AS Leibur hagi AS Eesti Pagar vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguste rikkumise lõpetamiseks Harju Maakohtu 07.03.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Eesti Pagar apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
11.09.2008, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Leibur (registrikood 10224864), esindaja adv Reet Saks Kostja AS Eesti Pagar (registrikood 10080750), esindajad adv Alice Salumets ja adv Armand Reinmaa
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 07.03.2008 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud ja hageja nõue
1.Hagejale kuulub alates 09.06.1998 sõnaline kaubamärk TALLINNA PEENLEIB, mis on registreeritud Patendiametis 27.03.2000 ja hagejale on väljastatud kaubamärgi registreerimistunnistus nr 30509.
2.Kostjale (endise nimega AS ETK Leib) kuulub alates 22.02.2002 kaubamärk “Pealinna peenleib Küpsetatud kuuma ahju ja sooja südamega” + kuju“, mis on registreeritud Patendiametis 03.06.2003.
3.Hagejale kuulub alates 20.02.2003 kaubamärk LEIBUR TALLINNA PEENLEIB + kuju, mis on Patendiametis registreeritud 20.04.2004 ja talle on väljastatud kaubamärgi registreerimistunnistus nr 39097.
4.Hageja on tootnud “Tallinna peenleiba” alates 1997. Hageja kasutab oma leivatootel “Tallinna Peenleib” tema poolt registreeritud kaubamärke TALLINNA PEENLEIB ja LEIBUR TALLINNA PEENLEIB + kuju.
5.Kostja on toonud turule peenleiva, mille etiketil on kasutatud tähist “Pealinna peenleib” ja seda koos Tallinna linnapildi kujutisega.
6.Tähis “Pealinna peenleib” assotsieerub hagejale kuuluvate kaubamärkidega TALLINNA PEENLEIB ja LEIBUR TALLINNA PEENLEIB + kuju. Kaubamärgiomanikuna on hagejal õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada tema poolt registreeritud kaubamärkidega sarnaseid tähiseid identsete kaupade puhul, mille suhtes on kaubamärgid kaitstud kui on tõenäoline tähise ja kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärkidega.
7.Kostja poolt kasutatav tähis “Pealinna peenleib” on äravahetamiseni sarnane ja assotsieerub hagejale kuuluvate kaubamärkidega TALLINNA PEENLEIB ja LEIBUR TALLINNA PEENLEIB + kuju ning rikub sellega hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõigusi. Kostja poolt kasutatav tähis “Pealinna peenleib” rikub hageja kaubamärgiõigusi kaubamärgiseaduse(KaMS) § 14 lg 1 p 2 alusel järgnevalt: a) sõnalised tähised TALLINNA PEENLEIB ja “Pealinna peenleib” tähendavad oma sisult sama asja, kuivõrd “Tallinn” ja “Pealinn” on Eestis sama - Tallinn on Eesti pealinn. Võttes arvesse, et tähised on sisuliselt samad, on väga tõenäoline, et tarbijad ajavad nimetatud kaks toodet segamini. b) “Pealinna peenleib” pakendi tervikmulje on selline, et ta assotsieerub tuntud toote pakendil kasutatava kaubamärgiga LEIBUR TALLINNA PEENLEIB + kuju. Väidet kinnitab hageja kaubamärgi ja kostja tähise lähem võrdlus.
8.Võrreldavad tähised on visuaalselt sarnased. Kostja kasutab oma toote pakendil ristküliku kujulist tähist, mis on äravahetamiseni sarnane hageja poolt registreeritud kaubamärgi kujuga. Mõlema toote pakendil on sõnaline tähis, mis koosneb kahest sõnast, kusjuures teine sõna on mõlemal juhul sama - peenleib. Sõnalistel tähistel on võrdne arv tähti, “Tallinna peenleib” – 16 tähte, “Pealinna peenleib”-16 tähte. Sarnaselt hagejaga kasutab kostja oma toote pakendil Tallinna linnapildi kujutist, mis asub sõnalise tähise all. Lisaks on sõnalise tähise kohal hageja puhul kaubamärk “Leibur,” kostja puhul kaubamärk “Eesti Pagar.” Nimetatud asjaolud annavad kinnitust, et toodete pakendid on visuaalselt äravahetamiseni sarnased.
9.Võrreldavad tähised on foneetiliselt sarnased. Sõnalised tähised koosnevad kahest ühepikkusest sõnast “Tallinna peenleib” – 16 tähte, “Pealinna peenleib” – 16 tähte. Kusjuures, mõlemal esimesel sõnal on rõhuasetus “linnal.” Eeltoodust tulenevalt kõlavad mõlemad tähised sarnaselt. Hageja ei keela kostjal kasutada tema poolt registreeritud kaubamärki, kuid antud juhul ei ole kostja registreeritud kaubamärgiks “Pealinna peenleib,” vaid “Pealinna peenleib Küpsetatud kuuma ahju ja sooja südamega” + kuju ning kostjal on õigus seda kasutada üksnes sellisel kujul nagu registreeritud.
10.Võrreldavad tähised on semantiliselt sarnased. Mõlema tähise esimene sõna on oma sisult sama, kuivõrd Tallinn ja Pealinn tähendavad sisult sama asja – Tallinn on Eesti pealinn ning teine sõna on mõlemal juhul “peenleib.”
