Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

põhjusel mööda lastud nõude esitamise tähtaja, kui nõue on esitatud enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, võib üldkoosolek võlausaldaja taotlusel ennistada (PankrS § 102) Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud vastav teade, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Nõude esitamise tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara või kellel on varalisi kohustusi võlgnikule, teatama sellest pankrotihaldurile. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule (alates 01.10.2008 Tartu Ringkonnakohtule) 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kohtuotsus on teatavaks tehtud kohtu kantselei kaudu 23. septembril 2008. a kell 15.00.

I Pankrotimenetluse algatamine V K esitas Viru Maakohtule 03. juunil 2008 avalduse T K pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on Viru Maakohtu 18.12.2006 otsusega tsiviilasjas 2-04-362 T K-lt avaldaja kasuks välja mõistetud 86957 krooni. Täitemenetluses on tuvastatud, et võlgnikul puudub vara ja ta ei ole võimeline täitma oma kohustusi võla tasumise osas. T K on sõlminud eesmärgiga pääseda võla tasumisest oma abikaasaga G K-ga abikaasade ühisvara lepingu, mille kohaselt korter xxx Jõhvis läks üle abikaasa G K ainuomandisse. Avaldaja palub välja kuulutada T K pankrot (tl 1). T K vastuväite kohaselt on ta võlausaldajale V.K-le võla tegelikult tagastanud. Võlgnik peab oma eksimuseks, et raha üleandmisel ei nõudnud ta tagasi oma võlakirja ja kohtus ei suutnud ta oma õigust tõestada. Võlgnik leiab, et ta on kreeditori süül nii varalises kui tervislikus tähenduses tõepoolest pankrotis (tl 38-39). Viru Maakohtu 14.08.2008 kohtumäärusega algatati T K suhtes pankrotimenetlus. Ajutiseks pankrotihalduriks nimetati R S (tl 66-67).

II Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur R S esitas kohtule võlgniku pankrotimenetluses aruande (tl 78-83). Aruande kohaselt on ajutine haldur pankrotiasja menetlemise käigus tuvastanud ja teinud alljärgnevat:

- Üldandmed võlgniku kohta Võlgnik T K on keskharidusega, käesoleval ajal ei tööta. Võlgniku varasemad töökohad on olnud: 1) Ahtme 1. kaevandus - kuni 1997.a. 2) OÜ F – 2000.a. 3) T M Gümnaasium – 2005.a. Alates 2005 kuni 2007 oli võlgnik töötu. Alates 2007.a. on võlgnikule määratud invaliidsuspension seoses haigusega ning töövõimetuskaotus käesoleval ajal moodustab 80 %. Võlgniku abielu G K-ga on lahutatud alates 06.08.2007.a. Võlgnikul ülalpeetavaid ei ole. - Võlgniku varad Võlgnik omab Krediidipangas arveldusarvet 4271140105603, rahalised vahendeid 14.08.2008.a. seisuga 4,15 krooni. Konto on arestitud. Võlgnik omab SEB Pangas arvelduskontot xxx, rahalised vahendid 14.08.2008.a. seisuga 91,35 krooni. Konto on arestitud. Võlgnik omab Hansapangas arvelduskontot xxx, rahalised vahendid 14.08.2008.a. seisuga 17,45 krooni. Konto on arestitud. Võlgniku pangaarvetel on kokku 112,95 krooni. Võlgnikul puuduvad võlgnevused riiklike maksude osas. Vararegistrite andmetel ei ole võlgniku nimele registreeritud kinnisasju, ehitisi kui vallasasju, sõidukeid, osakuid ega aktsiaid. Ajutise haldur ei suutnud võlgniku puhul välja selgitada nõudeõiguste olemasolu ning mitteregistreerimisele kuuluvat materiaalset vara. Samuti puudub informatsioon võlgniku sularaha osas. Võlausaldaja V K avalduse alusel 21.01.2008.a. algatatud täitemenetluse raames ei ole kohtutäitur N M samuti suutnud võlgnikul vara tuvastada. Vara puudumist kinnitab ka võlgnik ise. Ajutise halduri konservatiivsel hinnangul on võlgnikul varasid kokku 112,95 krooni. - Võlgniku kohustused Ajutise haldur tuvastas võlgnikul järgmised kohustused: 1) võlgnevus V K ees 92 957 krooni (Viru Maakohtu 18.12.2006.a. otsuse kohaselt välja mõistetud võlgnevus 86 957 krooni ja kohtukulud 6000 krooni); 2) täitekulud kohtutäitur N M ees summas 11 797,62 krooni (118 krooni täitemenetluse algatamise tasu; 11 517,37 krooni kohtutäituri tasu; 162,25 krooni täitemenetluse kulud). Ajutise halduri informatsiooni võlgnikul kohustusi vähemalt 104 754,62 krooni. Seega võlgniku võlad ületavad vara vähemalt summas 104 641,67 krooni. - Hinnang võlgniku maksevõimelisusele Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda võlgniku võlad ning katta pankrotimenetluse kulud. Kuna võlgnik ei tööta ja puuduvad vahendid, et läbi võimaliku tulusa tegevuse rahalisi vahendeid hankida, ei ole võimalik ka võlgniku majandusliku olukorra järsk paranemine, mis võimaldaks rahuldada võlausaldajate nõuded. Hinnates eeltoodut on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi täita ning võlgnikul puuduvad selleks ka reaalsed võimalused. Seega on võlgnik maksejõuetu, mida ta tunnistab ka ise. - Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse võimalikkus Pankrotihaldur on seisukohal, et asjas ei esine PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mille korral kohus ei võiks võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatada. Samas eeldatavalt ei suudaks võlgnik kohustustest vabastamise menetluse korral täita PankrS § 173 lõikes 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistliku tulutoova tegevusega või seda otsida. Võlgnik

