Kohu nimetus
Harju Maakohus
Kohtuniku nimi
Ene Tsefels
Määruse tegemise aeg ja koht
24.09.2008.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-06-38806
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
ROÜ hagi IS.A. vastu kinnisasja võõrandamisele suunatud kohustus- ja käsutustehingu tühisuse tuvastamise ning alusetu rikastumise sätete alusel tühiste tehingute alusel üleantu tagastamise nõuetes ja kohtu poolt nii kohustustehingu kui ka käsutustehingu tühisuse tuvastamisel hageja omandiõiguse tunnustamise nõudes ning kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtuotsusega kostja kui puudutatud isiku nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise nõudes. Hagiavalduses puuduse kõrvaldamine. Hageja ROÜ (registrikood xxx, asukoht xxx); hageja seaduslik esindaja A M ; hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Vesse Võhma ja vandeadvokaadi abi Ermo Kosk (Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN, Dunkri 7, 10132 Tallinn); kostja IS.A. ( ettevõtteregistri nr xxx, aadress xxx); kostja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Veikko Toomere (MAQS Law Firm Advokaadibüroo, Roosikrantsi 11, 10119 Tallinn).
Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohtumääruse resolutsioon Kohus annab hagejale OÜ-le R aega puuduse kõrvaldamiseks 25 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. Riigilõivu maksmist tõendav dokument esitada Harju Maakohtule. Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole kaevatav. Kohtu põhjendused OÜ R esitas 19.12.2006.a. kohtule hagi IS.A. vastu kinnisasja võõrandamisele suunatud kohustus- ja käsutustehingu tühisuse tuvastamise ning alusetu rikastumise sätete alusel tühiste tehingute alusel üleantu tagastamise nõuetes ja kohtu poolt nii kohustustehingu kui ka käsutustehingu tühisuse tuvastamisel hageja omandiõiguse tunnustamise nõudes ning kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtuotsusega kostja kui puudutatud isiku nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise nõudes. 29.05.2007.a. esitas kostja vastuse hagiavaldusele (t lk 233-244), milles märkis, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu väiksemas määras, kui seadus ette näeb. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 147 lg 3 kohaselt kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses. Kui hageja jätab riigilõivu kohtu määratud tähtpäevaks maksmata, jätab kohus hagi selle nõude osas läbi vaatamata. Hageja on tasunud 19.12.2006.a. riigilõivu 1 000 krooni ning 21.12.2006.a. 19 500 krooni. Seega on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku 20 500 krooni. Kohus, arvestades hageja nõudeid, leiab, et hagejal tuleb tasuda täiendavat riigilõivu vastavalt hagiavalduses esitatud nõuetele. Hageja on hagiavalduse esitamisel määratlenud hagihinna valesti ning seega peab kohus vajalikuks märkida, et hagihind käesoleval juhul vastavalt nõuetele on järgmine: 1 (2)
tuvastada OÜ R ja IS.A. vahel 03.10.2006.a. sõlmitud võlaõigusliku ostu-müügilepingu tühisus, mille objektiks on kinnistu, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx, asukohaga Xxx, Tallinn, OÜ R omandis oleva xxxsuuruse mõttelise kaasomandi osa võõrandamine IS.A.-le ja OÜ Rja IS.A. vahel sõlmitud asjaõiguslepingu tühisus, mille objektiks on kinnistu, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx, asukohaga Xxx, Tallinn, OÜ R omandis oleva xxx suuruse mõttelise kaasomandi osa üleandmine IS.A.-le.
tunnustada OÜ R omandiõigust järgmisele kinnistule: kinnistu, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx, asukohaga Xxx, Tallinn, xxxsuuruse mõttelise kaasomandi osale või juhul, kui kohus asub seisukohale, et kinnistu käsutamistehing (asjaõigusleping) on kehtiv, palub OÜ R , tuginedes VÕS § 1028 lõikele 1, Harju Maakohtult: kohustada IS.A.-d tagastama hageja omandisse alusetult saadud kinnistu, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx, asukohaga Xxx, Tallinn, xxxsuurune mõtteline osa kaasomandist.
TsMS § 134 lg 1 kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Punktide 1 ja 2 suhtes kuulub kohaldamisele TsMS § 134 lg 3, mille kohaselt kui esitatakse tuvastusnõue koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Arvestades seda, et hageja on esitanud koos varalise nõudega ka tuvastusnõude, tuleb hagihinnaks lugeda 22 200 000 krooni.
tuvastada IS.A. kohustus anda puudutatud isiku nõusolek ebaõigete kinnistusraamatu kannete parandamiseks omanikukannete osas, mille tulemusena kustutatakse IS.A. omanikuna xxxsuuruse mõttelise kaasomandi osa omanikuna kinnistu osas, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx, asukohaga Xxx, Tallinn ning kantakse kinnistusraamatusse omanikuna hageja või juhul, kui kohus tuvastab kohustustehingu tühisuse, kuid leiab, et käsutustehing on kehtiv, siis tuvastada IS.A. kohustus anda puudutatud isiku nõusolek asjaõiguslepingu sõlmimiseks kinnisomandi hageja omandisse tagasikandmiseks ning kinnistusraamatu kannete parandamiseks omanikukannete osas, mille tulemusena kustutatakse IS.A. omanikuna kinnistu osas, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx, asukohaga Xxx, Tallinn, xxxsuurune mõtteline kaasomandi osa ning kantakse kinnistusraamatusse omanikuna hageja. Nimetatud nõude näol on tegemist mittevaralise nõudega. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni.
Kohus peab vajalikuks selgitada, et hageja poolt 01.08.2008.a. esitatud ekspertarvamus kinnistu hinna kohta, s.o et Xxx asuva kinnistu nr xxx xxxmõttelise osa väärtus on 0 krooni lähedane, nõustuda ei saa. Hageja ja kostja vahel 03.10.2006.a. sõlmitud kasutusvalduse seadmise lepingute, kinnistu mõttelise osade müügilepingu ja asjaõiguslepingute p 3.1 kohaselt märkisid pooled vaidlusaluse kinnistu väärtuseks 22 200 000 krooni. Seega ei saa kohtu arvates olla kinnistu väärtus 0 krooni lähedane, sest pooled olid lepingu sõlmimisel teadlikud pikast kasutusvalduse seadmisest. Järelikult tuleb kinnistu väärtuseks lugeda poolte vahel sõlmitud lepingus märgitu, s.o 22 200 000 krooni. Arvestades eeltoodut, tuleb lugeda hagihinnaks 22 215 000 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. RLS Lisa 1 kohaselt tsiviilasja hinna puhul üle 11 500 000 krooni on riigilõivu täismäär 1,5 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 750 000 krooni. Arvestades seda, et käesoleval juhul ületab tsiviilasja hind 11 500 000 krooni, tuleb hagejal tasuda riigilõivu 333 225 krooni. Tulenevalt sellest, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku 20 500 krooni, tuleb viimasel tasuda täiendavat riigilõivu 312 725 krooni. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole Hansapangas nr 221023778606 või Ühispangas nr 10220034796011, mõlemal viitenumber 2900072123. Kohus annab hagi esitajale nimetatud puuduse kõrvaldamiseks 25 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
Ene Tsefels Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.