11.Võrreldavad tähised on kontseptuaalselt sarnased. Sarnaselt hageja poolt registreeritud kaubamärgiga on kostja toote pakendil Tallinna linnapildi kujutis. Hageja leiab, et kostja leivatoote pakendil on kasutatud sarnaselt hageja kaubamärgiga Tallinna linnpildi kujutist. Lisaks on mõlema toote pakendil oleva Tallinna linnapildi kujutise kohale kirjutatud kas “Tallinna peenleib” või “Pealinna peenleib.” Kontseptuaalne sarnasus loob sarnase üldmulje.
12.Kuivõrd võrreldavad tähised on nii visuaalselt, foneetiliselt kui ka kontseptuaalselt sarnased, tekitavad nad sarnase tervikmulje. Hageja kasutab oma tootel registreeritud kaubamärki ja Kostja kasutab oma tähisel oluliselt muutunud iseloomuga kaubamärki, mistõttu on tema poolt kasutatava tähise tervikmulje eksitav, kuivõrd ta on äravahetamiseni sarnane. TNS Emor poolt 2005. aasta detsembrikuus läbi viidud tarbijauuringu tulemuste kohaselt on “Tallinna peenleiva” ja “Pealinna peenleiva” segiajamine tarbijate poolt ilme. Euroopa Kohus on mitmes oma otsuses (22.06.1999 otsus kohtuasjas C-342/97 Lloyd Schuhfabrik Meyer & Co. GmbH vs. Klijsen Handel BV ja 14.10.2003 otsus kohtuasjas T-292/01 Phillips-Van Heusen Corp. vs. Pash Textilvertrieb und Einzelhandel GmbH) asunud
seisukohale, et toodete segiajamise tõenäosusega on tegemist juhul, kui mõnigi tarbija arvab, et tooted pärinevad ühest ettevõttest. TNS Emori tarbijauuringust nähtub, et antud juhul on tegemist just sellise olukorraga, kus tarbijad arvavad, et “Tallinna peenleib” ja “Pealinna peenleib” on mõlemad Hageja tooted.
13.Kostja rikub hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõigusi, kuna kostja kasutab oma toote etiketil ja pakendil hagejale kuuluvate kaubamärkidega äravahetamiseni sarnast tähist, mis viib tarbija toote ja tootja osas eksitusse. Tähis “Pealinna peenleib” ja sellega koos kasutatud Tallinna linnapildi kujutis erinevad oluliselt kostja poolt registreeritud kaubamärgist “Pealinna peenleib küpsetatud kuuma ahju ja sooja südamega” + kuju. KaMS § 17 lg 1 kohaselt on kaubamärgiomanik kohustatud registreeritud kaubamärki tegelikult kasutama registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks. Vastavalt KaMS §-ile 17 lg 2 p 1 loetakse kaubamärgi kasutamiseks kaubamärgiomaniku poolt ka kaubamärgi kasutamist kujul, mis erineb kaubamärgi reproduktsioonist ebaoluliste elementide poolest, kui kaubamärgi eristav iseloom ei ole muutunud. Kostja poolt registreeritud kaubamärk koosneb sõnalisest tähisest “Pealinna peenleib Küpsetatud kuuma ahju ja sooja südamega,” samas kasutab kostja oma turule toodud peenleiva pakendil ainult tähist “Pealinna peenleib.” Antud juhul on kostja poolt registreeritud kaubamärgi “Pealinna peenleib Küpsetatud kuuma ahju ja sooja südamega” + kuju eristav iseloom oluliselt muutunud. Kostja poolt kasutatav tähis “Pealinna peenleib” on eksitavalt sarnane registreeritud kaubamärgiga “Tallinna peenleib.” Võttes arvesse, et “Tallinn” ja “Pealinn” tähendavad oma sisult sama asja – Tallinn on Eesti pealinn, ei ole kostja poolt kasutatava tähise kasutamine käsitletav talle kuuluva kaubamärgi kasutamisega.
14.Tähis “Pealinna peenleib” erineb oluliselt kostja poolt registreeritud kaubamärgist kuju poolest. Kostja poolt kasutatav tähis erineb tema poolt registreeritud kaubamärgist oluliste elementide poolest, mille tõttu on tema eristav iseloom muutunud. Erinevused on nii sõnalises osas, visuaalsetes kujundites ja tähiste paigutuses, mistõttu ei ole tegemist kaubamärgi reproduktsiooni ebaoluliste elementide muutusega, vaid muutused on terviklahenduses ja üldmuljes. Juhindudes KaMS § 57 lg 1 palub hageja kostja kohustamist lõpetama hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõiguste rikkumine. Kostja seisukoht
15.Kostja hagi ei tunnistanud ja taotles selle rahuldamata jätmist. Kostja poolt kasutatav “Pealinna peenleib” pakend erineb oluliselt hageja kaubamärgist. Kuna mõlemad kaubamärgid nii “Tallinna peenleib” kui ka “Pealinna peenleib” on Patendiameti kaubamärkide registris registreeritud, siis ei saa kostjale sõnade “pealinna” või “peenleib” kasutust toote pakendil ette heita. Liiatigi on peenleib leiva sordi nimetus nagu rukkileib, teraleib, must leib vms. Foneetiline sarnasus tuleneb ka sellest, et „Tallinna“ ja „pealinna“ on oma kõlalt ja kirjapildilt sarnased, kuna mõlemas esineb sõna „linna“. Kuid oma olemuselt võivad olla Tallinnal ja pealinnal erinev tähendus. Pealinn võib tähendada ka kevadpealinna või suvepealinna. Nimetatu on kostja müügistrateegia, et mitte rõhuda vaid Tallinna ostjaskonnale.