on invaliidsuspensionil ja töövõimetuskaotuseks on määratud 80 %. Võlgniku sissetulekuks käesoleval ajal on 2920 krooni. Võlgniku kinnitusel on tema minimaalsed igapäevased kulud kokku vähemalt 3200 krooni ning puuduolevas osas toetab võlgnikku tema poeg. - Tagasivõitmise võimalused Võlgnik on 02.12.2005.a. sõlminud oma abikaasa G K-ga abikaasade ühisvara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt abikaasa G K lahusvaraks jäi korteriomand xxx, Jõhvi ning G K ei pidanud tasuma abikaasade ühisvara jagamisel T K kompensatsiooni. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et asjas on võimalik vara tagasivõitmine 02.12.2005.a. ühisvara jagamise lepingu kehtetuks tunnistamisega ning korteriomandi tagasivõitmine abikaasade ühisvarasse, mis võimaldaks edaspidi ühisvara jagamist pankrotiseaduse § 122 kohaselt. Muid tagasi-võitmise võimlusi ajutine pankrotihaldur välja ei selgitanud. - Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel puudub ajutisel halduril alus väita, et võlgniku maksejõuetus oleks tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga. Pankroti põhjuseks peab ajutine haldur PankrS tähenduses muud asjaolu. Võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud arvatavalt tema ebapiisavad tulud võrrelduna kulude ja kohustustega. - Kokkuvõte Ajutise halduri aruande kokkuvõtte kohaselt on võlgnikul vara 112 krooni, kohustusi 104 754 krooni, seega kohustused ületavad vara min 104 642 krooni. Halduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, kuna puuduvad reaalsed vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning puuduvad võimalused võlgniku maksevõimelisuse taastamiseks. - Deposiit pankrotimenetluse kulude katteks Ajutise halduri hinnangul võlgnikul rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks puuduvad. Võlgniku vara koosneb ainult tagasivõitmise võimalusest (02.12.2005.a. sõlmitud abikaasade ühisvara jagamise lepingu kehtetuks tunnistamisel). Nimetatud lepingu kehtetuks tunnistamise järgselt on vajalik ka abikaasade ühisvara jagamine pankrotiseaduse § 122 kohaselt. PankrS § 30 lõike 2 kohaselt, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtu deposiiti. Ajutise halduri arvates on otstarbekas nõuda võlausaldajalt pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi 15000 krooni maksmist, mis kataks halduri tegevusega seotud esialgsed kulud.

III Pankrotiavalduse läbivaatamine Kohtuistungil 11.09.2008 jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Võlgnik kinnitas, et on maksejõuetu. Kohtumäärusega 11.09.2008 kohustati võlausaldajat tasuma kuni 23.09.2008 pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 15000 krooni. Võlausaldaja V.K tasus 22.09.2008 Rahandusministeeriumi arvele 221013921094 15000 krooni.

IV Kohtuotsuse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 loetleb asjaolud, millest vähemalt ühele peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks tuginema. Nimetatud paragrahvi lg 2 p 2 sätestab ...võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Võlausaldaja V.K on põhistanud pankrotiavalduses võlgniku maksejõuetuse sellega, et täitemenetluses oli tuvastatud, et T.K-l puudub vara ning ta ei ole võimeline täitma oma kohustusi väljamaksmise osas. Viru Maakohtu otsusega 18.12.2006 nr 2-4-362 mõisteti T K-lt V K kasuks võlgnevus 86 957 krooni ja menetluskulud 6000 krooni. Viru Ringkonnakohtu 17.12.2007 otsusega jäi maakohtu otsus jõusse ning jõustus 18.01.2008 (tl 4-9). Jõhvi kohtutäituri N M tõendi kohaselt on kohtutäituri menetluses Viru Maakohtu 18.12.2006 otsus nr 2-04-362 T K võlgnevuse 92957 krooni nõudes V K kasuks. Täitemenetlus on algatatud 21.01.2008. Täitmise käigus on kindlaks tehtud, et võlgnik T K ei oma vara ja arestitud arvetelt rahalisi vahendeid ei laeku ( tl 15). Võlgniku vastuväite kohaselt ei pea ta end vaatamata kohtulahendile võlgnikuks, väites, et on võla tasunud, kuid samas ei vaidlusta oma faktilist maksejõuetust. Kohus leiab, et võlgniku vastuväide ei saa olla aluseks tema suhtes pankroti väljakuulutamata jätmiseks. Võlgniku võlgnevus on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega. Oma maksejõuetust võlgnevuse tasumiseks võlgnik ei vaidlusta. PankrS § 31 lg 1 sätestab, et kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksujõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 112 krooni, kohustusi 104 754 krooni, seega kohustused ületavad vara 104 642 krooni. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summat (PankrS § 30 lg 2). Võlausaldaja V.K maksis kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud 15000 krooni. Eeltoodu alusel kohus leiab, et T K suhtes tuleb välja kuulutada tema pankrot. PankrS § 31 lõike 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Oma nõusoleku olema asjas pankrotihaldur on andnud ajutine haldur R S . Senises pankrotimenetluses on pankrotiavalduse tagamise korras tehtud Viru Maakohtu kinnistusosakonnas V K kasuks vara käsutamise keelumärge G K korteriomandi xxx, suhtes ning seatud V K kasuks kohtulik hüpoteek summas 92957 krooni G K korteriomandile xxx. Kohus jätab nimetatud pankrotiavalduse tagamise abinõud kehtima.

Pankrotiotsus kuulub PankrS § 31 lõike 7 kohaselt viivitamatule täitmisele.

Viktor Brügel Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.