Määrata võlausaldajate esimeseks üldkoosoleku toimumise ajaks 25.jaanuar 2023 kell 12.30 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas, saal nr 2, asukohaga Lossi 4a, Kuressaare ja eelneval kokkuleppel halduriga paralleelselt videokonverentsina virtuaalruumis https://meeting.video.rik.ee. Virtuaalruumi liitumise kutse saamiseks tuleb pöörduda halduri poole.
Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt 2 kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta
2-22-16324 (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
7.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustusest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada hiljemalt 3. jaanuaril 2024.
8.Jätta menetluskulud võlgniku J.O kanda.
9.Määrata usaldusisiku Ott Lepmetsa tasu suuruseks 1040 eurot, millele lisandub käibemaks 208 eurot, kokku 1248 eurot.
10.Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 725 euro ja lisanduva käibemaksu 145 euro ulatuses, kokku summas 870 eurot, ning maksta see välja riigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ, arvelduskonto nr EE861010220270116222).
11.Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 378 eurot (sh käibemaks 63 eurot) mõista välja pankrotivara arvelt.
12.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib määruskaebuse esitada usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada.
Asjaolud ja menetluse käik
1.31.10.2022 esitas J.O Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale võlgniku maksejõuetusavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamiseks.
2.Avalduse kohaselt on võlgnikul sissetulek umbes 470 eurot kuus, ta on lesk ja alaealised ülalpeetavad puuduvad, tema igakuised elamiskulud on umbes 460 eurot, sh kulutused eluasemele summas 205 eurot, kulutused toidule 100 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 40 eurot, kulutused majatarvetele ja hügieenile 10 eurot, sidekulud 33 eurot, ravimid ja tervishoiukulud 40 eurot, muud vältimatud kulud (küttepuud ja ajakirjandus) 34 eurot. Võlgnikul on avalduse kohaselt kohustusi kokku vähemalt summas 12 936,10 eurot. Võlgnik ei ole abielus ning avaldatud kohustused ei ole solidaarkohustused. Võlgnik ei tegutse ettevõtjana.
3.Kohus võttis 24.11.2022 võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku usaldusisikuks Ott Lepmetsa ja tegi usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise.
2-22-16324
4.Usaldusisik Ott Lepmets esitas 20.12.2022 kohtule usaldusisiku aruande, võlgniku vara- ja võlanimekirja.
4.1.Usaldusisikul ei õnnestunud koguda andmeid kõigi võlgniku poolt maksejõuetusavalduses nimetatud kohustuste kohta. Andmed puuduvad kohustuste osas kokku summas 663,01 eurot. Usaldusisik on teinud päringu Julianus Inkassole (AS Aktiva Finants). Julianus Inkasso vastuses on nimetatud üksnes neli nende menetluses olevat võlanõuet, kuid maksejõuetusavalduses on neid nimetatud rohkem. Samuti ei edastanud Julianus Inkasso dokumente ühe väidetava nõude osas (Inbank AS poolt loovutatud võlanõue summas 646,44 eurot). Selguse huvides võtab usaldusisik eelneva kokku: a. Võlgniku poolt maksejõuetusavalduses nimetatud kohustuste summa on 12 936,10 eurot; b. millest 663,01 eurot ei ole võlausaldajate poolt kinnitatud; ja c. millest 646,44 eurot on võlausaldaja poolt kinnitatud, kuid mille kohta puuduvad alusdokumendid. Usaldusisik leiab, et eelmises punktis nimetatud asjaolu, st kas võlgnikul on sissenõutavaks muutunud kohustusi summas 12 936,10 või 11 626,65 eurot, ei mõjuta käesoleval juhul siiski kuidagi usaldusisiku hinnangut maksejõuetuse osas.