16.Isegi, kui tähised Tallinn ja pealinn on semantiliselt sarnased, siis pöörab kostja tähelepanu Euroopa Kohtu 11.11.1997 lahendis C-251/95 Sabel BV vs. Puma AG, Rudolf Dassler Sport väljendatud seisukohale, et üksnes kahe kaubamärgi semantiliselt sarnasest sisust tulenev avalikkusel tekkiv assotsiatsioon kahe kaubamärgi vahel ei ole iseenesest piisav alus järeldamaks, et nende kahe kaubamärgi vahel esineb segiajamise tõenäosus.
17.Kaubamärgi segiajamise tõenäosus võib põhineda kaubamärkide väljanägemisel, hääldamisel ja temaatikal. Käesoleval juhul aga puudub kostja ja hageja kaubamärkide vahel selline sarnasus, mis võiks viia kaubamärkide äravahetamiseni tarbija poolt. Samuti omab olulist rolli asjaolu, et pagaritoodete ärikeskkonnas ei ole pakendil nii oluline roll täita, kui
tootel endal. Tarbija pöörab eelkõige tähelepanu tootele endale – vaieldavate pakendite sisu on aga selgelt erinev.
18.Pealinna peenleib on Patendiametis varem registreeritud kui Tallinna peenleib koos Tallinna silueti kujutisega. Pealinna peenleib on Patendiametis registreeritud küll pärast sõnamärki Tallinna peenleib, kuid seetõttu on alust arvata, et Pealinna peenleib kaubamärgina on läbinud Patendiametipoolse ekspertiisi selles osas, kas kaubamärk võiks põhjustada segiajamist varasema kaubamärgiga Tallinna peenleib või mitte. Kuna kaubamärk Pealinna peenleib on Patendiametis registreeritud, leiab kostja, et foneetilist ja semiootilist segiajamist tarbijate poolt ei ole.
19.Vastavalt KaMS § 16 lg-le 2 ei ole hilisema kaubamärgi omanikul õigust keelata varasema kaubamärgi ega muu varasema õiguse kasutamist. Hageja kaubamärk TALLINNA PEENLEIB + kuju on hilisem kaubamärk kui kostja kaubamärk Pealinna peenleib. Seega ei ole hagejal õigus KaMS-i alusel nõuda kostjalt viimasele kuuluva kaubamärgi kasutamise lõpetamist.
20.Euroopa Liidu Kohus on oma mitmes otsuses rõhutanud (nt 14.10.2003 otsus kohtuasjas T292/01 Phillips-Van Heusen Corp. vs. Pash Textilvertrieb und Einzelhandel GmbH), et segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine vaidlusaluste märkide visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse osas peab rajanema neist tekkival tervikmuljel, arvestades iseäranis nende eristavaid ja domineerivaid osi. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus segiajamise tõenäosus lähtuvalt toodete pakendite tervikmuljetest puudub.
21.Hageja ei saa pidada Tallinna linna siluetti ainult oma kaubamärgi “Tallinna peenleib” osaks. Esitatud hagiavalduses leiab hageja, et võrreldavad tähised on kontseptuaalselt sarnased ning sarnaselt hageja poolt registreeritud kaubamärgiga on kostja toote pakendil Tallinna linnapildi kujutis. Kostja leiab, et hageja ei saa kontseptuaalse sarnasuse puhul kostjale ette heita Tallinna linnapildi kujutist. Paljud tootjad kasutavad Tallinna linnapildi kujutist. Kostja leiab samuti, et Pealinna peenleib toote pakendil ähmastatud pilt ei viita kõigepealt Tallinnale, vaid eelkõige keskaegsele linnale, mis omakorda on tingitud sellest, et kostja kaubamärgi üks osa on “küpsetatud kuuma ahju ja sooja südamega”, mis rõhub eelkõige pikaajalistele traditsioonidele, mis ulatuvad toote pakendil olevasse aega, s.t. keskkaega. Hageja tootel kujutatud Tallinna siluetti ei saa pidada sarnaseks keskaegse linna pildiga. Eesti Keele Instituut poolt 1999. aastal välja antud Eesti Keele Sõnaraamat annab lk 723 siluett seletuseks - varipilt, ühevärviline kontuurpilt ning toob näitena Tallinna siluett. Seega ka kontseptuaalselt on täiesti erinev hageja kaubamärgi ühevärviline kontuurpilt pakendil kostja mitmevärvilise maalilise pildiga keskaegsest linnast. Seega väited, et hageja ja kostja toote pakendid on visuaalselt sarnased, on alusetud.
