Pärnu Maakohus
Tsiviilasja number
2-07-44897
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. september 2008.a. Kuressaares
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Tsiviilasi
J R’ i hagi E L vastu lapse ülalpidamiseks elatise nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: J R ( ),
esindajad Kostja: E L, Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord
Pool võib esitada esimese astme kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. Apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule TsMS §-s 633 märgitud kaebuse vormi ja sisunõudeid
järgides. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Poolte kohtule avaldatud kokkuleppel saab apellatsioonitähtaega lühendada, samuti pikendada kuni viie kuuni otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
H L vanemateks on J R (L) ja E L (tl.3). H L elab ema J Ri juures ja on tema ülalpidamisel (tl. 30).
Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel kokkulepe, et pärast lahutust hakkab kostja iga kuu lapse ülalpidamiseks maksma 2000.00 krooni, kuid kostja ei ole kokkuleppest kinni pidanud. Kostja on ebaregulaarselt andnud lapse ülapidamiseks üksikuid summasid, kui need summad ei ole lapse vajadusi arvestades küllaldased ja nende summade laekumine on ebakindel. Nii on kostja tasunud 2007.a. märtsikuus kahel korral kokku 3000 krooni, septembrikuus kahel korral 3000 krooni ja 2000.00 krooni ning tasus ka H lasteaiamaksu 2007.a. septembrikuu eest, 2008.a. 4. jaanuaril maksis 2000 krooni detsembrikuu eest , 31. märtsil 1500 krooni, 19. juuni 1000 krooni, 5. juuli 1000 krooni, 14. juuli 600 krooni, 7. august 500 krooni, 25. august 500 krooni ja 29. august 500 krooni. Pangalaekumiste kohta on hageja esitanud väljavõtted kogu hagi puudutava perioodi kohta (SEB Pank ja Hansapank). Hageja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last, noorem nendest on alla aastane ja seetõttu ei ole hagejal endal piisavaid rahalisi vahendeid tütre H ülalpidamiseks. Sissetulekuks on emapalk ja peretoetused. Hageja soovib saada lapse ülalpidamiseks regulaarset sissetulekut , lapse ülalpidamine on mõlema vanema kohustus.
Kostja on hagiavalduse kätte saanud ja kirjalikult vastanud, et tema ei tunnista esitatud hagi. Kostja on enda väidetel pidevalt lapse ülalpidamiseks hagejale raha andnud. Ta on kandnud raha hageja arveldusarvele aga ka maksnud sularahas hageja kätte, samuti kandnud hageja alaealise tütre arvele. Kostja on maksnud raha ka teiste füüsiliste isikute kontodelt, so. ajal mil ta ise on viibinud välismaal. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et hagiavaldus on põhjendamatu, kuna kostja maksab niigi lapse ülalpidamiseks rahalisi vahendeid ja seega tuleks hagi jätta läbivaatamata. Kostja on seisukohal, et hageja taotlus kohtumääruseks elatisrahade laekumiseks kindlal kuupäeval on ajendatud vaid soovist garanteerida oma pangalaenude tagasimaksed ja mitte mingil viisil pole seotud lapse H L ülalpidamiskuludega. Varasemas avalduses kohtule, on E L märkinud, et kuna tema ainus sissetulek FIE-na on tehtud metsatööd, siis on rahade maksmine olnud ebakorrapärane ent võimaluse korral on ta alati püüdnud Jt aidata. Kui ta ise ei ole saanud rahalisi vahendeid saata, siis on neid edasitoimetanud tema vanemad.
