Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom
Tsiviilasi
Ergo Kindlustuse AS hagi Liisi Puhki vastu 27 616,70 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.02.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Liisi Puhki apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Ergo Kindlustuse AS (registrikood 10017013, aadress Tammsaare tee 118c, 12918 Tallinn), esindaja Diana Sotnikova Kostja Liisi Puhk (IK xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxx xx, xxxx xxxxxx, xxxxx xxx xxxx, xxxxxxxx), esindaja advokaat Raini Nõu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 21.02.2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1.xxxxxxxxx, Xxxxxxxx xx/xx korteris nr xx/xx toimus 17.04.2005 kahjujuhtum, kus veekahju tagajärjel sai kannatada korteri siseviimistlus. Tõenditest nähtub, et veekahju sai alguse Liisi Puhki korterist nr xx seoses veetorustiku purunemisega. Veekahjuga seoses pöördus hageja poole Irina Zubritskaja-Kesa (kindlustusvõtja) ja taotles tekitatud kahju hüvitamist.
I. Zubritskaja-Kesa ja hageja vahel on sõlmitud kindlustusleping Xxxxxxxx xx/xx-xx/xx asuva korteri kindlustamiseks. Hageja lähtub hagis korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud reaalosa korrashoiu ja reaalosa ja kaasomandi kasutamise piirangute kohustustest ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg-st 1 paludes kostjalt välja mõista tekitatud kahju 27 616,70 krooni.
2.Kostja vaidles hagile vastu.. Selgusetu on, kuidas saaks kostja olla vaadeldav kahju tekitamise eest vastutava isikuna. Regressiõiguse tekkimine ei ole järgitav. Hagist ei ilmne, milline nõue saanuks kuuluda I. Zubritskaja-Kesale. Hageja pole konkretiseerinud millistel asjaoludel rikkus kostja KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust. Kostja tellis OÜ-lt BREM Kinnisvarahooldus veemõõtja paigaldamise, mille käigus läks katki veetoru, mis tõi kaasa vee süsteemist väljavoolu. Töö, mille käigus veetoru purunes, teostasid OÜ BREM Kinnisvarahooldus spetsialistid ja mitte kostja. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks 27 616,70 krooni ning riigilõivu 2100 krooni.
4.Vaidlust ei ole selles, et kostja tellis veemõõtja paigalduse enda korteri jaoks, et veemõõtja paigaldasid OÜ BREM Kinnisvarahooldus töömehed, et selle käigus tekkis veeavarii, mille tagajärjel sai kannatada kostja all asunud korter, mille omanikuks oli tollel hetkel I. ZubritskajaKesa.
5.Vaidlus käib selle üle, kas kostja peab vastutama tema poolt tellitud veemõõtja paigaldamise käigus tekkinud veekahjude eest, kui kostja isiklikult veemõõtjat ei paigaldanud ja seda tegid kostja tellimuse täitmisena kostja poolt tellitud ettevõtja töömehed. Samuti käib vaidlus selle üle, kas vastutuse aluse õiguslikud eeldused on täidetud või mitte.
6.Kohus nõustus hagejaga, et konkreetsel juhul on relevantseks vastutuse aluseks KOS § 11 lg 1 p 1, mis hõlmab endas korteriomaniku kohustust hoiduda reaalosa ja kaasomandi eset kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega ei tohi korteriomanik ei reaalosa ega kaasomandi eset kasutades tekitada mõjutusi, mis ületaksid tavakasutusest tekkivaid mõjusid. Veemõõtjate paigaldamine selliselt, et selle tagajärjel torud purunevad ja vesi valgub alumisele korrusele sellisel määral, et tekib oluline veekahjustus, on mõjutus, mis kindlasti väljub korteriomandi tavakasutuse mõjudest. Seega esineb KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuse rikkumine. Seejuures ei ole oluline kostja väited selle kohta, kas tegemist oli reaalosa hulka kuuluva hooneosaga, või hoopis kaasomanikele kuuluva toruga, sest kostja võttis õigeks selle, et konkreetse toru paranduse tellis tema. Nimetatud kohustused kehtivad nii reaalosa kui ka kaasomandi kasutamise suhtes.
7.VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). I. Zubritskaja-Kesa korteris tekkinud veekahju tekkimine oli veemõõtja paigaldamise eesmärgil tehtud torutöödega põhjuslikus seoses, sest torutööde käigus purunes toru ja seetõttu pääses vesi torudest välja ja ujutas üle all asuva korteri. Kuivõrd KOS §-st 11 tulenev korteriomaniku vastutus on süüta vastutus, siis süü tuvastamine ei ole oluline.
