Muud › Muud hagiasjad

2-06-1278 kustutamiseks ja parandamiseks selliselt, et kinnistusraamatust nähtuks korteriomandi ainuomanikuna AS Sworve (reg. kood 10676106).

Kostja WMB Investeeringute OÜ (pankrotis) vastuhagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda. Edasikaebamise kord Pool võib esitada esimese astme kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. Apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule TsMS §-s 633 märgitud kaebuse vormi ja sisunõudeid järgides. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Poolte kohtule avaldatud kokkuleppel saab apellatsioonitähtaega lühendada, samuti pikendada kuni viie kuuni otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

2-06-1278 turuhinna, mistõttu puudub poolte vahel selles osas vaidlus ja hagejal puudub vajadus mainitud asjaolu täeindavalt tõendama asuda (tl.84-85 II kd ),.

2-06-1278 kustutati kinnistusraamatust (Pärnu Maakohtu Saare kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistriosa number 1774234) korteriomandi ainuomanikuna sisse kantud AS Sworve ning kanti korteriomandi ainuomanikuna sisse WMB Investeeringute OÜ, kustutamiseks ja parandamiseks selliselt, et kinnistusraamatust nähtuks korteriomandi ainuomanikuna AS Sworve (reg. kood 10676106). Hageja lähtub oma haginõudes eeldusest, et Kuno Kongasel puudus hageja (AS Sworve) esindusõigus müügi- ja asjaõiguslepingute sõlmimisel. Nimetatu tuleneb Pärnu Maakohtu jõustunud otsusest tsiviilasjas nr 2-06-1261. Kostja on seda ka tunnistanud. TsÜS § 129 lg1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, väljaarvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Hageja ei ole tehingut hiljem heaks kiitnud. Kostja ei ole vaielnud vastu ka sellele, et asjaõigusleping on tühine TsÜS § 129 lg1 alusel, kuid vaidleb vastu asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamise ja kinnistusraamatusse Korteriomandi omanikukande parandamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise nõuetele tuginedes AÕS §-le 56’ lg1 ja 65 lg 3. Hageja leiab ka, et menetluse kestel on ilmnenud, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et asjaõiguslepingu sõlmimisel puudus Kuno Kongasel hageja esindamise õigus. Asjaõigusleping on seega tühine TsÜS § 129 lg1 alusel. Asjaõigusleping on tühine TsÜS § 86 (heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing) alusel. K. Kongas olles hageja ja kostja esindaja üheaegselt, tegi kaks väga ebatavalist tehingut ühel ja samal päeval: 1) müüs kostjale Korteriomandi kordi alla turuhinna; 2) Kuno Kongas isiklikult ostis hagejalt kostja osa selle nimiväärtuse 40000.00 krooni eest. Erinevalt kostjast leiab hageja, et Korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu ning Osa müügilepingu näol on tegemist üheaegsete ja seotud tehingutega. Juhul, kui lugeda, et Korteriomand müüdi kostjale enne kostja osa müüki Kuno Kongasele, siis tuleb Kuno Kongase eesmärk tehingute tegemisel välja ka sellest, et ta ostis kostja osad üksnes 40000 krooni eest, kuigi kostja osa pidi olema rohkem väärt, kuna kostja oli sõlminud korteriomandi, mis oli väärt sadu tuhandeid kroone, omandamise jaoks kõik vajalikud toimingud. Järelikult omandas Kuno Kongas kostja osa alla turuväärtuse ning see näitab selgelt tema isikliku kasu saamise ajendit nimetatud tehingute tegemisel. Eelpool nimetatud kostja esindaja K. Kongase poolt tehtud tehingute eesmärk kogumis oli hageja arvates isikliku varalise kasu saamine ja hagejale varalise kahju tekitamine. Kuna hageja arvates on asjas leidnud tõendamist asjaolu, et kostja tegevus oli suunatud hagejale kahju tekitamisele, ei saa enam lähtuda heausksuse eeldusest. Hea usu põhimõte tsiviilõiguses on sätestatud TsÜS §-s 138. TsÜS § 138 lg2 kohaselt õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Seega on seaduses otseselt kvalifitseeritud tegevus, mille eesmärk on kahju tekitamine teise isikule, vastuolus olevaks hea usu põhimõttega. Vastuseks kostja väitele, et hageja tugineb põhjendamatult Kuno Kongase pahausksusele ning ei ole arvestanud aktsionäride või nõukogu liikmete pahausksust, leiab hageja, et kostja heade kommete ja avaliku korra käitumist tuleb hinnata kostja kui lepingupoole käitumise järgi kõne all olevate tehingute tegemise ajal ning kostja, kui äriühingu tegevus kohtuasjas käsitletavatel juhtudel väljendus Kuno Kongase tegevuse kaudu. Seega ei oma asja lahendamisel tähtsust aktsionäride või nõukogu liikmete tegevus. Kostja esitas 10.04.2007.a. täiendavas seisukohas hagile põhistuse, et ilmselt müüdi Korteriomand nii madala hinnaga selleks, et tagada tütarfirma (kostja) osakapitali vastavus seadusele mitterahalise sissemaksega. Hageja palub kohtul lugeda see väide põhjendamatuks, kuna arvestades, et K. Kongas omandas kostja osa samal päeval ise, ei ole põhistus veenev. AÕS § 56’ lg1 kohaselt, kui isik tehinguga omandab kinnisomandi või piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes, loetakse kinnistusraamatusse kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse vastu on kinnistusraamatusse kantud vastuväide või kui omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged. Kosja on leidnud, et on eeltoodud sätte alusel heauskne omanik ning AÕS § 65 lg3 alusel ei saa kolmanda

