Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Egon Konsand
Määruse tegemise aeg ja koht
17. september 2008 Tartu
Tsiviilasja number
2-07-27797
Tsiviilasi
AS Almes (pankrotis) hagi Secolo OÜ vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks PankrS § 110 lg 1 p 3 alusel
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16.05.2008 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Secolo määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 16. mai 2008. a määrus muutmata. Menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda. Käesolev määrus on lõplik.
AS Almes (pankrotis) esitas Tartu Maakohtule hagi Secolo OÜ vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks pankrotiseaduse (PankrS) § 110 lg 1 p 3 alusel. Kohus võttis asja menetlusse 17.08.2007 määrusega ja asjas toimus kirjalik eelmenetlus kuni 15.02.2008, mil toimus esimene eelistung (kohtuistung määratud 17. detsembrile, edasi lükatud hageja esindaja taotlusel tema ilmumise võimatuse tõttu). Kohtuistungi toimumiseni olid pooled esitanud täiendavaid tõendeid ja väiteid. Kohtuistungil 15.02.2008 taotles kostja võimalust täiendavaid tõendeid esitada. Hageja vaidles taotlusele vastu. Kohus rahuldas kostja taotluse täiendavate
tõendite esitamiseks ja määras selleks tähtaja 15.03.2008. Kohtuistungiajaks määras kohus 05.05.2008. Kostja saatis kohtule koopia kirjast, mille ta saatis hagejale 22.02.2008 ja taotles, et hageja esitaks kostjale tõendid, mida kostja vajab tõendamiseks. Kirjaga (dateeritud 18. aprill, kohtumajja saabunud 22. aprill) teatas hageja esindaja, et saadab kostjale tema taotletud tõendid, et kostja ise otsustaks, mida soovib kohtule esitada. Kohtuistungil 05.05.2008 esitas kostja täiendavaid tõendeid 24 positsiooni 25-l lehel. Hageja ei nõustunud täiendavate tõendite võtmisega asja juurde, kuna tõendid on esitatud tõendite esitamise tähtaegu rikkudes ning ta pole nendega tutvuda saanud. Hageja arvates on kostja rikkunud tõendite esitamise tähtaega ega ole taotlenud ka tähtaja pikendamist. Kostja väitis, et tal ei olnud võimalik varem tõendeid esitada, kuna sai need tõendid hagejalt alles 22.04.2008. Hagejal ei tohiks olla vaja täiendavat aega tutvumiseks, kuna need tõendid on hagejalt saadud, ta peab olema nendega tuttav.
Tartu Maakohus trahvis 16.05.2008 määrusega Secolo OÜ-t viiekümne päevamäära ulatuses, s.o summas 3000 krooni. Määruse põhjenduste kohaselt tuleb kostjat trahvida tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 332 lg 1 alusel tõendite hilisema esitamise eest, mis tingis kohtuistungi edasilükkamise. TsMS § 330 lg 1 sätestab, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited, mille suhtes ei ole vastaspoolel esitatuga tutvumata tõenäoliselt võimalik seisukohta võtta, tuleb esitada enne asja arutamiseks määratud kohtuistungit nii, et vastaspoolel oleks võimalik esitatuga vajalikul määral tutvuda ja kujundada oma arvamus. TsMS § 331 lg 2 sätestab, et kui menetlusosalisele ei ole vastaspoole taotlusest, avaldusest, tõendist või vastuväitest enne kohtuistungit õigel ajal teatatud ja menetlusosaline ei oska vastaspoole esitatu suhtes seetõttu seisukohta võtta, võib kohus kohtuistungi edasilükkamisel määrata talle tähtaja, mille jooksul ta võib esitada oma seisukoha. TsMS § 332 lg 1 sätestab, et kui asja arutamine või lahendamine tuleb edasi lükata või kui asja lahendamine viibib menetlusosalise avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite hilisema esitamise tõttu, mida oleks võinud esitada varem, võib kohus menetlusosalist trahvida. Antud juhul lükkas kohus 05.05.2008 kohtuistungi edasi põhjusel, et kostja esitas hulgaliselt uusi tõendeid. Olukorras, kus kohtuistungil esitatakse hulgaliselt uusi tõendeid, ei olnud võimalik samal istungil minna üle poolte vaidlusele nagu oli varasemalt kavandatud. Hagejale tuleb anda aega tõendite kohta seisukoha avaldamiseks. Selleks tuleb kohtuistung edasi lükata. Kostjal tulnuks tõendid esitada nii hagejale kui ka kohtule varem, mitte alles kohtuistungil. Selline käitumine ei ole menetlusõiguste heauskne kasutamine. Menetlus toimub alates 2007. a augustist. Kostjal oli võimalus soovitud tõendeid taotleda hagejalt oluliselt varem. TsMS § 200 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. TsMS § 200 lg 2 järgi ei luba kohus menetlusosalisel õigusi kuritarvitada. Kostja on oma kohustust rikkunud.
Secolo OÜ esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 16.05.2008 määruse ning teha uue määruse, millega tühistada määratud trahv. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt sai kostja hageja poolt esitatud uued tõendid kätte 28.04.2008, kuid kohtuistung oli määratud 05.05.2008. Sisuliselt jäi kostjale kogu saadud materjali baasil kohtuistungi ettevalmistamiseks kolm tööpäeva (29. ja 30. aprill ning 2. mai). Kõik uued tõendeid, mis kostja sai kätte 28.04.2008, on (saadud 15.04.2008, 22.04.2008 ja
28.04.2008) saadud AS Aimes (pankrotis) pankrotihaldurilt. Pankrotihaldur on tutvunud AS Hansa Liising Eesti dokumentatsiooniga ja AS Aimes kontoväljavõtetega (05.05.2008 kohtus esitatud haldurilt saadud tõendid) ja neid analüüsinud. Arvestades seda oli 05.05.2008 kohtuistungil põhjendamatu hageja taotlus dokumentidega täiendavaks tutvumiseks. AS Hansa Liising Eesti arved OÜ-le Aroco News (kostja 05.05.2008 kohtuistungi kirjalike seisukohtade lisa 18-23) on 14.03.2008 kostja poolt esitatud täiendavate seisukohtade ja tõendite lisas 3-8 ja seetõttu ei olnud antud tõendite osas 05.05.2008 istungil tegemist uute tõenditega. Kostja eeldas, et kuna hageja on tema käest protsessis saadud dokumentaalsete tõenditega tuttav ja neid analüüsinud, siis on kohtuvaidlus 05.05.2008 võimalik. Hageja jäi kohtuistungil aga seisukoha juurde, et ta peab dokumentaalsete tõenditega tutvuma, mis oli saadud tema enda käest. Hagejal oli üks eksemplar saadud materjalidest tehtud endale, kuna tõendid on AS Aimes (pankrotis) kohta ja haldur ei saatnud kostjale dokumente ilma endale koopiat jätmata. Seega on hageja tõendite esitamisega oluliselt viivitanud ja seadnud tahtlikult kostja seisu, kus kostjal jäi asja ettevalmistamiseks enne 05.05.2008 võimalikult lühike aeg, mille tõttu viimased hageja poolt esitatud tõendid sai kostja kätte kuus päeva enne istungi toimumist (kolm tööpäeva). Kostja ei ole protsessi venitanud ega õigusi kuritarvitanud. Tegemist oli hagejast sõltuvalt tõendite esitamise viivitusega. Hageja käitumine 05.05.2008 istungil, kus ta ei tunnistanud tema käest saadud dokumentaalsete tõenditega eelnevat tutvumist, eeldab, et hageja eesmärk oli saavutada protsessis kostja trahvimine. Kuna kostja sai viimased hageja seisukohad ja tõendid kätte alles 28.04.2008 ja kohtuistung oli määratud 05.05.2008, siis ei olnud võimalik oma seisukohti ja tõendeid mõistliku aja jooksul enne kohtuistungit ette valmistada ja kostja trahvimine on põhjendamatu. Kuna hagejat esindab pankrotihaldur, kelle käes on hageja raamatupidamisdokumentatsioon alates 2004. a ja 05.05.2008 istungil esitatud uued tõendid oli saadud hageja käest, siis oli hageja nende dokumentidega tuttav ning tal puudus vajadus tõenditega täiendavaks tutvumiseks. Kostja esitas hagejalt saadud tõendite juurde istungil ühe täiendava tõendi (AS Almes 2004. a bilansi lisa 8, Võlakohustused - ühel lehel), millega oli hageja juba tuttav, kuna hageja poolt on asjas esitatud 16.04.2008 seisukohtadega hageja 2004. a bilanss, kuid jäetud esitamata bilansi lisa 8.