22.Kaubamärgiseadus ei keela oma kaubamärki kasutada erinevalt registreeritud kaubamärgist. Hageja on asunud oma nõuetes ja hagiavalduses seisukohale, et kostja poolt kasutatav tähis erineb oluliselt registreeritud kaubamärgist oma kuju poolest, olles pigem ristküliku kujuline ning kuna hageja kaubamärk on samuti ristküliku kujuline, siis on kostja registreeritud kaubamärgi eristav iseloomu oluliselt muutunud. Hageja kaubamärk on ruudu kujuline ja kostja toote pakendil kasutatav stiliseeritud kaubamärk ristkülik, mis ulatub pakendi ühest servast teise. Visuaalsel vaatlusel on selge, et kostja ja hageja poolt kasutatavad tähised on selgelt eristatavad. Tähelepanu tuleb visuaalse eristatavuse tuvastamisel pöörata ka värvidele, mis käesoleval juhul räägivad selgelt eristatavuse kasuks; pakenditel kasutatavad värvid ja nende tonaalsus on erinevad. Hagejal on ühevärviline kontuurpilt ehk varipilt, kostja pakendil aga mitmevärviline keskaegse linna pilt.
23.Hageja on oma hagiavalduses väljendanud seisukohta, et kostja poolt kasutatav tähis erineb tema registreeritud kaubamärgist ka Tallinna linnapildi kujutise poolest, mida on kujutatud hageja registreeritud kaubamärgil. Kostja tähisel ei ole kujutatud Tallinna linna siluetti nagu seda on tehtud hageja kaubamärgil – tegemist võib olla ükskõik millise keskaegse linnaga.
Kostja toote pakendi kujunduse kontseptsioon on erinev hageja toote pakendi omast. Nimelt viitab kostja toote pakendi kontseptsioon üheselt eesti leivakultuuri pikaajalise traditsiooni ideele (kostja registreeritud kaubamärgil on märgitud aasta “1914” ja tuuleveski kujutis). Hageja toote pakendile on seevastu kantud kaubamärk, mis kujutab otseselt Tallinna linna siluetti ja kannab endas seetõttu erinevat semantilist tähendust kui kostja toote pakend.
24.Samuti viitab hageja oma nõudes, et kasutatav tähis erineb oluliselt tema poolt registreeritud kaubamärgist kaubamärgi “EESTI PAGAR” asukoha poolest. Antud asjaolu on siiski terviku osas ebaoluline ning võib väita, et leiva tootja väljatoomine, vastupidi, suurendab toote eristatavust. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub õiguslik alus heita ette kostjale temale kuuluva kaubamärgi “EESTI PAGAR” ja ka ettevõtte ärinime kasutamist toote pakendil.
25.Kostjale registreeritud kaubamärk ja tema toote pakendil kasutatud stiliseeritud kaubamärk erinevad üksteisest ebaoluliste elementide poolest. Kostja kaubamärgi domineerivaks elemendiks on käesoleval juhul sõnaline osa “Pealinna peenleib”, mis on stiliseeritud kujul domineerivaks elemendiks ka toote pakendil. Kostja poolt kasutusel oleva toote pakendi tervikmulje ei ole eksitav ning ei ole äravahetamiseni sarnane hageja toote “Tallinna peenleib” pakendiga. Hageja on seisukohal, et pakendid on visuaalselt sarnased, kuna kostja kasutab oma toote pakendil “ristküliku” kujulist tähist, mis on äravahetamiseni sarnane hageja poolt registreeritud kaubamärgi kujuga.
26.KaMS § 4 lg 1 sätestab, et kaubamärgi õiguskaitse on kaubamärgile ainuõigust omava isiku õiguste tunnustamine ja kaitse õiguslike vahenditega. Järelikult omab kostja tema nimele registreeritud kaubamärkide Pealinna peenleib ja EESTI PAGAR osas kasutamise ainuõigust.
27.Vastavalt KaMS § 17 lg 2 p-le 1 loetakse kaubamärgi kasutamiseks kaubamärgiomaniku poolt ka kaubamärgi kasutamist kujul, mis erineb kaubamärgi reproduktsioonist ebaoluliste elementide poolest, kui kaubamärgi eristav iseloom ei ole muutunud. Kostja toote pakendil on kujutatud stiliseeritud kaubamärki Pealinna peenleib koos kaubamärgiga EESTI PAGAR, mis oma koosmõjus säilitavad pakendi eristuva iseloomu. Nii kostja kui ka hageja tooted on tuntud kaubamärgid. Hageja viitab hagis TNS Emor 2005. aasta detsembrikuus läbiviidud tarbijauuringule. On tõenäoline, et tarbijad seostavad igasugust leivatoodet hageja nimega, kuna teised leiva tootmisega tegelevad ettevõtjad ei ole lihtsalt sedavõrd tuntud. Ilmselt oleks sama tulemuseni jõutud ka teiste tootjate leivapakendeid tutvustades. TNS Emor uuring käsitleb ka küsimust, millise leivatootja leivaga on ostjate hinnangul tegemist? Siinkohal peab Pealinna peenleiba tuntud leivamargiks 46% vastanutest ja Tallinna peenleiba 59% vastanutest. Uuringutulemuste kohaselt Pealinna peenleiba kirjeldatakse täpselt samade kriteeriumidega nagu Tallinna peenleiba, s.t et mõlemal juhul leitakse tegemist olevat eelkõige tuntud leivamargiga, mis on traditsioonidega toode ning mida ollakse ostnud juba aastaid. Seega on käesolevast selgelt eristatav, et ostjad teavad mõlemat kaubamärki ning peavad mõlemaid tooteid tuntud leivamarkideks.