2-06-1278 isiku poolt omandatud asjaõiguse suhtes kinnistusraamatu kande parandamist nõuda. Viidetega kohtupraktikale (riigikohtulahenditele, mis käsitlevad heauskeset omandamist) leiab hageja, et heauskse omandamise eelduseks on, et kõik teised omandamise alused on täidetud, st. on olemas muuhulgas kehtiv asjaõigusleping ja kehtiv esindus. Heauskne omandamine AÕS § 56’ lg1 järgi pakub õiguskaitset üksnes omandamisele õigusnäilisusele tuginedes, st. tuginedes omanikukandele, mis ei osutu õigeks. Kuna hageja oli kinnisasja omanik tehingu tegemise eelselt, siis ei ole saanud tõusetuda küsimust, et kostja oleks omandanud Korteriomandi valele kinnistusraamatukandele tuginedes ning AÕS § 56’ lg1 on käesolevas asjas kohaldamatu. AÕS § 65 lg3 kohaselt AÕS § 65 lg1 nimetatud nõuet ei saa esitada kolmanda heauskse isiku poolt omandatud asjaõiguste suhtes, mis on kinnistusraamatusse kantud. Hageja leiab kooskõlas eeltooduga, et kolmandaks heauskseks isikuks saab lugeda üksnes isikut, kes on asja omandanud mitteomanikult. Käeolevas asjas ei ole omandamine toimunud mitteomanikult ning seega ei kohaldu ka AÕS § 65 lg3. hageja on jäänud ka oma nõude juurde tunnustada asjaõiguslepingu tühisust, mistõttu kuulub rahuldamisele ka hagi nõue kinnistusraamatus Korteriomandi omanikukande parandamiseks kostja nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks. Viitega TsMS § 438 lg1, mille kohaselt kohus otsust tehes otsustab, millist õigusakti kohaldada leiab hageja, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste poolt asjas esitatud juriidiliste põhistustega, vaid üksnes menetlusosaliste poolt esitatud asjaoludega. Hageja leiab, et juhul kui kohus asub seisukohale, et nõue ei kuulu rahuldamisele hagis väljatoodud õiguslikul alusel, siis kuuluks hagi rahuldamisele teisel õiguslikul alusel. Riigikohtu lahendis nr.32-1-80-05 p 28 (refereering), kui kohus tuvastab korteriomandi ostu-müügilepingu tühisuse ja puudub muu kehtiv võlaõiguslik alus korteri omandi ülekandmiseks ostjale, on hagejal võlaõiguslik nõue tehingu tagasitäitmise korras kinnisomandi tagasikandmiseks kuni 01.07.02.a. kehtinud TsÜS § 66 lg5 kohaselt. Käeolevas asjas kuuluks hageja arvates kohaldamisele kehtiva TsÜS § 84 lg1 teine lause, mille kohaselt tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõue kinnisasja omanikuna