8.KOS § 11 lg 2 eesmärk on omistada KOS § 11 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud kohustuste rikkumisest tulenev vastutus korteriomanikele ka juhul, kui seda ei pannud toime mitte korteriomanik ise, vaid mõni muu isik, kes korteriomandit kasutas. Korteriomaniku vastutust välistavaks asjaoluks saab ka siin olla KOS § 11 lg-s 3 reguleeritud rikkumise vabandatavus. Seega ei välista korteriomaniku vastutust ka see, kui kahju põhjustanud torutöid ei teinud mitte kostja isiklikult vaid kostja poolt tellitud töö teostamise käigus BREM Kinnisvarahooldus töömehed.
9.Vastutuse teise isiku eest näeb ette ka VÕS § 1054 lg 3. Antud juhul on tegemist kahju õigusvastase tekitamisega, mille vastutuse eeldused on reguleeritud KOS §-s 11. Konkreetsel juhul tegid OÜ BREM Kinnisvarahooldus töömehed torutöid teise isiku, kostja ülesandel ja selle töö käigus tekitati õigusvastane kahju. Seda veekahju ei oleks tekkinud, kui kostja 2(8)
ülesandel ei oleks torumehed torutöid teinud. Kostjal oli kontroll töömeeste tegevuse üle. Kontroll seisnes selles, et kostja lasi töömehed torude juurde ja palus neil torutöid teha. Kostja oleks saanud paluda torumeestel lahkuda. VÕS § 1054 lg-s 3 eeldusena ette nähtud kontroll kahju tekitanu käitumise üle ei tähenda mitte seda, et kostjal peaks olema kontroll iga töömehe liigutuse üle. Selline tõlgendus välistaks VÕS § 1054 lg 3 rakendamise üleüldse, sest peaaegu mitte kunagi ei saa üks isik juhtida igat teise isiku konkreetset liigutust. Seetõttu tuleb jätta arvestamata kostja esindaja 31.01.2008 kohtuistungil esitatud väited, mille kohaselt ei saa kostja vastutada, sest kostja ei saanud spetsialisti kõrval seista ja igat spetsialisti liigutust kontrollida. Kostja on väitnud, viidates Riigikohtu lahendile 3-2-1-69-06, et VÕS § 1054 ei ole käesoleva vaidluse puhul asjakohane norm. Kostja selline väide ei ole asjakohane ja tuleb jätta arvestamata. Korteriomaniku vastutuse koosseis on reguleeritud KOS §-s 11, kuid see ei tähenda, et selle paragrahvi kõrval muid norme ei kohaldataks. Kostja poolt tsiteeritud Riigikohtu väidet tuleb mõista selliselt, et kahju hüvitamise koosseisu eeldused on ammendavalt reguleeritud KOS-is, samas ei välista KOS muude, õiguskorras kehtivate, asjakohaste ja oluliste normide kohaldamist.
10.Kostja on rikkumise vabandatavuse osas väitnud, et kostja tegi kõik endast oleneva, et torutöid korralikult teha. Selle kinnituseks väitis kostja, et kostja tellis torutööd ettevõtjalt, kellelt võib kvaliteetset tööd eeldada ja miski ei viidanud sellele, et selline veekahju võiks tekkida ning et tööd teostasid oma ala spetsialistid ja kostjalt ei oleks saanud mõistlikult eeldada, et ta oleks pidanud torumeeste kõrval seisma ja igat torumeeste liigutust jälgima ja kontrollima. Kohtu hinnangul ei anna kostja väited rikkumise vabandatavuse osas alust väita, et kostja rikkumine olnuks vabandatav. Rikkumise vabandatavust ei tule hinnata mitte selles kontekstis, et kas kostja näitas üles piisavat hoolsust kvaliteetsete oskustega ja hoolika töövõtja valikul, vaid rikkumise vabandatavust tuleb hinnata sellest lähtuvalt, kas töö teostaja oleks saanud rikkumise aluseks olnud asjaolu mõjutada. Teistsuguse tõlgenduse korral saaks iga korteriomanik ennast vastutusest vabastada pelgalt sellega, kui tõendab, et näitas üles piisavat hoolikust töövõtja valikul. See aga ei saa kindlasti olla rikkumise vabandatavust ette nägeva normi eesmärk. Antud juhul ei ole kuidagi tõendatud seda, et torutöid teinud spetsialistid ei oleks saanud kohustuse rikkumise aluseks olnud asjaolu mõjutada. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kostja ei ole rikkumise vabandatavust tõendanud. Ja selle asjaolu tõendamise koormis ei saanud kostjale tulla üllatusena, sest ta on ise rikkumise vabandatavusega seotud asjaolusid oma vastuses käsitlenud, samuti on sellele tähelepanu juhtinud hageja 18.10.2006 kohtuistungil. Juhul kui rakendub VÕS § 1054 lg 3, ei esine vastutust välistavaid asjaolusid, sest VÕS § 1054 lg 3 näeb ette selle, et kostja kasutatud isiku poolt kahju tekitamine omistatakse kostjale ning seega tuleb hinnata, kas torutööde vahetamise kui sellise tegevuse käigus esineks vastutust välistavaid asjaolusid. Selliseid asjaolusid ei ole tõendatud. Miski ei viita sellele, et torutööde käigus esines mingi selline vältimatu asjaolu, mida kuidagi ei oleks saanud mõistlikult võttes vältida.
