2-08-13509
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Ele Liiv
Otsuse teatavakstegemise
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 26.septembril 2008.a kell 9.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-13509
Tsiviilasi
esindajad
OÜ E hagi AK vastu eeltõendamismenetlusega tekitatud kahju 11’012.- krooni hüvitamiseks Hageja – OÜ E (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja – v.adv. Arvo Junti Kostja – AK(isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Menetlusosalised ja nende
Jätta rahuldamata OÜ-gu E hagi AK vastu eeltõendamismenetlusega tekitatud kahju 11’012.- krooni hüvitamiseks. Kohtukulude jaotus Jätta AK menetluskulud OÜ-u E kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt esitas AK22.12.2006.a. Harju Maakohtule hagi OÜ E ja AK vastu kahju hüvitamiseks. Hageja taotluse kohaselt algatati eeltõendamismenetlus ja 14.02.2007.a. määrati ehitustehniline ekspertiis. 10.05.2007.a. jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja hagihinna määramiseks ning riigilõivu tagastamiseks. 14.06.2007.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-0639476/34 keeldus Harju Maakohus AK hagi OÜ E ja AK vastu menetlusse võtmast. TsMS § 146 lg 1 p 1 kohaselt kannab menetluskulud menetluse algatamisest või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik. Menetluskulud kannab hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle (TsMS § 168 lg 1). Kuna kohus AK hagi menetlusse ei võtnud, on AK TsMS § 168 lg 1 kohaselt kandma tsiviilasjas nr 2-06-39476/34 tekkinud menetlusosaliste kulud. Menetluskulusid AKOÜ-le E ei ole kompenseerinud. TsMS § 250 lg 1 p1 kohaselt peab eeltõendamismenetluse algatamist taotlenud pool hüvitama eeltõendamismenetlusega teisele poolele tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega. OÜ E on tsiviilasja nr 2-06-39276/34
2-08-13509
kandnud kulutusi summas 11’012.- krooni (advokaadi konsultatsioon, dokumendi koostamine, esindus, osalemine ekspertiisi läbiviimisel 23.03.2007.a). Tulenevalt TsMS § 250 lg 1 p-st 1 taotleb OÜ E AK eeltõendamismenetlusega OÜ-le E tekkinud kahju 11’012.- krooni hüvitamist. Kostja vastuväited 19.05.2008.a vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Tsiviilasjas nr 2-06-39476/34 eeltõendamismenetluses läbi viidud ehitustehniline ekspertiis tõi esile korteri vajumise põhjusena muud elamu konstruktsiooni puudused ning seega langes ära nõude alus konkreetsete kostjate vastu. Kuivõrd nõue muutus alusetuks, ei tasunud AK hagilt riigilõivu ning kohus keeldus hagi menetlusse võtmast. TsMS § 170 lg-te 1 ja 2 koosmõjust tulenevalt kannab eeltõendamismenetluse kulud menetluse algatanud isik ning kulud määratakse kindlaks määrusega. Hagi läbi vaatamata jätmise määrusega eeltõendamismenetluse kulude kandjat kindlaks määratud ei ole. TsMS § 448 lg 1 p 3 ja lg 2 kohaselt võis menetlusosaline taotleda kohtult 10 päeva jooksul arvates kohtulahendi kättetoimetamisest täiendava otsuse tegemist menetluskulude osas. OÜ E on seda taotlenud, kuid kohus jättis taotluse 11.01.2008.a. määrusega rahuldamata. Hagis nõutakse menetluskulude, täpsemalt TsMS § 144 p 1 märgitud kulude väljamõistmist, kuid nimetatud kulude näol ei ole tegemist kahjuga. Kostja vaidleb vastu ka kulude suuruse osas. Hageja nõuab kulude hüvitamist 5,5 töötunni eest, tunnihinnaks on 2000.- krooni koos käibemaksuga, kokku 11’012.- krooni. Hageja on teinud tsiviilasjas nr 2-06-39476 järgmist: vastanud eeltõendamismenetluse taotlusele, soostudes ekspertiisitaotlusega ja osalenud eksperdi poolt hoone ülevaatamisel, mis kestis alla 1 h. Kokku võis hagejal maksimaalselt kuluda ca 2-2,5 tundi. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et käesolevas menetluses kostja taotluse alusel algatas Harju Maakohus eeltõendamismenetluse tsiviilasjas nr 2-06-39476 enne OÜ E ja AK vastu suunatud hagi menetlusse võtmist. Eeltõendamismenetluse järgselt kohustas kohus AKmäärama hagihinna ja maksma riigilõivu (tl 6), mida AK ei teinud ja määrusega 14.juunist 2007.a keeldus kohus hagi menetlusse võtmast (tl 17-18). Vaidlust ei ole selles, et OÜ E on tasunud AB-le Arvo Junti 4’012.- krooni esinduse eest tsiviilasjas nr 2-06-39476 (tl. 4) ja 7’000.- krooni õigusabi eest tsiviilasjas nr 2-06-39476 (tl. 5). Vaidlus on selles, kas hageja poolt kantud menetluskulu on kahjuks TsMS § 250 mõttes. Hageja taotleb hagiavalduses sisuliselt menetluskulude väljamõistmist kostjalt, nimetades hagiavalduses advokaadile makstud summat menetluskuludeks, kuludeks ja kahjuks. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks peab olema poolte vahel tekkinud võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 2 kohaselt tekib võlasuhe kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohtukulude tekitamist menetluse vastaspoolele ei saa käsitada õigusvastaselt kahju tekitamisena ja nende hüvitamist reguleeritakse seetõttu erinormidega. Eeltõendamismenetluse korral on sellisteks erinormideks TsMS § 170 lg-tes 1-3 sätestatu. Õigusvaidluste lahendamiseks kohtu poole pöördumine ja eeltõendamismenetluse läbiviimise taotlemine ei ole õigusvastane tegevus, mis tooks kaasa kahju hüvitamise kohustuste. Samuti ei ole selleks hilisem hagi esitamata jätmine, kui eeltõendamismenetluse algatanud isik hindab nõuet perspektiivituks.. TsMS § 250 lg 1 p 1 normi eesmärk ei ole menetluskulude kahjuna hüvitamine eeltõendamismenetluses puudutatud 2 (3)
2-08-13509
isikuna osalenud isikule, kelle menetluskulude jaotamise taotlus jäi rahuldamata seoses selle kohtule hilinenult esitamisega. Hagejal olnuks võimalik taotleda tähtaja ennistamist, kui see lasti mööda mõjuvatel põhjustel. Eelpooltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev otsuse on tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Ele Liiv kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.