sisse kantud kostja kinnistusraamatust omanikuna kasutamist ja hageja sissekandmist omanikuna tuleb käsitelda kostja kohustuse saadu tagastamiseks nõudena, kuna kostja peab andma selleks nõusoleku ja TsÜS § 68 lg5 kohaselt tahteavaldust andma kohustav kohtulahend asendab tahteavaldust. Hageja eeltoodud haginõuet tuleb käsitleda pankrotivarast vara välistamise nõudena ka juhul, kui kohtu hinnangul kuulub nõue rahuldamisele TsÜS § 84 lg1 ja VÕS § 1028 lg1 alusel. Nõue tühise tehingu järgi saadud vara tagastamiseks on pankrotiseaduse järgi vara välistamise nõue. Hageja leiab ka, et kostja seisukoht, mille kohaselt hagi on esitatud vale kostja vastu, on väär. Kostja on jätnud tähelepanuta, et hageja ei ole esitanud kostja vastu kahju hüvitamise hagi, milline nõudeõigus tal võib teoreetiliselt kostja vastuses viidatud isikute vastu olla. Põhihagi eseme nõuetega omandikaitse hagi ainuõigeks kostjaks saab olla WMB Investeeringute OÜ (pankrotis). Iga mõistlik ja heas usus tegutsev isik üritab enne võimalike kahjunõuete esitamist rakendada abinõusid, et kahju tekkimist vältida või kahju suurust vähendada, kui see on mõistlikult võimalik. Antud juhul on kahju tekkimise vältimine võimalik, millest ajendatult on hageja kostja vastu ka omandikaitse hagi esitanud. Ebaõige on kostja väide, et antud juhul oli tegemist tavapärase ema- ja tütarühingu vahelise tehinguga, millest tulenevalt võib 20 000 kroonist ostuhinda pidada põhjendatuks. Kostja on jätnud tähelepanuta, et põhihagi lisaks oli ka 12.12.2005.a WMB Investeeringute OÜ osa müügileping, millega hageja juhatuse liikmeks õigusvastaselt registreeritud Kuno Kongas võõrandas ise endale kostja kõik osad. Seega võõrandas hageja juhatuse liikmeks õigusvastaselt registreeritud Kuno Kongas väga ebatavalise tehinguga vaidlusaluse korteriomandi sisuliselt endale. Kuna Kuno Kongas esindas nendes tehingutes seadusliku esindajana ka WMB Investeeringute OÜ-d, siis me ei saa rääkida kostja heausksuses Peale kostja pankroti väljakuulutamist müüs kostja (pankrotis) Korteriomandi enampakkumise aktiga 500000 krooni eest Kelvingi Kinnisvarabüroo OÜ-le. Kelvingi Kinnisvarabüroo OÜ esitas kohtusse hagi WMB Investeeringute OÜ (pankrotis) vastu vara üleandmise ja enampakkumise akti Kinnistusregistrisse esitamise kohustamiseks (kohtuasi nr 2-07-13819). Nimetatud kohtuasjas

2-06-1278 sõlmisid pooled kohtumäärusega kinnitatud kompromissi, mille kohaselt kostja tunnustas Kelvingi Kinnisvarabüroo OÜ omandiõigust Korteriomandile ja andis nõusoleku omanikukande muutmiseks. Kostja ja iseseisva nõudeta kolmanda isikuna menetlusse kaastaud Kelvingi Kinnisvarabüroo OÜ väitega, mille kohaselt kompromissi kinnitav kohtumäärus on täitmiseks üldiselt kohustuslik , hageja ei nõustu. Hageja leiab, et kompromissiga on endale võtnud kohustusi kolmas isik ja kostja aga mitte hageja. Kompromissleping on tehing. Pankrotihalduri koostatud enampakkumise akt ja kohtulik kompromissina sõlmitud kokkulepe on tühised tehingud TsÜS § 87 (seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda) ja § 88 lg1 (kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsukeeldu rikkuv käsutustehing on tühine) alusel. Kuna mõlema tehingu tegemise ajal kehtis ja oli kantud kinnistusraamatusse Korteriomandi käsutamise keeld.

KOSTJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED HAGILE

Nõukogu otsus, millega Kuno Kongas oli määratud AS Sworve juhatuse liikmeks, tunnistati tühiseks Pärnu Maakohtu 17.11.2006.a. kohtuotsusega. See aga ei tähenda, et vahepealsed tehingud, mida AS Sworve juhatuse liige kas iseseisvalt või nõukogu otsusel äriühingu nimel tegi, oleksid automaatselt tühised. Hageja ei ole tõendanud, et juhatuse liige oleks tegutsenud oma ülesandeid täites pahauskselt. Vastavalt AOS § 95 lg-le 1 on isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. AS Sworve tegeles vastavalt äriregistri andmetele põhitegevusalana kinnisvara arenduse ja müügiga, seega oli kinnisvara müük tema igapäevane majandustegevus. Sellest tulenevalt ei ole vaidlusaluses tehingus midagi iseäralikku ning see ei välju igapäevase majandustegevuse teostamisel. Nagu Hageja oma hagi punktis 2.7. ütleb, sai AS Sworve aktsionäride erakorraline üldkoosolek 28.11.2005. a. korraldatud Meelis Kasina pettusega. Meelis Kasin oli AS Sworve aktsionär ning nagu ülalnimetatud kohtuotsusega tuvastati, võltsis dokumente, et vahetada äriühingu nõukogu ning valida uus juhatus. Juhatus asus tööle heas usus ning järgides nõukogu korraldusi. Asjaolu, et Saaremaal on keegi kellegi (Kuno Kongas Meelis Kasina) tuttav (väide tõendamata) ei tähenda veel, et Kuno Kongas teadis Meelis Kasina poolt aktsionäride erakorralise üldkoosoleku ebaseaduslikest otsustest ning oleks tegutsenud ise pahauskselt. Sisuliselt tegi aktsiaseltsiga seotud tehinguid aktsionär ning juhul, kui teine aktsionär leiab, et tehingutega on aktsiaseltsile kahju tekitatud, tuleks nõue esitada teise kahju tekitanud aktsionäri vastu. Sisuliselt tekkis ju olukord, kus aktsiaselts tekitas iseendale kahju ning praegune Kostja on kinnistu heauskne omanik. Vastavalt ÄS § 289 lg-le 1 vastutab aktsionär aktsionärina aktsiaseltsile, teistele aktsionäridele või kolmandatele isikutele süüliselt tekitatud kahju eest. Ka on hagejal võimalus esitada kahju hüvitamise nõue nõukogu vastu. Vastavalt AS § 327 lg-tele 1, 2 ja 3 peab nõukogu liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui aktsiaseltsi põhikirjas või kokkuleppel nõukogu liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Kokkuvõtlikult leidis kostja, et Hageja on esitanud oma nõuded vale Kostja vastu ning peaks pöörduma oma nõuetega hoopis AS Sworve aktsionär Meelis Kasin'a ning nõukogu liikmete Margus Turk'i, Meelis Kasin'a ja Madis Turk'i vastu, kelle otsustest ja korraldustest kinni pidades Kuno Kongas AS Sworve nimel vaidlustatud tehinguid tegi. Tuginedes eeltoodule ja ÄS § 289 lg 1; § 306 lg 1 ja 2; § 309 lg 1; § 327 lg 1, 2 ja 3 on kostja taotlenud 1) jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata; 2) vabastada korteriomand registriosa numbriga: 1774234; asukohaga: Kuressaare VanaRoomassaare tee 4-1 hagi tagamisel sisse kantud vara käsutamise keelumärkest kinnistusregistris;

2-06-1278 3) jätta Hageja kohtukulud Hageja kanda, kostja menetluskulud hageja kanda. KOSTJA ESITATUD VASTUHAGI (tl. 175-177 I kd) II Vastuhagi asjaolud Kuno Kongas valiti AS Sworve juhatuse liikmeks AS Sworve 25.11.2005.a. nõukogu otsusega. Viidatud nõukogu otsuse tühisus tuvastati Pärnu Maakohtu 17.11.2006.a. kohtuotsusega. TsÜS § 84 tulenevalt ei ole tühisel nõukogu otsusel algusest peale õiguslikke tagajärgi, mistõttu ei tekkinud Kuno Kongas’el ka AS Sworve esindusõigust. 12.12.2005 sõlmis AS Sworve juhatuse liikmeks registreeritud Kuno Kongas AS Sworve nimel WMB Investeeringute OÜ-ga korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Eelnimetatud lepingu alusel omandas WMB Investeeringute OÜ, mille osad oli Kuno Kongas AS Sworve esindajana samal päeval iseendale võõrandanud, AS-lt Sworve Kuressaare linnas VanaRoomassaare tn 4 asuva korteriomandi (registriosa nr 1774234) ostuhinnaga 20 000.- krooni. Vastukostja arvates on korteri tegelik turuväärtus ostuhinnast tunduvalt suurem. Vastukostja esindaja palus vastuhagejale 04.01.2007.a. saadetud taotluses välistada WMB Investeeringute OÜ (pankrotis) pankrotivarast nimetatud korteriomand, kuna TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne leping tühine, järelikult on nii sõlmitud korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping tühised ning nende alusel ei ole WMB Investeeringute OÜ (pankrotis) omandanud Kuressaares Vana-Roomassaare tee 4 asuvat korteriomandit. Vastuhagi nõue 1. Vastuhageja on peale korteriomandi omandamist teinud 2006. aasta jooksul korteris kapitaalremonti ja seeläbi eset parendanud ning tõstnud oluliselt selle väärtust. Juhul, kui kohus peaks tunnistama põhihagis vastukostja nõuet - tunnistama korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu tühiseks ning tegema otsuse kinnistusraamatu kande parandamiseks vastuhageja kahjuks, palub vastuhageja hüvitada korteri remondile tehtud kulutused võlaõigusseaduse (VÕS) § 1042 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 2 kohaselt on esemele tehtud kulutused kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse ning on ilmne, et remondi teostamise kaudu parendati korteromandit oluliselt. Vastuhageja on lasknud hinnata kinnistule asukohaga Kuressaare linna VanaRoomassaare tee 4-1 tehtud remondi maksumust. Vastavalt OÜ Divero Vara ekspertarvamusele, mis on toodud vastuhagi lisas nr 1, on nimetatud kinnistule teostatud remondikuludeks kokku 160 000.- krooni. Täpsemad remondikulud liikide kaupa on toodud nimetatud aktis. Vastuhagi nõue nr 2. Nähtuvalt Vastuhageja ja Vastukostja vahel 12.12.2005. a. sõlmitud korteriomandi müügilepingust ja asjaõiguslepingust, millega Vastukostja võõrandas Vastuhagejale korteriomandi Kuressaare linnas Vana-Roomassaare tn 4, oli kinnistu müügihinnaks 20 000.krooni. Juhul, kui kohus peaks tunnistama vastukostja nõuet põhihagis ning tunnistama poolevahelise tehingu tühiseks, palub Vastuhageja kinnistu eest tasutud summa, 20 000.- krooni Vastukostjalt välja mõista TsÜS § 84 lg-le 1 alusel, mille kohaselt tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tuginedes eeltoodule ja VÕS § 1042 lg-le 1, TsÜS § 63 lg-le 2 ja § 84 lg-le 1 taotleb kostja vastuhagis: 1. Mõista Vastukostjalt välja remondikulud summas 160 000.- krooni; 2. Mõista Vastukostjalt välja kinnistu eest makstud 20 000.- krooni; 3. Jätta Vastukostja kohtukulud Vastukostja kanda. Vastuhagile on lisatud OÜ Divero Vara akt remonditööde maksumuse kohta ja kohtuotsuse koopia WMB Investeeringute OÜ (pankrotis) pankroti väljakuulutamise kohta. Kirjalikus menetluses esitas kostja vastuhagejana oma haginõude tõendamiseks veel EBC Ehituse poolt Kuressaare linnas Vana-Roomassaare tee 4-1 asuva kahe toalise korteri remontööde hindamise akti 23.04.2008.a. (tl.96-101 II kd).

2-06-1278 HAGEJA (vastukostja) SEISUKOHAD VASTUHAGI OSAS Hageja vastuhagi kostjana (vastukostja) ei võta vastuhagi õigeks ega tunnista vastuhagiavalduse nõudeid.

2-06-1278 hüvitamiseks, mitte kulude kandmise tulemi väärtuse hüvitamiseks. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et WMB Investeeringute OÜ (pankrotis) on raamatupidamise seaduse kohaselt raamatupidamiskohustuslane (§ 2 lg 2), kellel on kohustus algdokumentidega dokumenteerida kõik oma majandustehingud, kirjendada majandustehingud raamatupidamisregistrites ning säilitada raamatupidamise dokumendid (§ 4 ja § 6).

2-06-1278 Kostja on seisukohal, et OÜ Divero Vara akti näol ei ole tegemist eriteadmistega isiku arvamusega. Nimetatud aktist ei nähtu, et OÜ Divero Vara või tema nimel alla kirjutanud Marek Metsmaa’l oleksid mingisugusedki eriteadmised remonttööde teostamise aja, remonttööde teostamise ulatuse ning remondi väärtuse hindamise valdkonnas. Samuti ei veena ka akti sisuline pool eriteadmiste olemasolust või nende kasutamisest akti koostamisel, kuivõrd akt ei erine oma lakoonilisusest tulenevalt mitte kuidagi hageja enda paljasõnalistest väidetest. Seejuures osundab kostja ka sellele, et äriregistri andmetel on OÜ Divero Vara asutatud alles 2006.a keskel (registreeritud 29.06.2006). OÜ Divero Vara ei ole registreeritud mitte ühegi tegevusalaga majandustegevuse registris (http://mtr.mkm.ee/), mistõttu ei tegutse ta ka ehituse (sh remonttööde) valdkonnas. Ehitusseaduse § 41 lg 1 p 1 kohaselt on isikul lubatud ehitada, projekteerida, teha ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiise ning tegeleda ehitusjuhtimisega, kui tal on majandustegevuse registri registreering. Ülalmärgitud kaalutlustel ei ole võimalik OÜ Divero Vara akti eriteadmistega isiku arvamusena antud juhul hinnata.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja poolte selgitustega nii toimunud istungitel, kui kirjalike selgitustega, leiab, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. Kohus on poolte taotlusel (nõusolekul) määranud asjas kirjaliku menetluse (TsMS § 404 alusel), mistõttu peab kohus võimalikuks asja lõplikku lahendamist kohtuistungit pidamata. Kohus oma 24.11.2006.a. põhjendatud määrusega on asunud seisukohale, et PankrS § 43 lg4 kohaselt, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on võlgniku vastu nõue eseme välistamiseks pankrotivarast, vaatab kohus nõude läbi. Kohus on siin aluseks võtnud ka Riigikohtu 17.04.2002.a. otsuses nr.3-2-1-21-02 p.22-23 väljendatud seisukohta, et tehingu tühisuse tunnustamise ja vara tagastamise või selle võimatusel saadu rahas hüvitamise nõuet tuleb käsitleda vara välistamise nõudena. I Kohtu põhjendused hagi osas. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Kuno Kongasel puudus hageja (AS Sworve) esindusõigus müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimisel. Nimetatud asjaolu on tõendatud jõustunud kohtuotsusega kohtuasjas nr 2-061261. TsÜS § 129 lg1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks tehtud tehingu