11.Kostja esitas vastuväite, mille kohaselt ta ei aktsepteeri kahjuhüvitist 27 616, 70 krooni. Enne hagi esitamist toimus hageja ja kostja vahel kirjavahetus, milles palus hageja kostjal kooskõlastada kahju hüvitise suurus. Hageja pöördumises on kahjuna ära näidatud 26 449, 60 krooni. Kohus leidis, et kahju suurus on 27 616,70 krooni ja see on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega. Hüvitamisele kuuluva kahju suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda VÕS § 132 lg-st 3. Hagiavaldusele on lisatud niiskuse eemaldustööde arve 3380 krooni, milles nähtuvad summad on kohtu hinnangul mõistlikud ja kohased. Nende suhtes ei ole vastuväiteid esitanud ei hageja eelneva tegevuse käigus ega ka kostja kohtumenetluse käigus. Hagiavaldusele on samuti lisatud OÜ Rimanto Grupp 27.04.2005 hinnapakkumine nr 30, millest nähtuvalt läheks asja parandamine maksma ilma käibemaksuta 21 386 krooni ja koos käibemaksuga 25 235,48 krooni. Ka selle arvestuse osas ei ole kostja esitanud sisulisi vastuväiteid. Kostja esitas 31.01.2008 kohtuistungil kõnealuse tõendi osas vastuväite, mille kohaselt ei saa seda tõendina arvestada, sest hinnapakkumisel ei ole OÜ Rimanto Grupp allkirja. Kostja hinnangul saab seda paberit käsitleda tõendina üksnes selles osas, milles hageja 3(8)
kinnitab, et tegemist on OÜ Rimanto Grupp hinnapakkumisega (paberil on hageja töötaja poolt allkirjastatud sellekohane kinnitus). Hageja esitas sellise kostja väite osas vastuväite, mille kohaselt võtabki hageja oma tavapärase majandustegevuse raames hinnapakkumisi meili teel ning ilma allkirjata ning et hageja on majandustegevuse raames tegutsev äriühing, kellel puudub huvi maksta kahjuhüvitistena välja rohkem, kui see, mis on minimaalselt vajalik. Kohus asus seisukohale, et hageja poolt esitatud dokument on tõendina arvestatav ja kostja poolt esitatud vastuväited ei anna alust vastupidist väita. Kohtupraktikas on tavaline, et arvestatakse ka e-posti teel edastatud dokumente. Samuti on majanduskäibes e-posti teel pakkumiste edastamine tavaline ja ainuüksi seetõttu, et sellel dokumendil ei ole allkirja, ei saa seda jätta tõendina arvestamata. Kohtu hinnangul ei esine antud juhul TsMS §-s 238 sätestatud tõendi vastuvõtmisest keeldumise alust. Hüvitamisele kuuluva kahju suurust tõendavad veel hageja poolt I. Zubritskaja-Kesale 08.06.2005 saadetud kiri, milles kinnitatakse, et hagejal lasub kohustus maksta I. Zubritskaja-Kesale välja 24 236 krooni. Samuti tõendab kahju suurust hageja poolt tehtud väljamakse 08.06.2005 otsus, millele on löödud tempel tasumise kohta kuupäevaga 10.06.2006. Selle otsuse kohaselt kuulus I. Zubritskaja-Kesale väljamaksmisele 24 236 krooni.
12.Hüvitamisele kuuluva kahjuna tuleb käsitleda niiskuse eemaldamiseks tehtud kulutusi 3380,70 krooni (tõendatud OÜ Rimanto Grupp 02.05.2005 arvega nr 250041 ja hageja väljamakse 06.05.05 otsusega), samuti korteris endise olukorra taastamiseks vajalike kulutustega (tõendatud OÜ Rimanto Grupp 27.04.2005 hinnapakkumisega nr 30, hageja kinnitusega ja hageja poolt tehtud väljamakse otsusega). Seega moodustub hüvitamisele kuuluv kahju kokku 27 616,70 krooni.