28.Hagi rahuldamiseks puudub alus, kuivõrd kostja poolt kasutusel oleva toote pakendi tervikmulje ei ole eksitav ning ei ole äravahetamiseni sarnane hageja toote “Tallinna peenleib” pakendiga. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda ja hagejalt mõista välja kostja kasuks põhjendatud kulutused advokaadi õigusabile.
29.16.01.2008 esitas kostja täiendavad tõendid, millega tõendas, et aprillist 2007 on kasutusel Pealinna Peenleib uus pakend. Pakendi kujunduse muutmise taga on kostja turundusstrateeg
30.ia. Uue pakendi väljatöötamist alustati juba 2005 lõpus 2006 alguses – enne hagejalt nõude saamist. Arvestades, et pakendimuutus on plaanipärane, tulenevalt tarbija ootusest, ei sõltunud see käesolevast tsiviilasjast. Uue pakendi kasutuselevõtmisega ei tunnista kostja hagi.
Maakohtu otsus ja põhjendused
31.Maakohus rahuldas hagi ja kohustas kostjat lõpetama hageja kui kaubamärgi ainuomaniku õiguse rikkumine selliselt, et kostja ei kasutaks „Pealinna peenleiva“ pakendil käesoleval ajal kasutatavat tähist ega kuni 2007 aprillini kasutatud tähist (nimetusega Pealinna peenleib koos Tallinna linnapildi kujutisega). Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
32.KaMS § 3 järgi on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Sellest tulenevalt on kaubamärgi põhiülesandeks eristada kaubamärgi omanikule kuuluvaid tooteid või teenuseid konkurentide omadest – toote individualiseerimine. Kaubamärgi individualiseeriv toime tähendab seda, et tarbijal oleks võimalik eri märkidega varustatud kaupu üksteisest eristada märgi alusel, mis võimaldab tal kergemini ostuotsust teha. Kaubamärgi ülesandeks on ka anda tarbijale teavet kauba kvaliteedi kohta ja kaubamärgi alusel võib tarbija luua endale eelistusi eri toodete vahel ning see võimaldab tal korduvas olukorras leida turult kergesti soovitud toote. Tarbija poolt toote eristamisel tuleb hinnata eristamise võimalust mitte kahe tähise samaaegsel vaatlemisel tekkiva mulje alusel, vaid selle järgi, kas tarbija on võimeline kaupu eristama tähiste järgi siis kui ta näeb tähiseid eraldi ja mitte samaaegselt.
33.Kooskõlas KaMS § 4 lg 1 on kaubamärgi õiguskaitse kaubamärgile ainuõigust omava isiku kaubamärgiomaniku õiguste tunnustamine ja kaitse õiguslike vahenditega. Sama seaduse § 5 lg 1 p 2 kohaselt saab õiguskaitse kaubamärk, mille kohta on tehtud registreering registris registreeritud kaubamärk.
34.Kohus ei nõustunud kostja seisukohtadega, mille kohaselt kostja poolt kasutatud „pealinn“ võib tähendada ka kevadpealinna või suvepealinna. Kostja poolt kasutatud leivapakendil on Tallinna siluett. Selline Tallinna siluett on tarbijale tuttav, kuna seda kasutatakse nii postkaartidel, kommikarpidel jms. Ei ole tõenäoline, et tarbija seostaks seda linna siluetti mõne teise Eesti linnaga. Hagi ei ole esitatud vaid pakendil Tallinna silueti kasutamise või semantilise sarnasuse tõttu, vaid ka pakendi sõnalise osa ja kogu kujutise üldmulje tõttu. Kooskõlas Euroopa Kohtu ja EK Esimese Astme Kohtu otsustega tuleb segiajamise tõenäosust hinnata vaidlusaluste märkide tervikmulje järgi, arvestada tuleb nende eristavaid ja domineerivaid osi (nt Euroopa Kohtu kohtuasi C-342/97, EK Esimese Astme Kohtu kohtuasi T-292/01).