4.2.Usaldusisik tegi võlgniku varade kohta Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt hallatava oksjonikeskkonna kaudu päringud riiklikele registritele (liiklusregister, kinnistusraamat, relvaregister, väärtpaberite keskdepositoorium,). Usaldusisik ei tuvastanud, et võlgnikul oleks sõidukeid, relvi, osalusi äriühingutes või kinnisvara. Usaldusisik on esitanud päringud üheteistkümnele suuremale Eestis tegutsevale krediidiasutusele. Käesoleva dokumendi esitamise seisuga ei ole usaldusisiku päringule vastanud AS LHV Pank. Usaldusisik tuvastas võlgnikul alljärgnevad arvelduskontod: a. AS SEB Pank konto nr EE721010010048624017, jäägiga 1,65 eurot; b. AS Swedbank konto nr EE182200221034670146, jäägiga 32,64 eurot (broneeritud); c. Coop Pank AS-is konto nr EE574204278687167107, jäägiga 0 eurot. Usaldusisik ei tuvastanud tagasivõidetava vara olemasolu.
5.Usaldusisik leiab, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku vastutustundetu käitumine laenude võtmisel. Võlgnik on võtnud väikelaene ja kiirlaene olukorras, kus võlgnikul puudus selgelt võimalus neid tagasi maksta. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise hetke on keeruline leida, kuid kindlasti on oluliseks momendiks 2019. a novembris ja detsembris Placet Group OÜ-lt võetud laenud kokku summas 3900 eurot ning Bondora AS-lt võetud laen summas 3300 eurot. Tänaseks on mõlemad kohustused oluliselt kasvanud, moodustades 75% võlgnevusest. On tõenäoline, et nimetatud laenudeta oleksid teised võlgnevused tänaseks tasutud. Võlgniku sissetulekud on läbivalt olnud väikesed – koos töötasude ja erinevate sotsiaaltoetustega on need olnud veidi üle 600 euro kuus. Võetud laenud ei vasta kirjeldatud sissetulekule. Kuivõrd võlgniku vähese sissetuleku põhjuseks on tervislik seisund ja vähenenud töövõime, pidi võlgnik mõistma, et suurema sissetuleku leidmine on ebatõenäoline, et võlgniku vähene sissetulek ei ole ajutine ning et teda ei päästa seetõttu rahalisest kitsikusest laen, mille tagasimaksmiseks ei ole ta võimeline. Võlgnik on käitunud hooletult ka laenatud rahaga. Võlgnik on teinud pärast nimetatud laenude võtmist olulisel hulgal ja olulistes summades oste internetipoe wish.com kaudu ja maksnud igakuiselt muude internetipõhiste teenuste eest. Tegemist ei ole keskkondadega, mis oleksid pakkunud eluks esmavajalikke kaupu või teenuseid. Kuigi usaldusisik ei tea ostude sisu, on platvormi olemusest tulenevalt tegemist odavate riiete, pisiasjade ja pudukaubaga. Seetõttu on paraku tõenäoline, et kord ostetud asjad realiseerimisel mingit väärtust omaksid. Selline käitumine ei vastanud võlgniku reaalsele rahalisele olukorrale, kus võlgnik oleks pidanud laenu kasutama üksnes esmaste eluvajaduste rahuldamiseks.