13.VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega on vastava õigusliku olukorra eeldusteks see, et kindlustusvõtjal oleks kostja suhtes kahju hüvitamise nõue, et hageja ja kindlustusvõtja vahel oleks kindlustuslepingust tulenev õigussuhe ja et kindlustusandja hüvitaks kindlustusvõtjale kahju. See asjaolu, et I. Zubritskaja-Kesal tekkis kahju, mille hüvitamise kohustus lasus kostjal, on eespool kontrollitud. Hageja väitel esines ka hageja ja I. Zubritskaja-Kesa vahel kindlustussuhe. Kostja esitas selle väite osas vastuväite, väites, et kostjal on kahtlusi kindlustuslepingu olemasolu osas. Kostja põhjendas oma väidet sellega, et hagiavaldusele ei olnud lisatud kindlustuslepingut ja kindlustusmakse tegemist tõendavaid dokumente ning sellega, et kindlustuspoliisil olev kindlustusvõtja allkiri erineb olulisel määral muudest, toimikust nähtuvatest I. Zubritskaja-Kesa allkirjadest. Kindlustusmakse tegemist tõendavad dokumendid esitas hageja menetluse käigus. Sellega on tõendatud kindlustusmakse laekumine. Kostja jäi 31.01.2008 toimunud kohtuistungil oma väite juurde, et kindlustuspoliisil ja muudel dokumentidel esineva Zubritskaja-Kesa allkirja erinevus on sedavõrd suur, et kindlustuslepingu olemasolus tuleb tõsiselt kahelda. Kohus asus seisukohale, et sellega, et kindlustusvõtja tasus kindlustusmakse (tõendatud maksete tegemist ja laekumist kajastavate dokumentidega), samuti kindlustusvõtja ja kindlustusandja käitumisega (poliisi väljastamine, kahju korral kindlustusandja poole pöördumine, kahjuhüvitise väljamaksmine kindlustusvõtjale) on tõendatud, et hageja ja I. Zubritskaja-Kesa vahel eksisteeris kindlustusleping.
14.Kostja esitas vastuväite, mille kohaselt ei ole tõendatud see, et hageja kellelegi midagi välja maksis. Kostja hinnangul ei ole hageja esitanud konto väljavõtet kahjuhüvitise ülekandmise kohta. Hageja kinnitas, et ülalviidatud hüvitised on välja makstud. Hageja väitis kohtuistungil, et hageja oleks olnud valmis ka vastavad kontoväljavõtted esitama, kui kostja oleks vastavasisulise vastuväite esitanud varem, kuid et kohtuistungil ei saa neid enam esitada. Hageja väitel teeb kindlustusandja alati väljamakse otsuse(d) ja need ongi aluseks hüvitise maksmisele ja nendega saabki väljamakseid tõendada. Kohus luges asjaolu, et kindlustusvõtja on teinud väljamakseid hagetava summa ulatuses tõendatuks. 3380,70 krooni väljamakse on tõendatud hageja väljamakse otsusega, samuti OÜ Rimanto Grupp poolt hagejale esitatud ja 02.05.2005 kuupäeva kandva arvega, ülejäänud summa osas on asjaolud tõendatud 08.06.2005 4(8)
kuupäeva kandva hageja kinnitusega, mis on adresseeritud kindlustusvõtjale ja väljamakse otsusega nr 2.
15.Eespool toodust tulenevalt on tõendatud ja õiguslikult põhjendatud I. Zubritskaja-Kesa (kindlustusvõtja) nõude üleminek hagejale.
16.Kostja väidab, et 26.05.2005 koostatud kindlustushüvitise saamise taotlusel olev I. ZubritskajaKesa allkiri on oluliselt erinev muudest tema poolt antud allkirjadest. Kohus allkirjade osas selle dokumendi allkirja ja muudel dokumentidel olevate allkirjade osas olulist erinevust ei tähelda. Kostja ei ole taotlenud ka käekirja ekspertiisi. Samuti ei ole kostja väitnud, millist õiguslikku tähendust omaks see, kui nimetatud konkreetne allkiri oleks võltsitud. Muude tõenditega on kindlustussuhte olemasolu ja kahju tekkimine ja hüvitamisele kuuluv kahju tõendatud. Seetõttu tuleb kostja vastav vastuväide jätta tähelepanuta.
