vastuhagi uuesti esitamisel 2008.a mais tasutud riigilõivust summas 37 750 krooni. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja xxx tasunud vastuhagi esitamisel 04.10.2007.a arvelduskontolt nr 1103865112 Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas riigilõivu 1000 krooni (viitenumber 2900078444, selgitus: „riigilõiv vastuhagilt, TS asjas 2-06-25271“). 18.02.2008.a määrusega keeldus kohus nimetatud vastuhagi menetlusse võtmisest. Menetluse käigus esitas kostja vastuhagi uuesti ning on tasunud sellelt 29.05.2008.a riigilõivu 37 750 krooni. Riigilõiv on kostja poolt tasutud arvelduskontolt nr 1103865112 Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 2900072123, selgitus: