Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Määruse tegemise aeg ja koht
08.10.2008.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-15534
Tsiviilasi
E J (isikukood xxx, elukoht xxx), J J (isikukood xxx, elukoht xxx), K-L T (T, isikukood xxx, elukoht xxx), E S (S, isikukood xxx, elukoht xxx) ja J J (J, isikukood xxx, elukoht xxx) avaldused S J P pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks
kaasomanikel. Avaldajad paluvad määrata xxx asuvale korterile esindaja. Esindajale tuleb anda õigus kaasomandis oleva kinnisomandi jagamiseks korteriomanditeks ja vastavate notariaaltoimingute tegemiseks. Avaldajad täpsustasid nõuet. Avaldajad paluvad määrata Xxx korter 1 kaasomandi osale pärandi hooldajaks K-L T. Pärandi hooldajale anda õigus kaasomandis oleva kinnisomandi jagamiseks korteriomanditeks ja vastavate notariaaltoimingute tegemiseks. Ettepanekut põhjendavad avaldajad sellega, et S J P on oma eluajal andnud volitusi K-L Tle xxxkorteri haldamiseks ja esindamiseks ametiasutustes seoses maa erastamise protseduuridega. Temale kuulub suurem osa Xxxmaja kaasomandist ning tema tegeleb maja haldamise korraldamisega. Kohus leidis Kohus kontrollis käesoleva määruse tegemise seisuga kinnistusraamatu andmeid ning tuvastas, et käesoleval hetkel on endiselt Xxxasuva kinnisasja kaasomanikena registritesse kantud avaldajad ja S J P (III kd, t lk 173-177). Vastavalt pärimisseaduse (PärS) § 111 lg 1 „kohus rakendab pärandvara hoiumeetmeid notari, pärija, pärandi hooldaja, testamenditäitja, pärandaja võlausaldaja, pärandisse kuuluva vara kaas- või ühisomaniku või teiste huvitatud isikute taotlusel.“ Kuivõrd avaldajad on S J P kinnistu kaasomanikud esineb õiguslik alus pärandvara hoiumeetmete rakendamise menetluse läbiviimiseks. Avaldajate huvi seisneb selles, et moodustada korteriomandid ning korteriühistu. Kohus leiab, et selline huvi on õiguslik ja põhjendatud. Kohus on välja selgitanud S J P võimalikud pärijad. Tallinna notar Sirje Velsbergi 23.11.2006 kirjast nr 9739 nähtub, et 10.08.2004 surnud S J P võimalikud pärijad on: abikaasa Y O -P, poeg F R J P (alaealine, sünd xxx, elab koos Y O –P ) ja tütar T E M P (I kd, t lk 42). Pärimisprotsess Rs lõpuni viidud ei ole (III kd, t lk 169-172). Nendele andmetele tuginedes leiab kohus, esineb vajadus pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks. Käesolevad avaldused puudvad Xxx asuvat kaasomandit. Vastavalt PärS § 112 lg 2 „kohus nimetab hooldajaks pärandist huvitatud isiku, huvitatud isiku poolt soovitatud isiku või muu isiku. Hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandit nõuetekohaselt valitseda. Kohus võib isiku, kes pärandit nõuetekohaselt ei valitse, hooldajakohustustest vabastada.“ Avaldajad on teinud ettepaneku nimetada pärandvara hooldajaks K-L T. Tuginedes avaldustele kuulub temale suurem osa kaasomandist, ta tegeleb kinnisasja haldamise korraldamisega ning S J P on oma eluajal andnud temale volitusi xxxkorteri haldamiseks ja esindamiseks ametiasutustes seoses maa erastamise protseduuridega. Asjast puudtud isikud, s.o S J P võimalikud pärijad, ei ole neid asjaolusid ümber lükanud, K-L T kandidatuurile otseselt vastu vaielnud ega teisi kandidaate esitanud. Kohus leiab, et pärandvara hooldajaks võib nimetada K-L T avaldustes toodud asjaoludel. Suurim osa kaasomandist ja faktiline elamu haldamise korraldamine viitab sellele, et K-L T suudab pärandvara nõuetekohaselt valitseda. Kooskõlas PärS § 112 lg 3 „hooldaja on kohustatud: 1) kohtu määratud tähtaja jooksul esitama kohtule pärandvara nimekirja; 2) vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise; 3) andma pärandvara arvel ülalpidamist isikule, keda pärandaja oli seaduse alusel kohustatud ülal pidama; 4) tasuma pärandvara arvel pärandaja võlad; 5) andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele.“
Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 590 lg 1 nõuab kohus hooldaja annet hoolduse lõppemisel. Avaldajad on palunud pärandi hooldajale anda õigus kaasomandis oleva kinnisomandi jagamiseks korteriomanditeks ja vastavate notariaaltoimingute tegemiseks. Kohus on eelnevalt leidnud, et avaldajate huvi korteriomandite seadmiseks ja korteriühistu moodustamiseks on õiguslik ja põhjendatud. Kohus annab pärandvara hooldajale vastava õiguse. Kohus ei ole TsMS § 584 sätestatud pärandi hoiumeetmete rakendamise kulude katteks nõudnud kohtu deposiiti avaldajatelt raha. Avaldajad on kinnitanud, et kannavad pärandi hoiumeetmete rakendamise kulud ise. Kohus on andnud võimaluse menetlusosaliste ärakuulamiseks vastavalt TsMS § 585. Avaldajad jäid oma avalduse ja pärandvara hooldaja kandidaadi juurde, K-L T kinnitas, et on teadlik pärandvara hooldaja õigustest ja kohustustest. Asjast puudtud isikud kohtuistungitele ei ilmunud ning suhtlesid kohtuga e-posti vahendusel. Kohus leiab, et esitatud avaldused on võimalik lahendada ning rahuldab kohtule esitatud avaldused. Avaldajad on pidanud võimalikuks kanda menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 ja 165 järgi avaldajate kanda solidaarselt. Menetluskulud seisnevad käesoleva määruse tõlkekuludes, mille lahendab kohus eraldi määruses. Kohus tõlgib käesoleva määruse Tanja Elsa Maria P jaoks inglise keelde, kuna nimetatud isik suhtles kohtuga inglise keeles. Yvonne Ott-P valdab eesti keelt. TsMS § 586 lg 2 alusel jõustub käesolev määrus selle kättetoimetamisega K-L Tle. S J P pärijate selgumisel tuleb hooldus lõpetada ning selleks tuleb vastava avaldusega ning pärimisõigust tõendavate dokumentidega uuesti sama kohtu poole pöörduda.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.