17.Kostja hinnangul on kahju tekitamine seostatav isikuga, kes tegelikult kahju tekitas. Kohtu hinnangul ei ole välistatud kahju väljanõudmine OÜ-lt BREM Kinnisvarahooldus, kuid see asjaolu ei välista kahjuhüvitisnõude esitamist kostja vastu eeldusel, et kahjuhüvitisnõue on põhjendatud ja et kõik eeldused on täidetud. Seetõttu tuleb vastav kostja vastuväide jätta tähelepanuta.
18.Kostja leidis, et torude kapp, millesse on veetorud paigaldatud, oli I. Zubritskaja-Kesa poolt kinni ehitatud, st takistatud oli toru lõhkumise korral vee vaba langemine mööda torukappi keldrisse. Kostja väite kohaselt, kui I. Zubritskaja-Kesa ei oleks torukappi kinni ehitanud, siis oleks vesi langenud alla keldrisse ja ei oleks üldse alumist korterit kahjustanud või oleksid veekahjustused olnud oluliselt väiksemad. Sellest tulenevalt tuleks rakendada VÕS § 139 ja vähendada hüvitamisele kuuluvat kahjusummat. Nende asjaolude tõendamiseks esitas kostja kohtule fotod, samuti viitas hageja poolt hagiavaldusele lisatud fotodele, millelt nähtub kamina olemasolu kindlustusvõtja korteris. Kostja väite kohaselt ehitati torukapp kinni just kamina paigaldusega seoses. Fotodelt võib näha, et maja seinas on vertikaalne koridor, millesse on paigaldatud kanalisatsioonitoru ja plastmassist veetoru, samuti nähtub sealt veemõõtja. Fotodelt on näha ka seda, et torude avaus ei ulatu keldrini vaid lõpeb allapoole vaadates, mingil hetkel ära, ette tulevad soojustusvill ja krohv. Kostja taotles kohtu abi tõendite hankimisel, soovides, et kohus kohustaks I. Zubritskaja-Kesat esitama kaminasüsteemi sisseehitamisega seonduvate andmete alusel dokumendi, millest peab nähtuma, kes ja millal tellis kellelt aadressil Xxxxxxxx xx/xx-xx/xx asuvasse korterisse kamina süsteemi sisseehitamise; kes ja millal ehitas vastavasse korterisse kamina, kes oli kaminasüsteemi valmistaja, kuidas ja millises ulatuses täidab kaminasüsteem selle korteriga külgnevat püstakut, millised on võimalused, viibides kõnealuses korteris, tuvastada, kuidas ja millises ulatuses täidab kamin selle korteriga külgnevat püstakut ja millised dokumendid anti kamina paigaldaja poolt korteriomanikule üle. Samuti soovis kostja, et kohus nõuaks välja I. Zubritskaja-Kesalt kõik kamina ehitamisega seotud dokumentide originaalid. Kostja soovis ka, et kohus kohustaks OÜ BREM Kinnisvarahooldus esitama kohtule sarnased seisukohad ja andmed. Kohus jättis korduvalt hageja vastavasisulised taotlused rahuldamata ja kostja esitas korduvalt kohtu tegevuse osas samasisulisi vastuväiteid, mille osas võttis kohus seisukoha oma 11.02.2008 määrusega. Kohtu hinnangul ei ole kostja taotlus tõendite hankimiseks põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Samuti ei ole kostja vastavasisuline vastuväide asjakohane. Isegi siis, kui I. Zubritskaja-Kesa ehitas kamina ehitamise käigus torude jaoks mõeldud avause kinni, siis ei viita see sellele, et kahju oleks tekkinud täielikult või osaliselt kahju kannatanud isikust tulenevatel asjaoludel. Millegagi ei ole tõendatud see, et torude jaoks seina ehitatud ruum oleks mõeldud veekahjude ärahoidmiseks või ehitatud selleks, et vältida vee sattumist eluruumidesse või selleks, et vesi liiguks veeavarii korral kindlat teed pidi keldrisse. Tõenäoline on, et nö torudekapp või püstak on mõeldud eelkõige selleks, et varjata mitte väga ilusaid torusid ja tagada torudele nende vahetamiseks lihtsam ligipääs. Tõendatud ei ole, et sellel torukapil olid veekindlad seinad, mis oleksid taganud vee liikumise otse keldrisse ja vältinud vee sattumist mujale. Tõendatud ei ole, et maja projekt nägi täiesti vaba, keldrini ulatuva pääsuga torude koridori ette ja et selle osaline kinniehitamine oleks olnud keelatud ja et keelu ja selle nö torude kapi eesmärgiks oleks olnud 5(8)
veekahjude ärahoidmine. Selliste asjaolude tõendamise koormis lasub kostjal. Nendele asjaoludele juhtis kohus ka kostja tähelepanu 31.01.2008 kohtuistungil. Kuid ka siis ei suutnud kostja oma väiteid ei tõendada ega põhistada. Samuti ei taotlenud kostja uue istungi määramist ja täiendavate tõendite või väidete esitamiseks tähtaja määramist. Kortermajas torutöid tegev isik peab arvestama, et kui toru läheb katki, siis võivad tekkida allolevates korterites veekahjustused. Torutöid tegev isik ei saa arvestada, et torutööde tegemise käigus võibki toru katki minna, sest selleks on kortermajadesse ehitatud šahtid, mida mööda vesi, ilma teisi kahjustamata, märkamatult keldrisse jõuab. Sellesisulised väited on üpris tavatud ja üllatuslikud ja lähevad vastuollu tavaarusaamaga sellest, miks torusid seina sees olevatesse avaustesse paigutatakse. Selleks, et veetorude kapp teenib just neid eesmärke, mida kostja torude kapile omistab, tuleks vastavat asjaolu tõendada kostjal. Kostja seda teinud ei ole. Kostja esitas oma väidete põhistamiseks kaks väidet. 31.01.2008.a kohtuistungil väitis kostja, et tema hinnangul teenivad torude kapid muuhulgas just seda eesmärki, sest vastasel korral oleksid torud majades seina peal ja mitte seina sees. Kohtu hinnangul ei saa sellise väitega kostja väiteid põhistada. Kostja on oma väidete ja taotluse põhistamiseks viidanud ka Tallinna Vee eeskirjadele, mis reguleerivad kinnistu vee- ja kanalisatsiooniga liitumispunktide nõudeid. Kohtu hinnangul tuleb need väited jätta tähelepanuta, sest ühisveevärgiga liitutakse majade või maatükkide ja mitte üksikute korterite kaupa. Eespool toodust tulenevalt tuleb kostja vastavasisuline vastuväide jätta arvestamata.
19.Kostja esitas ka vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja pööranud püstaku kinniehitamisele vähimatki tähelepanu. Eelmises lõigus toodud põhjustel tuleb selline kostja väide jätta tähelepanuta.
20.Kostjale jääb arusaamatuks, millistel kaalutlustel nõuab hageja kostjalt hüvitist seoses I. Zubritskaja-Kesa köögiga. Kohtu jaoks on hageja nõue arusaadav. Piltidelt nähtub selgelt et tegemist on kööktoaga ja et veekahjustused on ka köögis. Samuti räägib majahaldur oma ülevaatusaktis kööktoa kahjustustest. Seetõttu tuleb kostja vastav väide jätta arvestamata.
21.Kostjale on arusaamatu, miks maksti raha välja kindlustusvõtjale, mitte aga näiteks hinnapakkumise teinud osaühingule. Kostja väidab, et välja makstud summa ulatuses tööde tegemist ei ole tõendatud. Kohtu hinnangul ei sõltu VÕS § 132 lg-s 3 sätestatud hüvitamisele kuuluva kahju suurus sellest, kas konkreetsed kulutused kahju likvideerimiseks ka tehakse või mitte. Oluline on määrata kahju suurus, see, kas kahju kannatanud isik ka endise olukorra taastab või mitte, ei mõjuta hüvitamisele kuuluva kahju suurust. Seetõttu tuleb kostja vastav vastuväide jätta tähelepanuta. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
22.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja välja mõista hagejalt kostja kasuks kohtukulud 3130,85 krooni. Alternatiivselt palub kostja saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
23.Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud kostja 22.12.2005 vastuses esitatud väidetega.
24.Kohus ei lahanud kostja käitumist kõigis õigusrikkumise koosseisu tunnustes seonduvalt kostja poolt väidetavalt tekitatud kahjuga. Kohtuotsusega pole üheseltmõistetavalt avatud, milliste konkreetsete kostjapoolsete toimingutega on I. Žubritskaja-Kesale kahju tekitatud. Otsuses puuduvad veenvad motiivid selle kohta, kuidas on kahju tekitamise mõttes kostjapoolne veemõõtja paigaldamise tellimine OÜ-lt BREM Kinnisvarahooldus seotud OÜ BREM Kinnisvarahooldus poolse veemõõtja paigaldamise käigus toimunud veetoru purunemise ja sellejärgse veevooluga.
25.Kostja ei tekitanud I. Žubritskaja-Kesale kahju. Kuna I. Žubritskaja-Kesa ei ole omanud kostja vastu kahju hüvitamise nõuet, siis ei saanud ka teoreetiliselt I. Žubritskaja-Kesalt minna hagejale üle kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Hageja esitas nõude vale isiku vastu. Kostjat ei ole alust panna vastutama teise isiku, liiati majahaldamisele spetsialiseerunud ettevõtja käitumise eest. Kui vee väljavoolu tõttu kannatas korteri nr 15 omanik kahju, siis on väidetav kahju tekkimine seostatav tegeliku kahju tekitajaga OÜ-ga BREM Kinnisvarahooldus. 6(8)
26.On küll loogiline kohtu arutlus, et veekahju poleks antud juhul tekkinud, kui kostja ülesandel ei oleks torumehed tellitud tööd teinud, kuid selline lähenemine viiks olukorrani, kus isik ei saaks toetuda oma ala asjatundjate (just selleks nad välja ju kutsutaksegi, kuna nad on selle valdkonna spetsialistid) tööoskusele, vaid kus töö tellija, kes ise vahetult tööd ei tee, peaks vastutama spetsialistide võimalike vigade eest. Taoline, tellijat vastutama panev käsitlus on väär.
27.Kohus jättis kohaldamata KOS § 11 lg 3. Väär ja motiveerimata on kohtu järeldus, mille järgi ei olevat kostja tõendanud etteheidetava rikkumise vabandatavust. Otsusest ei selgu, kuidas teisiti saanuks või pidanuks kostja väidetava rikkumise vabandatavust esile tooma ja tõendama.
28.Kohus on vääralt kohaldanud VÕS § 1054, kuna tegemist on deliktiõigusliku sättega. Kohus jättis tähelepanuta, et korteriomanike vahelised suhted on lepingulised.
29.Mõistetamatuks jääb kohtu mõttekäik, nagu oleks kostjal kui ülesande andjal olnud vastavalt tema ja kahju tekitanu vahelisele suhtele kontroll kahju tekitanu käitumise üle. Kaevatavast otsusest ei nähtu, kuidas sai kostja hoida ettevõtja (tema töötajate) käitumist oma kontrolli all. VÕS § 1054 lg-le 3 viitamisega sedastas kohus üheselt, et kahju tekitanu oli just OÜ BREM Kinnisvarahooldus.
30.Kohus pidi tuvastama, uurides kostja esitatud fotosid, et tegemist ei ole korteri nr xx sisese veetorustikuga, et veetoru katki minemisel sai vesi alla langeda mööda püstakut, mitte aga mööda kostja kasutuses olnud korterit. Et purunenud veetoru ei paiknenud mitte korteriomandi esemeks oleva reaalosa nr xx pinnal, vaid väljaspool seda, oli tegu kõigi korteriomanike kaasomandis oleva alaga.
31.Kohus ei motiveerinud, miks ei ole õige kostja väide, mille järgi on ilmne, et kui püstak poleks kinni ehitatud, langenuks vesi otse keldrisse ning arvatavasti poleks vesi kas üldse või vähemalt sellisel määral korterisse nr xx/xx tunginud. Kohus ei kummutanud kostja väidetu paikapidavust, et tegemist on ehitustehnilise eksimusega, mille eest kostja ei vastuta. Kahelt fotolt on näha I. Žubritskaja-Kesa korterisse ehitatud kamin, mis kostja hinnangul täidab lubamatult püstakut.
32.Kostja taotles korduvalt kohtu kaasabi tõendite kogumiseks seonduvalt kamina aspektiga. Kohus jättis selle taotluse rahuldamata.
33.Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et kui ka I. Žubritskaja-Kesa ehitas kamina ehitamise käigus kinni püstaku, siis see asjaolu ei olevat tekkinud kahju ehk vaidlusalust tagajärge kuidagi mõjustanud.
34.Kohus ei põhjendanud, miks ta jättis hindamata kodukindlustuse tingimused Al10*2001/1 ja ohutuseeskirjad A120*2001/l.
35.Kohus ei põhjendanud kostjalt hüvitise väljamõistmist 3380,70 krooni (so üks osa kogu nõutavast hüvitisest). Väljamakse otsuse nr 1 kohaselt ei olnud hüvitise saajaks mitte kindlustusvõtjaks peetav isik, vaid hoopis Rimanto Grupp OÜ, kes ei saa käesoleval juhul olla kindlustusvõtjaks ega muuks kindlustatud isikuks, kes võinuks ehk omada mingit nõuet kostja vastu. Otsusest ei ilmne, kuidas saaks OÜ Rimanto Grupp hinnapakkumist nr 30 käsitada lubatava tõendina. Kohtutoimiku põhjal pole tuvastatav, et kõnesolev hinnapakkumine oleks tulnud e-posti teel. Kostja on hinnapakkumisele kui tõendile vastu vaielnud. Dokumentaalseks tõendiks ei ole üldtuntult allkirjastamata paber, mille koostamine-esitamine ei ole üheselt seostatav isikuga, kes oleks selle justkui koostanud ja esitanud. Samuti ei ole allkirja puudumise tõttu lubatavaks tõendiks OÜ Rimanto Grupp akt või teatis niiskuskahjustuste kontrollimise tulemuste kohta. Selle paberi juures pälvib tähelepanu, et keegi on käsitsi parandanud märgitud kuupäeva ("4" asemel kirjutatud "5").