35.Kohus ei nõustunud ka kostja seisukohaga, et tähiste „Tallinna peenleib“ ja „Pealinna peenleib“ vahel puudub selline sarnasus, mis võiks põhjustada kaubamärkide äravahetamise tarbija poolt. Tallinn on Eesti pealinn, mõlemad tähised sisaldavad sõnaosa „linn“ ja sõna „peenleib“, sisaldavad võrdse arvu tähti, on foneetiliselt sarnased. Tähised on ka visuaalselt sarnased. Mõlemad on ristkülikukujulised, mõlemal sõnaline tähis „Tallinna peenleib“ ja „Pealinna peenleib“ tähise ülaosas (ühel real), linna siluett sõnalise tähise all, mõlemal tootja nimetus sõnalisest tähisest „Tallinna peenleib“ ja „Pealinna peenleib“ ülevalpool. Hageja on tõendanud ka asjaolu, et tarbijad ajavad tooted segi ja enamus küsitletud tarbijatest pidas kostja toodet hageja omaks. Uuringu viis läbi Emor, küsitleti 996 inimest vanuses 15-74 eluaastat. Kõigilt uuringust osalejailt küsiti mõlema leiva kohta. Uuringu kohaselt pidas 1/5 küsitletuist Pealinna peenleiba uues pakendis müüdavaks kaua aega turul olnud leivamargiks. Tegelikult on Pealinna peenleib suhteliselt uus leivamark. Hageja poolt toodetava Tallinna peenleiva ja kostja poolt toodetava Pealinna peenleiva ajasid segamini vähemalt 1⁄4 uuringus osalejaist. Arvestada tuleb asjaoluga, et mõlema toote puhul on tegemist sama toote liigiga – leivaga ja veelgi enam – peenleivaga. Mida sarnasemad on tooted, seda suurem on võimalus nende segiajamiseks, mistõttu suurema sarnasusega toodete puhul peavad nende märgitused olema suurema eristusvõimega.
36.Kohus nõustus hageja käsitusega KaMS § 17 kohta. KaMS § 17 lõikest 1 tuleneb kaubamärgiomaniku kohustus registreeritud kaubamärki tegelikult kasutada registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks. Sama paragrahvi 2.lõike p 1 kohaselt loetakse
kaubamärgi kasutamiseks kaubamärgiomaniku poolt ka kaubamärgi kasutamine kujul, mis erineb kaubamärgi reproduktsioonist ebaoluliste elementide poolest, kui kaubamärgi eristav iseloom ei ole muutunud. Kostja poolt registreeritud kaubamärk erineb tunduvalt kostja poolt tegelikult kasutatavast tähisest. Kostja registreeritud kaubamärk on rombikujuline. Rombi keskel on sõnaline tähis „Pealinna peenleib“ (kahel real), selle all tekst „Küpsetatud kuuma ahju ja sooja südamega“. Viimati märgitud teksti all on tuuliku kujutis ja selle all tootja nimetus. Kostja poolt tegelikult kasutatav tähist on kirjeldatud ülalpool, mistõttu seda siin ei korrata.
37.Kostja poolt kasutusele võetud uus pakend ei mõjuta asja lahendamist kostja kasuks. Muudetud on vaid kujutatud linna siluetti, kuid ka uuel pakendil on tegemist Tallinna silueti osaga. Sõnaline tähis „Pealinna peenleib“ asub uuel pakendil kahel real. Üldmuljet see oluliselt ei muuda, tähised on endiselt tarbija seisukohalt segiajamist võimaldavad. Kohus leidis, et hageja kaubamärk on kostja poolt Pealinna peenleiva pakendil kasutatud tähisega äravahetamiseni sarnane. Tõendatud on, et seetõttu ei tee tarbijad toodetel vahet ning see asjaolu on hagi rahuldamise aluseks. Apellatsioonkaebus
38.Kostja palus kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kohus on rikkunud menetlusnormi ja hinnanud tõendeid vääralt. Kohus tuvastas, et kostja poolt võeti kasutusele uus pakend, kuid on leidnud, et uus pakend ei mõjuta asja lahendamist kostja kasuks, et muudetud on vaid kujutatud linna siluetti ja sõnaline tähis asub uuel pakendil kahel real. Kohus märkis, et üldmuljet see ei muuda, tähised on endiselt tarbija seisukohalt segiajamist võimaldavad. Kohus leidis seega, et hageja kaubamärk on kostja poolt Pealinna peenleiva pakendil kasutatud tähisega äravahetamiseni sarnane ning tõendatud on, et seetõttu ei tee tarbijad toodetel vahet. Kohtuotsus osundatud osas ei vasta tõenditele ja osundatud asjaolu ei ole tõendatud. Jääb arusaamatuks, millisele tõendile on kohus tuginenud, järeldades, et tähised on endiselt tarbija seisukohalt segiajamist võimaldavad. Hageja esindaja on kohtuistungil kostja küsimusele vastanud, et visuaalset, foneetilist ja semiootilist sarnasust saab tõendada peale vaatamisega, muid tõendeid ei ole võimalik esitada. Hageja esindaja või hageja isiklikult ei saa olla isikuks, kes teostab kaubamärgi sarnasuse ekspertiisi ning seetõttu ei oma hageja hinnang ka tõenduslikku väärtust. Kohus ei saa tuletada hinnangust tõendit ning hageja ise peab tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid. Peale vaatamisega ei saa tõendada kaubamärgi sarnasust. Kohtul on kohustus analüüsida poolte kõiki väiteid ja esitatud tõendeid.