AS Almes (pankrotis) pankrotihaldur vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on kostja on jätnud tähelepanuta, et tsiviilkohtumenetluses kehtib põhimõte, et vahetult kohtuistungil enam üldjuhul tõendeid ei esitata ja taoline käitumine on tsiviilkohtumenetluses vaadeldav üllatusliku iseloomu saavutamise olemusena. Antud situatsioonis ei olnud välistatud, et hageja võis olla neid tõendeid näinud, kuid kohtu põhiistungi ettevalmistamiseks oli kohtu poolt määratud aeg tõendite esitamiseks. Antud juhul oli kostjale antud aega kohtu poolt juba kahel korral. Vahetult kohtuistungil tõendite esitamine 25 leheküljel ei ole kooskõlas tsiviilmenetluses oma õiguste heauskse kasutamise põhimõtetega. Kõigi tõendite võrdlemine (isegi juhul, kui hageja võib olla nendest teadlik) ei oleks olnud isegi kohtupoolt vaheaja tegemisel nende mahukuse tõttu võimalik. Kostjal oli võimalus taotleda tõendite juurdelisamist oluliselt varem.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ning maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks puudub alus.
TsMS § 332 lg 1 sätestab, et kui asja arutamine või lahendamine tuleb edasi lükata või kui asja lahendamine viibib menetlusosalise avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite hilisema esitamise tõttu, mida oleks võinud esitada varem, võib kohus menetlusosalist trahvida. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja, kes sai tema poolt soovitud tõendid hagejalt kätte 22.04.2008, oleks saanud need edastada aegsasti nii hagejale kui ka kohtule, et anda neile piisav aeg tõenditega tutvumiseks ja sel viisil vältida 05.05.2008 toimunud kohtuistungi edasilükkumist. Kuna ka maakohtu 15.02.2008 istungiprotokollist nähtub, et kohus oli juba eelneval istungil andnud pooltele tähtaja tõendite esitamiseks hiljemalt 15.03.2008, siis oli kostjal piisavalt aega tema poolt vajalikuks peetavate tõendite hagejalt väljanõudmiseks ja kohtule esitamiseks. Kostja, kel oli võimalik esitada tõendid oluliselt varem 05.05.2008 kohtuistungi toimumisest, kuid kes esitas need alles kohtuistungil, tegevust tuleb käsitada oma menetlusõiguste kuritarvitamisena, mis viis menetluse venimiseni. Arvestades neid asjaolusid on maakohus õigesti TsMS §-des 330 lg 1 ja 3, 332 lg 1 ning 46 lg 1 sätestatut arvestades määranud kostjale tõendite hilisema esitamise eest rahatrahvi. Määruskaebuse esitaja väited, et talle edastati hageja poolt antud dokumendid alles 28.04.2008, ei ole põhjendatud. Kostja on 05.05.2008 toimunud maakohtu istungil möönnud, et hagejat esindav pankrotihaldur oli väljastanud kostja esindajale viimase poolt vajalikuks peetavad tõendid kahe postisaadetisena vastavalt 14. ja 21.04.2008. Kostja viitab määruskaebuses II kd toimikulehel 68 olevale kättetoimetamislehele, mille kohaselt on kostja 28.04.2008 kätte saanud maakohtu poolt talle edastatud dokumendid, kuid nendeks dokumentideks olid üksnes hageja esindaja 18.04.2008 kiri maakohtule ja koopia hageja poolt 21.04.2008 kostjale edastatud vastuskirjast, mitte need tõendid, millised kostja esitas maakohtule 05.05.2008 kohtuistungil. Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja viitamine ka asjaolule, et tõendite esitamine enne kohtuistungi toimumist ei olnud võimalik esindaja suure töökoormuse ja tõenditena esitatava materjali suure hulga tõttu. Asja materjalidest nähtuvalt (II kd tl 37 – kostja 22.02.2008 järelepärimine hagejale) oli kostjale juba 2008. a veebruarikuu seisuga teada, millised kostja poolt vajatavad tõendid hageja valduses on, seega ei saanud kostjal olla erilisi raskusi esitada tõendid kohtule õigeaegselt. Kostjat vabandavaks asjaoluks ei saa lugeda ka tema esindaja suurt töökoormust kohtuistungile eelnenud ajal. Kostja ei olnud teatanud kohtule enne istungi toimumist, et ta on raskustes tõendite õigeaegse esitamisega. Määruskaebuse esitaja menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 alusel jätta tema kanda.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.