TsMS § 403 lg 1 järgi on kohtul õigus poolte nõusolekul hagi lahendada kirjalikus menetluses, kui see on põhjendatud. Kohus leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nende alaealine tütar H L elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Poolte vahel ei ole vaidlust ka laste ülalpidamiskohustuse üle, kuid on vaidlus selle üle, kas kostja täitab lapse ülalpidamiskohustust piisavalt ja kas seetõttu on alust hagi rahuldamiseks. Perekonnaseaduse § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sama seaduse §-de 60 lg1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada oma vanemalt ülalpidamist. Perekonnaseaduse § 61 järgi, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Seaduse sõnastusest tuleneb seega kohtu kohustus mõista elatis välja nõude esitanud vanema kasuks. PerekS § 60 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt PerekS §-le 50 lg2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Sellest tulenevalt juhul, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt on last kasvatav vanem lapse huvidest juhtuvalt kohustatud teiselt vanemalt PerekS § 60 lg1 sätestatud elatist nõudma. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III,2004,12,155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2007.a. on seadusega kehtestatud kuupalga alammääraks 3600.00 krooni. Seega on samast ajast elatise minimaalmääraks 1800 krooni. Alates 01. jaanuarist 2008.a. on kuupalga alammääraks 4350.00 krooni (Eesti Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrus nr 254) ja seega on samast ajast elatise minimaalmääraks 2175.00 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt elatise väljamõistmist summas 2500 krooni, so. seadusega kehtestatud minimaalmäära lähedal. PerekS § 61 lg4 sätestatud elatise minimaalmäär on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, mistõttu elatise väljamõistmisel minimaalmääras ei ole lapse vajadusi tarvis tuvastada. Eesti Vabariigi Riigikohtu 23.04.2004.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 on asutud seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Varasemas, 30.11.2004.a. otsuses 3-2-1-121-04, on Riigikohus väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kostja on võtnud õigeks, et ta on andnud hageja juures oleva lapse ülalpidamiseks rahalisi vahendeid, kuid on seda teinud ebaregulaarselt ja erinevas suuruses summades. Sageli on eelnenud raha saatmisele hageja poolne palve. Laps vajab aga ülalpidamist iga päev ja seetõttu on elatise väljamõistmine kindlas summas igakuiselt lapse huvides. Hageja ülalpidamisel on veel alaealisi lapsi ja seoses väikelapse hooldamisega on ta kodune. Kohus võtab arvesse ka seda, et elatise saajana on J R tulevikus kohustatud tasuma saadud summalt tulumaksu. PerekS § 70 lg1 kohaselt mõistetakse elatis välja alates elatishagi esitamisest. Elatishagi käesolevas asjas on esitatud 25.10.2007.a. Samas on hageja võtnud omaks, et kostja on 2007.a. ja 2008.a. maksnud elatist järgmiselt: 2007.a. märtsikuus kahel korral kokku 3000 krooni, septembrikuus kahel korral 3000 krooni ja 2000.00 krooni ning tasus ka H lasteaiamaksu 2007.a. septembrikuu eest, 2008.a. 4. jaanuaril maksis 2000 krooni detsembrikuu eest , 31. märtsil 1500 krooni, 19. juuni 1000 krooni, 5. juuli 1000 krooni, 14. juuli 600 krooni, 7. august 500 krooni, 25. august 500 krooni ja 29. august 500 krooni. Seega on alates oktoobrist 2007.a. , so. ajast mil hagi esitatud kostja tasunud hagejale järgmiselt : 4. jaanuar 2008.a. 2000 krooni, 31. märts 1500 krooni; 19. juunil 1000 krooni, 5. juuli 1000 krooni, 14. juuli 600 krooni, 7. augustil 500 krooni, 11. augustil 500 krooni, 25. augustil 500 krooni ning 29. augustil 500 krooni, seega kokku 8100 krooni, mida tuleks täitmise korral arvestada võlgnevuse arvutamisel.
Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 468).
Riigilõivuseaduse § 22 lg1 p2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagides riigilõivu ja seega ei pea kumbki pooltest seda tasuma. TsMS § 162 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda, kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Hageja ei ole kohtulikus menetluses menetluskulude nõuet esitanud. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 404, 413, 434-442, 468.
Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.