39.Kohus on tuvastanud, et uuel pakendil on muudetud vaid kujutatud linna siluetti, kuid ka uuel pakendil on tegemist Tallinna silueti osaga. Kohus on kohtuotsuse põhjendustes tuvastanud ka, et tegelikult kasutab kostja turule toodud leivapakendil tähist „Pealinna peenleib“, mille all on värviline linnasiluett. Kohus on tuvastanud ka, et pärast hagi esitamist muutis kostja leivapakendil olevat tähist. 23.03.2007 esitas kostja taotluse kaubamärgi „Eesti Pagar Pealinna PEENLEIB“ registreerimiseks klassis 30 – leib, leivatooted, pagaritooted. Kohus ei ole analüüsinud ja andnud hinnangut kostja väitele, et tegemist ei ole siluetiga. Hageja ei saa kontseptuaalse sarnasuse puhul kostjale heita ette Tallinna linnapildi kujutist. Paljud tootjad kasutavad Tallinna linnapildid kujutist. Pealinna peenleib toote pakendil ähmastatud pilt ei viita kõigepealt Tallinnale, vaid eelkõige keskaegsele linnale, mis omakorda on tingitud sellest, et kostja kaubamärgi üks osa on „küpsetatud kuuma ahju ja sooja südamega“, mis rõhutab eelkõige pikaajalistele traditsioonidele, mis ulatuvad toote pakendil olevasse aega, st keskkaega. Eesti Keele Sõnaraamatu lk 723 annab sõna siluett seletuseks varipilt, ühevärviline kontuurpilt ning toob näitena Tallinna silueti. Kohus ei ole tuvastanud, millistele tõenditele tuginedes on ta jõudnud järeldusele, et selline Tallinna siluett on tarbijale tuttav, kuna seda kasutatakse nii postkaartidel, kommikarbil, jne. Kohtu
arvamuse kohaselt ei olnud tõenäoline, et tarbija seostaks seda linna siluetti mõne teise Eesti linnaga. Kohus ei ole üldmulje ja kontseptuaalse sarnasuse puhul kostja väiteid silueti kohta analüüsinud. Kohus peab analüüsima kõiki poolte poolt esitatud väiteid. Euroopa Liidu Kohus on mitmes otsuses rõhutanud (14.10.2003 otsus kohtuasjas T-292/01 Phillips-Van Heusen Corp. Vs Pash Textilvertrieb und Einzelhandel GmbH), et segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine vaidlusaluste märkide visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse osas peab rajanema neist tekkival tervikmuljel, arvestades iseäranis nende eristavaid ja domineerivaid osi. Segiajamise tõenäosus lähtuvalt toodete pakendite tervikmuljetest ei ole tõendatud.
40.Kostja uue pakendi sarnasuse osas puuduvad käesolevas asjas tõendid. Kohus leidis, et hageja on tõendanud ka asjaolu, et tarbijad ajavad tooted segi ja enamus küsitletud tarbijatest pidas kostja toodet hageja omaks. Uuringu viis läbi Emor, küsitleti 996 inimest vanuses 1574 eluaastat. Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et osundatud uuringuga, milline teostati hageja tellimusel 2005. aasta lõpus, saab tõendada kostja poolt 2007. aastal kasutusele võetud uue pakendi ja sellel kasutatud tähise sarnasust hageja kaubamärgiga. Hageja poolt ei ole esitatud ühtegi tõendit uue pakendi sarnasuse kohta hageja kaubamärgiga. Mistõttu ei saanud kohus ka otsustada asjaolu üle, kas kostja poolt kasutusele võetud pakend on sarnane hageja kaubamärgiga. Kohus ei saa teha otsust kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks, kui ei ole tõendatud sarnasust.
41.Kohus on jätnud analüüsimata kostja väited, et Pealinna peenleib on Patendiametis varem registreeritud kui Tallinna peenleib koos Tallinna silueti kujutisega. Kuna kaubamärk Pealinna peenleib on Patendiametis registreeritud, leiab kostja, et foneetilist ja semiootilist segiajamist tarbijate poolt ei ole. Vastavalt KaMS § 16 lg-le 2 ei ole hilisema kaubamärgi omanikul õigus keelata varasema kaubamärgi ega muu varasema õiguse kasutamist. Hageja kaubamärk TALLINNA PEENLEIB + kuju on hilisem kaubamärk, kui kostja kaubamärk Pealinna peenleib. Seega ei ole hagejal õigus KaMS alusel nõuda kostjalt viimasele kuuluva kaubamärgi kasutamise lõpetamist. Kohus ei ole analüüsinud osundatud väidet.
42.Kohus leidis, et kostja poolt registreeritud kaubamärk erineb tunduvalt kostja poolt tegelikult kasutatavast tähisest. Jääb arusaamatuks, millisele tõendile tuginedes on kohus osundatud järeldusele jõudnud. Kohus on jätnud analüüsimata kostja väite, et kostja registreeritud kaubamärk ja tema toote pakendil kasutatud stiliseeritud kaubamärk erinevad üksteisest ebaoluliste elementide poolest. Kostja domineerivaks elemendiks on sõnaline osa „Pealinna peenleib“, mis on stiliseeritud kujul domineerivaks elemendiks ka toote pakendil. Kostja omab tema nimele registreeritud kaubamärkide Pealinna peenleib ja Eesti Pagar osas kasutamise ainuõigust tulenevalt KaMS § 4 lg 1.
43.Kohus on jätnud analüüsimata kostja väited, et ka hageja ei kasuta oma toote pakendil kaubamärki identselt registreeritud kaubamärgile. Hageja poolt toote pakendil on kasutatud kaubamärgi alumisele äärele kantud fraas „LEIBUR. EESTI LEMMIKLEIBADE KÜPSETAJA. AASTAST 1862“. Samuti on toote pakendile kantud punane ring, mille sees on sõnad „LEIB Nr 1 Eestis“. Pakendi ülaosas on kujutatud hõbeda, valge, kollase ja punasega muster, mis oluliselt eristab hageja toote pakendit kostja pakendist.