2-06-1278 hiljem heaks kiitnud. Kostja ei ole vaielnud vastu ka sellele, et Korteriomandi müügileping on tühine, küll aga vaidleb kostja vastu asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamise ja kinnistusraamatus Korteriomandi omanikukande parandamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise nõuetele. Oma vastuväidetes on kostja tuginenud AÕS §-le 56’ lg1 ja AÕS §-le 65 lg3. AÕS § 56’ lg1 kohaselt, kui isik tehinguga omandab kinnisomandi või piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes, loetakse kinnistusraamatusse kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse vastu on kinnistusraamatusse kantud vastuväide või kui omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged. Kostja on leidnud, et on eeltoodud sätte alusel heauskne omanik ning AÕS § 65 lg3 alusel ei saa kolmanda isiku poolt omandatud asjaõiguse suhtes kinnistusraamatu kande parandamist nõuda. Kohus nõustub siin hageja poolt esiletoodud põhjendustega selle kohta, et nii müügileping, kui asjaõigusleping on lepingu sõlmisel Kuno Kongasel esindusõiguse puudumise tõttu TsÜS § 129 lg1 alusel tühine ja, et kostjat ei saa käsitleda heauskse omanikuna AÕS § 65 lg3 tähenduses. TsÜS § 84 lg1 kohaselt tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue kinnisasja omanikuna sisse kantud kostja kinnistusraamatust omanikuna kustutamist ja hageja sissekandmist omanikuna tuleb käsitada kostja kohustuse saadu tagastamiseks nõudena, kuna kostja peab andma selleks nõusoleku ja TsÜS § 68 lg5 kohaselt tahteavaldust andma kohustav kohtulahend asendab tahteavaldust ( Riigikohtu lahend 3-2-80-05). Kohus on seisukohal, et hageja nõue-tunnustada WMB Investeeringute OÜ (registrikood 10863191) kohustust anda AS_le Sworve nõusolek AS Sworve ja WMB Investeeringute OÜ vahel 12.12.2005.a. sõlmitud tühise asjaõiguslepingu alusel tehtud kannete, mille kohaselt kustutati kinnistusraamatust (Pärnu Maakohtu Saare kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistriosa number 1774234) korteriomandi ainuomanikuna hageja ja kanti sisse kostja WMB Investeeringute OÜ, kustutamiseks ja parandamiseks selliselt, et kinnistusraamatust nähtuks korteriomandi ainuomanikuna AS Sworve (reg. kood 10676106), kuuluks rahuldamisele nii AÕS § 65 lg1 alusel kui TsÜS § 84 lg1 ja VÕS § 1028 alusel. Kohus hagi rahuldamisel juhindub TsÜS §-st 84 lg1 ja VÕS § 1028 lg1. TsÜS § 65 lg5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu.

2-06-1278 Vara ja EBC Ehituse aktidega ehitustööde maksumuse kohta. Hageja leiab, et nimetatud aktide alusel ei saa kostja nõuet kulutuste hüvitamiseks rahuldada. Aktidest ei nähtu millal kulutused on tehtud, kes need on teinud. Kulutuste tegemiseks puudub hageja nõusolek. Kostja ei ole esitanud oma raamatupidamises sisalduvaid andmeid ja dokumente reaalsete kulude kohta. Kohus nõustub siin hagejaga, et vastuhagi nõuet summas 160000 krooni ei saa VÕS § 1042 lg2 p2 alusel rahuldada. Kostja poolt esitatud aktid tõendavad küll korteris remondi tegemist ja korteri hetke olukorda, kuid ei tõenda seda, et just kostja on need kulutused teinud ja, et kostjal oleks kulutuste hüvitamise nõudeõigus VÕS § 1042 lg2 p2 sätestatust tulenevalt. Muud tõendid kulutuste tegemise kohta puuduvad. Kostja on taotlenud hagejalt 20000 krooni väljamõistmist tuginedes TsÜS §-le 84 lg1. Lepingust nähtub, et kostja on kinnistu eest tasunud hagejale 20000 krooni, mis hagi rahuldamisel kuuluks kostjale tagastamisele. Kohus on hagi rahuldanud ja tunnustanud Lepingu (müügilepingu ja asjaõiguslepingu) tühisust. Tühise Lepingu p.2.1. kohaselt on Kuno Kongas nii ostja kui müüja esindajana notarile kinnitanud, et ostuhinna 20000 krooni on müüja ostjale täielikult tasunud enne lepingu sõlmimist. Kuna tühisuse tunnustamine kehtib samuti lepingu p.2.1. kohta, hageja ise eitab 20000 krooni saamist ning muud veenvad tõendid 20000 krooni tasumise kohta ostja poolt müüjale puuduvad, siis peab kohus põhjendatuks jätta vastuhagi ka selles osas rahuldamata.

MENETLUSKULU JAOTIS

TsMS § 162 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda, kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Kostja on vabastatud 21. mai 2007.a. kohtumääruse alusel täielikult riigilõivu tasumisest riigituludesse (tl.19-20 II kd). Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-442, 467

Kristel Pedassaar kohtunik

Märkus: käesolev kohtuotsus jõustus 13.märtsil 2009 Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2009 määrusega, millega määrati:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.