36.Pole mõistetav, kuidas tõendaks I. Žubritskaja-Kesa väljamakse tegemist hageja 08.06.2005 otsus. Vastustaja seisukoht
37.Hageja ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
38.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on 7(8)
seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
39.Harju Maakohus ei ole kohaldanud vääralt materiaalõigusnormi ega menetlusnormi, mis annaksid alused vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks, samuti ei tuleks apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinevat otsust.
40.Poolte vahel ei ole vaidlust kahju tekkimise faktiliste asjaolude üle, vaid selle üle, kas I. Žubritskaja-Kesal on antud asjaoludel kostja vastu kahju hüvitamise nõue, mis läks üle hagejale. Maakohus on nõude olemasolu KOS § 11 ja VÕS § 1054 lg 3 alusel piisavalt detailselt käsitlenud ja ringkonnakohus nõustub selle käsitlusega.
41.Veemõõtja paigaldamisega viisil, mille tõttu teine korter sai veekahjustusi, rikkus kostja KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust ja vastutab kohustuse rikkumisega tekitatud kahju eest. Kostjale ei ole ette heidetud veemõõtja paigalduse tellimist üldse või töömeeste viibimist kostja korteris. Kostja kui korteriomaniku vastutuse puhul on tegemist ilma süüta vastutusega, millest vabastab üksnes rikkumise vabandatavus (KOS § 11 lg 3). Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust kostja väited selle kohta, et ta lasi veemõõtja paigaldada piisavalt usaldusväärsel firmal ja tal ei olnud võimalik töömeeste tegevust kontrollida. Asjaolu, et kostja ise vahetult ei paigaldanud veemõõtjat, vaid kutsus selleks töömehed, ei muuda rikkumist vabandatavaks, nagu leiab kostja. KOS § 11 lg 2 kohaselt vastutab korteriomanik ka teiste isikute tegevuse eest, kes tema korteriomandit kasutades teistele korteriomanikele kahju tekitavad.
42.Tegemist on õigusvastase kahjuga VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel (kahju tekitati kannatanu omandi rikkumisega). Käesolevas asjas ei ole nõuet esitatud kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevatel üldalustel, kuna teistele korteriomanikele kahju tekitamine on reguleeritud KOS erisätetega. Asjakohane on kohtu viide VÕS § 1054 lg-le 3, mis käsitleb vastutust teise isiku tegevuse eest õigusvastase kahju tekitamisel, kuna käesoleval juhul ei paigaldanud kostja veemõõtjat ise, vaid tellis selle töö OÜ-lt BREM Kinnisvarahooldus. OÜ BREM Kinnisvarahooldus kannab kostja ees lepingust tulenevat vastutust. Kahju kannatanu jaoks, kellel on seadusest tulenev nõue teise korteriomaniku vastu, ei ole tähtsust, kes vahetult töid teostas.
43.Kostja kordab apellatsioonkaebuses esimese astme kohtus esitatud väiteid, millele maakohus on piisava põhjalikkusega vastanud. Kohus on käsitlenud muuhulgas ka kostja 22.12.2005 ja 28.12.2006 täiendavas vastuses esitatud väiteid.
44.Kohus on piisavalt analüüsinud kostja väiteid seoses püstaku kinniehitamisega hageja poolt ja tulnud järeldusele, et hageja väited ei anna alust eeldada, et püstaku kinniehitamine mõjutas kahju suurust. Samuti on kohus analüüsinud kahju suurust ja selle kindlakstegemist hageja poolt. Hageja vaatas üle kahjustatud objekti ja tellis kahjuarvestuse remondiettevõttelt. Esitatud tõendeid ei ole kostja omapoolsete tõenditega ümber lükanud. Pole alust arvata, et kindlustusandja hüvitas kahju suuremas ulatuses, kui oli vajalik korteri taastamiseks.
45.Asjaolu, et kohtuotsuses on veemõõtja paigaldustöid nimetatud üldnimetusega ka torutöödeks, ei muuda otsust arusaamatuks või ebaõigeks.
46.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.
G. Kivinurm
R. Allikvere
T. Kollom
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.