44.Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja poolt kasutatava Pealinna Peenleib pakendi ja hageja kaubamärgi Tallinna Peenleib sarnasuse kohta. Kuni kohus pole tuvastanud, kas pakend, mida kasutab kostja, on sarnane hageja kaubamärgiga, ei saa otsustada ka kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise üle.
45.Vaidlustatavas kohtuotsuses ei ole kõiki tõendeid ja väiteid hinnatud. Otsuse tegemisel on kohus lähtunud vaid TSN Emor uuringust, mis teostati enne 2007. aasta aprilli, kui kostja võttis kasutusele uue tootepakendi. Uue tootepakendi puhul puuduvad käesolevas asjas mistahes tõendid.
Apellatsioonkaebuse vastus
46.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja pidas otsust seaduslikuks ja põhjendatuks. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja poolt kasutusele võetud uus pakend ei mõjuta asja lahendamist tema kasuks. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
47.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 07.03.2008 otsus tuleb tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 alusel ja saata uueks arutamiseks samale kohtule, kuna menetlusõiguse normide rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada apellatsiooniastmes.
48.01.06.2006 esitas hageja nõude kostja vastu hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõiguste rikkumise lõpetamiseks. 08.08.2006 võttis kohus hagi menetlusse ja pärast 18.09.2006 kostjalt kirjaliku vastuse saabumist lõpetas eelmenetluse ning määras asja kuulamisele kohtuistungil 31.01.2008.
49.16.01.2008 esitas kostja täiendavad kirjalikud tõendid (t. lk 72-74) selle kohta, et alates aprillist 2007 on kostjal kasutusel „Pealinna peenleib“ uus pakend. Kostja väitel oli tegemist plaanipärase pakendimuutusega ja uue toote pakendi tervikmulje ei ole eksitav ega äravahetamiseni sarnane hageja toote „Tallinna peenleib“ pakendiga. Kostja märkis, et esitatud tõend on oluline asjas, kuivõrd hageja on esitanud kaubamärgiomaniku õiguste rikkumise lõpetamise nõude, põhjendades seda asjaoluga et „Eesti Pagar on turule toonud peenleiva, mille etiketil on kasutatud tähist „Pealinna peenleib“ ja seda koos Tallinna linnapildi kujutisega“ (hagiavalduse p 1.5).
50.31.01.2008 toimunud kohtuistungil esitas hageja kirjalikud teesid, milles esitas ka nõude täpsustuse tulenevalt kostja poolt etiketi muutmisega. Hageja on märkinud teesides, et hagi ese ei ole muutunud ja et tegemist on uue asjaolu lisamisega. Kohus aga sellele tähelepanu ei pööranud, kuigi oleks pidanud pärast tõendi vastuvõtmist täpsustama nõuet seoses uue asjaolu esitamisega, mis võis muuta vaidluse käiku. Vaidlust ei ole selles, et kohus kostja poolt esitatud uued tõendid asja juurde võttis ja selle esitamist on hageja tunnistanud (t. lk 76). Samuti on kohtuotsuse resolutsioonis võtnud kohus seisukoha „Pealinna peenleiva“ pakendil kuni 2007 kasutatud tähise ja praegu kasutatava tähise suhtes nagu olnuks lahendamisel kaks nõuet.
51.Kaubamärgi individualiseeriv toime tähendab kohtuotsuse kohaselt seda, et tarbijal oleks võimalik eri märkidega varustatud kaupu üksteisest eristada märgi alusel, mis võimaldab tal kergemini ostuotsust teha. Maakohtu otsuses puuduvad tõendid, milliseid hinnates saaks otsustada, kas alates 2007 kostja poolt kasutusele võetud uuel peenleiva pakendil olev tähis on äravahetamiseni sarnane hageja kaubamärgiga. Kohtuotsuses olev põhjendus, et uus pakend üldmuljet oluliselt ei muuda ja et tähised on endiselt tarbija seisukohalt segiajamist võimaldavad, ei põhine tõendite hindamisel. Kui kohus kostja poolt esitatud uued tõendid kohtuistungil vastu võttis, pidi ta sellest tulenevalt andma hagejale võimaluse asja lahendamiseks olulist tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, tulenevalt TsMS §-st
351.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi võib kohus teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kostja on apellatsioonkaebuses leidnud, et puuduvad tõendid, millel põhinevad kohtu järeldused ja kohus ei saa anda õiguslikku hinnangut tähise ja kaubamärgi tarbija poolt äravahetamise tõenäosuse kohta ilma, et oleks esitatud tõendeid tähise ja kaubamärgi visuaalse, foneetilise ja semiootilise sarnasuse kohta. Sellega saab nõustuda.
52.Vastavalt TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus
kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Põhjendatud on kaebuses toodud väide, mille kohaselt ei ole maakohus andnud hinnangut kostja kõigile hagi olulistele vastuväidetele.
53.Eeltoodud põhjendustel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ja asi saata uueks läbivaatamiseks kohtule.
U.Loonurm
I.Nõmm
A.Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.