Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Tsiviilasi nr. 2-07-48145 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisest, kui kostja tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik. Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Sisulised asjaolud Hagi kohaselt kasutas kostja K S poolte vahel 01.09.2005.a sõlmitud mitteeluruumi rendilepingu alusel hagejale kuuluvaid mitteeluruume asukohaga Suvituse 14, Pärnus, renditasu määr oli 21 740.40 krooni kuus + käibemaks, lisaks kohustus kostja üks kord kuus kohustus tasuma hagejale kasutatud haldusteenuste ning sidevahendite kasutamise eest. Rendilepingu muutmiseks 19.04.2006.a sõlmitud kokkuleppe lisa nr 2 alusel oli alates 01.05.2006.a renditasu 42 000 kr kuus ning kostja võttis kohustuse tasuda 31.03.2006.a arve osade kaupa 5500 kr kuus alates 10.05.2006.a kuni arve täieliku tasumiseni. Vaatamata hagejapoolsetele meeldetuletustele 19.07.2006.a ja 11.08.2006.a ning 30.11.2006.a pooltevahelisele kokkuleppele ei asunud kostja vähendama. Hageja esitas 11.04.2007.a viimase pretensiooni ning ütles seejärel rendilepingu alates 30.04.2007.a üles. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagiavalduse koostamise seisuga 06.11.2007.a renditasu 131 967.14 kr, tarbitud haldusteenuste eest 27 006.17 kr ja viivised 125 597.21 kr, kokku võlgnevuse summas 284 570.52 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja taotleb kostjalt tekkinud menetluskulude hüvitamist järgmiselt: riigilõiv 8250.krooni ja kulutused õigusabile 5900.- krooni (kuludokumendid lisatud hagiavaldusele) Menetluse käik Kostja 10.12.2007.a kirjalikus vastuses tunnistas hagi üksnes osaliselt summas 33 973.31 krooni, taotles osaliselt haginõude tasaarveldamist ja pidas võimalikuks asja lahendada kompromissiga. Vaatamata korduvale läbirääkimistele ja eelistungitele pooled tegelikult kokkulepet ei saavutanud ja kohus määras uue eelistungi 24. septembrile 2008.a. Eelistungil jäi hageja hagiavalduse juurde, palus selle rahuldada esitatud kujul ning välja mõista kostjalt võlg 284 570.52.- krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja istungile ei ilmunud, kohtukutse on 27.06.2008.a., s.o. 3 kuud enne istungi toimumist, isiklikult allkirja vastu kostjale kätte toimetatud, mitteilmumise mõjuvatest põhjustest teatanud ei ole. 24.09.2008.a esitas kostja kohtule kirjalikult taotluse istungi edasilükkamiseks seoses hilise kaitsja leidmisega, mille tõttu ei ole saanud kaitsja tutvuda piisavalt materjalidega. Advokaadi või esindaja volikirja, ka mitte muid andmeid esindaja kohta kostja ei lisanud. Hageja taotles teha asjas tagaseljaotsuse. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära hageja seletused ja tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg.1, 2 ja § 415 tagaseljaotsusega, kuna kostja ei ilmunud istungile ega ole teatanud mitteilmumise mõjuvatest põhjustest. TsMS § 200 lg.1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. TsMS § 422 lg. 1 kohaselt loetakse mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus , poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda ega saata 2 (3)

Tsiviilasi nr. 2-07-48145 kohtusse esindajat. Ühtegi tõendit mitteilmumise mõjuva põhjuse kohta TsMS § 422 mõttes ei ole kostja esitanud. Kostjale on kohtukutse nõuetekohaselt 27.06.2008.a, s.o. enam kui kolme kuulise ajavaruga kättetoimetatud, seega ei saa esindaja hilist leidmist ja kostja kohtusse ilmumata jätmist lugeda vabandavaks asjaoluks, seda enam, et TsMS § 217 lg.2 kohaselt ei piira esindaja olemasolu poole isiklikku osavõttu asjast. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel, sest kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rendilepingust ja selle lisadest tulenevate rahalise kohustuste täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg.1 ja § 173 lg.1 tuleb menetluskulud jätta kostja K S’i kanda ja välja mõista kostjalt kohtukuluna riigilõiv ja õigusabi kulud summas 14 150 krooni hageja kasuks. Muude menetluskulude kohta võivad menetlusosalised nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest – TsMS § 174 lg.1.

Ivika Sillaots Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.