2-22-16324 Ehkki võlgnik on käitunud kohustuste täitmisel hooletult, ei saa olukorras näha PankrS § 28 lg 2 tähenduses kuritegu või rasket juhtimisviga. FiMS § 44 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. FiMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. FiMS § 45 lg 3 sätestab asjaolud, mille olemasolu korral võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Selliseid asjaolusid usaldusisikule selgunud ei ole. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, kuivõrd võlgnikul puudub realiseeritav vara ja sissetulek väljaspool sotsiaaltoetuseid, samas kui võlgnikul on 12 936,10 euro suurune võlg. Esimene käimasolev täitemenetlus on algatatud 2020. a juunis ning kohtutäitur on suutnud selle aja jooksul sisse nõuda 4864,02 euro suurusest nõudest 2069,65 eurot ehk ligikaudu 43%. teised nõuded, mille suhtes algatati täitemenetlused 2020. a lõpus ja 2021. a jaanuaris, on täielikult rahuldamata. Seega on võlgniku maksejõuetus olnud pikaajaline. Usaldusisik leiab, et võlausaldajate nõuete rahuldamine väljaspool pankrotimenetlust on ebatõenäoline. Arvestades võlgniku vanust, tervist, töövõimet ja elukohta, ei ole tõenäoline, et võlgnik leiab töö, mis tõstaks tema sissetulekut praegusega võrreldes olulisel määral. Samuti ei nähtu, et võlgnikul oleks oodata suuremat pärandit, kinget või ühise vara jagamist. Kokkuvõttes leiab usaldusisik, et pankroti väljakuulutamine koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega on põhjendatud. Usaldusisik leiab, et pankrotimenetluse jätkamiseks võib ette näha ka deposiidi tasumise kohustuse. Deposiit hõlmaks järgmisi esmaseid tegevusi: võlausaldajate teavitamine ja muud pankrotihalduri üldised kohustused võlausaldajate suhtes, kokku 0,5 h; võlgniku maksete hoidmine ja edastamine, vara valitsemine 2h; üldkoosoleku kokkukutsumine ja juhatamine 1,5h; võlausaldajate nimekirja koostamine ja vormistamine kohtule 1,5h. Usaldusisik töötab tasu eest 130 eurot tund. 5,5 töötunni eest oleks tasu 715 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk 143 eurot, kokku 858 eurot. Kohtu seisukoht
6.Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada ja kuulutab välja võlgniku pankroti. Kohus määrab ametisse pankrotihalduri. Koos pankroti väljakuulutamisega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 18 lg 2 punktile 2.
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku koostatud ja 20.12.2022 kohtule esitatud võlgniku vara ja kohustuste nimekirjast ning usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisiku esitatud varanimekirja alusel on J.O sissetulekud kokku umbes 470 eurot kuus. Kohtule esitatud võlanimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 11 626,65 eurot. Võlgnik on märkinud oma igakuiste väljaminekutena umbes 460 eurot. Eeltoodud andmete põhjal leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõetus on püsiva iseloomuga ja kuulutab PankrS § 31 lõike 1 alusel välja võlgniku pankroti.
8.Kooskõlas PankrS § 31 lõikega 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Ott Lepmetsa ja määrab, arvestades PankrS § 78 lõiget 1, võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. Ott Lepmets on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate üldkoosolek viiakse läbi kohtumääruse resolutsioonis toodud ajal ja kohas.
9.PankrS § 31 lõike 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise kohus usaldusisiku nimetamisel kuni
2-22-16324 pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõpetamiseni peatas. Täitemenetluse jätkamiseks taotlust kohtule esitatud ei ole ja selliseid asjaolusid toimikumaterjalidest ka ei nähtu, mis annaks aluse täitemenetluse jätkamist kaaluda. Pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused TMS § 51 lõike 1 kohaselt lõpevad.
10.Vastavalt FiMS § 45 lõigetele 1 ja 2 otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud ühtegi FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alust. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lõike 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
11.Kohus selgitab võlgnikule, et ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast pankrotimenetluse lõppu jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses loetakse võlgniku tulu loovutatuks usaldusisikule vastavalt FiMS § 47 lõigetes 3–5 sätestatule ja võlgnik on kohustatud andma pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma.
12.FiMS § 46 lõike 3 kohaselt tuleb usaldusisikul esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada määruse resolutsioonis märgitud tähtajaks.
13.Võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel (FiMS § 49 lg 1). Eelviidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lõige 9 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.
14.FiMS § 8 lõige 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lõige 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõigete 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.
15.FiMS § 54 lõige 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu,
2-22-16324 keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lõikele 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
16.PankrS § 23 lõike 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 145 eurot.
17.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1248 eurot (käibemaksuga).
18.Võlgnik on koos maksejõuetusavaldusega esitanud taotluse saada menetlusabi usaldusisiku- ja pankrotihalduri tasu ning kulutuste katteks pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluses tulenevalt TsMS § 183 lõikest 2. FiMS § 54 lõike 7 järgi võib kohus kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lõike 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 2023. aastal on kuupalga alammääraks 725 eurot. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot, menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning tasuda vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Advokaadibüroo Lepmets & Nõges arvelduskontole.