Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

13.04.2006 esitas HM kohtule hagi I –A K vastu juurdepääsu nõudes avalikult kasutatavale teele. 16.11.2007 määrusega asendas kohus kostja I-AK kostjaga K K.

Tsiviilasi nr 2-06-9033 06.05.2008 kaasas kohus kostjana II M S ja kostjana III P T ning kohustas neid esitama hiljemalt 22.05.2008 kirjalik vastus hagiavaldusele. Kostjad II ja III kirjalikku vastust kohtule ei esitanud. 22.05.2008 kell 14.00 toimus tsiviilasjas nr 2-06-9033 kohtuistung, mis kestis 45 minutit, sealhulgas vaheaeg 15 minutit. Hageja on 24.07.2008 kohtule esitanud avalduse esitatud hagist loobumiseks. Hageja kinnitab, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus edastas hageja hagist loobumise avalduse kostjatele, kohustades esitama omapoolsed vastuväited ja taotlused hagist loobumise osas. Kostja III oma vastuses kinnitab, et kostja III on nõus hageja avaldusega, millega viimane soovib hagist loobuda. Samas esitab kostja III menetluskulude nimekirja ja palub hagejalt välja mõista menetluskuluna kantud õigusabi kulud summas 14 713,42 krooni. Hageja, vastuses kostja III taotlusele menetluskulude väljamõistmise osas, leiab, et kostja III poolt kohtule esitatud õigusabikulud toodud ulatuses ei ole antud asjas põhjendatud ja vajalikud ning kostja III poolt esitatud õigusabikulude väljamõistmine täies ulatuses oleks ebaõiglane ja ebamõistlik. Hageja viitab asjaolule, et kostja III poolt esitatud arvetest ja maksekorraldustest nähtub, et kostja III on tegelikult tasunud juriidilise teenindamise eest ainult 630,12 krooni, ülejäänud summa 14 083,30 krooni on tasutud Kinnisvaraarenduse Teenused OÜ poolt ning hagejale jääb selgusetuks, millise konkreetse asjaga seoses on juriidilist teenindamist osutatud. Hageja on seisukohal, et kostja III esindaja on antud asja sisulise küljega tegelenud minimaalselt, kuna siiani on esitamata vastus hagile, milleks kohus kostjat III kohustas ning 22.05.2008 istungil tegeles kostja III esindaja peamiselt taandamise ja uue kohtualluvuse määramise taotluse ettevalmistamise ning esitamisega. Seega asja sisulise aruteluni ei jõutudki. Samuti juhib hageja kohtu tähelepanu faktile, et osundatud istungil oli küll kostja III esindaja kohal, kuid sõna võttis ja esines ainult kostja III isiklikult. Hageja ei pea põhjendatuks, et ta peaks kandma õigusabikulusid, mis on seotud taandamistaotluse koostamise ja arutamisega. Arvestades eelpool toodut ja asjaolu, et hageja on eakas pensionär on hageja nõus kostjale III hüvitama 630,12 krooni. Kostjad I ja II ei ole kohtu määratud tähtpäevaks oma seisukohti hageja hagist loobumise avaldusele esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda, kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumise kohta. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 429 lg 3 kohaselt teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kohus on teavitanud kostjaid hageja poolt esitatud hagist loobumise avaldusest. Kostja III on kohtule teatanud, et nõustub hagist loobumisega. Kostja III oma vastuses palub hagejalt välja mõista menetluskuluna kantud kohtuvälised kulud (õigusabi kulud) summas 14 713,42 krooni.

Tsiviilasi nr 2-06-9033 TsMS § 174 lg 4 kohaselt võib kohus asja menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja hagist loobub, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt. Sama seaduse paragrahv 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tuginedes TsMS § 168 lg-le 4 leiab kohus, et kostja III nõue jätta menetluskulud hageja kanda on õigustatud. Kuna kostja III poolt tehtud ja hagejalt välja mõista palutavad menetluskuluna kantud õigusabikulud on 14 713,42 krooni, siis vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 loeb kohus kostja III poolt sellises ulatuses kantud menetluskulud mittevajalikeks ja põhjendamatuteks arvestades kostja III osalemist antud tsiviilasja menetluses. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus, et kostja III poolt menetluskuluna kantud õigusabikuludena on õigustatud hagejalt välja mõista 1 500 krooni, kuna ei ilmne kostja III esindaja poolt antud asja menetlemise käigus tehtud ajalisi kulutusi, mis õigustaks suuremaid õigusabikulusid. Vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 661 lg 2 kohaselt on menetluse lõpetamise määruse puhul määruskaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.