Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja 23.september 2008. a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 koht Tsiviilasja number
2-08-49133
Tsiviilasi
Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi H S ’i vastu 149 567 krooni ja 83 senti nõudes.
Menetlusosalised ja nende Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS, reg.kood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu linn 51006, esindajad esindaja volikirja alusel A M , isikukood xxxx. xxxx Kostja: H S , isikukood xxxx, elukoht xxxx. Eelmenetluses Resolutsioon:
23.09.2008.a. Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi H S ’i vastu tervikuna.
Välja mõista H S ’ilt (isikukood xxxx) xxxx) Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.kood xxxx) xxxx) kasuks ja võlgnevuse katteks 149 149 567 (ükssada nelikümme nelikümmend kümmend üheksa tuhat viissada viissada kuuskümmend kuuskümmend seitse) seitse) krooni ja 83 senti. senti. Välja mõista H S ’ilt (isikukood xxxx) xxxx) Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.kood xxxx) xxxx) kasuks alates 14.0 14.07 .07.2008 .2008.a. viivis 23.96 23.96% .96% tagastamata krediidisummalt aastas. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Määrata hageja menetluskuluks tasutud riigilõiv summas 6 297 (kuus (kuus tuhat kakssada üheksakümmend üheksakümmend seitse) seitse) krooni ja mõista see summa välja H S ’ilt (isikukood (isikukood xxxx) xxxx) Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.kood xxxx) xxxx) kasuks ja menetluskulude katteks.
Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele (TsMS § 467 lg.1, 468 lg.1 p.2 ). Hagi tagamine, milleks Viru Maakohtu 15.07.2008.a. määrusega arestiti Heli Stoletov’ile kuuluvad pangakontod ja hoiused poole tagastamata krediidisumma 55 267 krooni ja 54 senti ulatuses, ulatuses, tühistada s, tühistada kohtuotsuse täitmisel krediidisumma 55 267 krooni ja 54 senti ulatuses. ulatuses. Kohtuotsuse peale on õigus õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg.7) lg 7). 7) I. Asjaolud ja hageja nõue. Poolte vahel on 16.12.2005.a. sõlmitud tarbijakrediidileping nr. 0500999/45st, mille põhitingimuse kohaselt andis hageja kostjale 20 000 krooni krediiti. Mitme kokkuleppe tulemusena muudeti korduvalt krediidisumat, tasumise tähtaegu ja intressimäära. Kokkuvõttes kujunes krediidi bruttosummaks 358 390 krooni ja 79 senti ning krediidi kulukuse määraks 39,37% aasta kohta. Kostja rikkus lepingut ja jättis lepingujärgsed maksed tasumata. 29.04.2008.a. saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemishoiatuse ja palus võlgnevuse likvideerida kahe nädala jooksul. Kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja selgitab, et VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg. l p. l sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 14.07.2008.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis 23.96% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista 149 567 krooni ja 83 senti, millest tasumata krediidisumma 110 535 krooni ja 08 senti, intress 10 648 krooni ja 72 senti, viivis 4 171 krooni ja 66 senti, leppetrahv 22 107 krooni ja 02 senti, lepingu sõlmimise tasu 1 105 krooni ja 35 senti, võla sissenõudmisega seotud kulud 100 krooni. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad krediidileping ja selle tingimused, neli kokkulepet, maksegraafikud, hinnakiri, meeldetuletus, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II. Kostja kirjalik vastus. Kohus 15.07.2008.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali kostja elukoha
järgi ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30 päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättetoimetamisest. Kostja kohtule 19.08.2008.a. saabunud kirjalikus vastuses tunnistab oma võlga hageja kasuks, kuid soovib jõuda kokkuleppele maksegraafiku koostamiseks. Ühtlasi kostja selgitab, miks makseviivitus tekkis ning et tal on ülal pidada viis last. Kohus saatis kostja vastuse hagejale teadmiseks, kuid hageja kostja pakutava maksegraafikuga nõus ei ole. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus. TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Kostja on hagi õigeks võtnud tervikuna. TsMS § 440 sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Hagiga nõustumisest on kostja teatanud kirjalikult. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses piisavalt põhjalikult kirjeldanud. Kohustus tuleneb tarbijakrediidilepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 14.07.2008.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis 23.96% tagastamata krediidisummalt aastas. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 6 297 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista.
Kuna hagi tagamiseks on Viru Maakohtu 15.07.2008.a. kohtumäärusega arestitud H S ’ile kuuluvad pangakontod ja –hoiused 55 267 krooni ja 54 sendi ulatuses, siis kuulub hagi tagamine tühistamisele kohtuotsuse täitmisel. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 468 lg. 1 p. 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 113, 402 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 162, § 367, § 440, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.
Kohtunik
/allkiri/
S.Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
I.Golubev
Kohtuotsus jõustus 27. oktoobril 2008.a Nooremreferent
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.