Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

PankrS § 119 lg 4 sätestab, et kui teine pool on tagasivõetud tehingu alusel võlgnikule midagi üle andnud, tuleb see tagastada. PankrS § 119 lg 5 järgi tehingu alusel võlgnikule üleantu tagastamise õigus tekib siis, kui teine pool ei teadnud, ega pidanudki teadma, et tehing kahjustab teiste võlausaldajate huve. Tehing on tehtud hageja huvides, mille tulemusena laekus hagejale likviidseid vahendeid oma finants-majandusliku olukorra parandamiseks. Väide, et kinnistu realiseerimisest oleks saanud rahuldada teiste võlausaldajate nõudeid, on alusetu, kuna kinnistu on realiseeritud üle kahe korra kõrgemas hinnas, kui oli selle turuväärtus. Juba kinnistul lasunud hüpoteek 2 650 000 krooni AS Hansa Liising Eesti kasuks on kõrgem, kui kinnistu turuväärtus. Tehingu tühistamise korral on kostjal õigus PankrS § 119 lg 4 alusel võlgnikule (hagejale) üleantu 4 900 000 krooni tagasisaamiseks, seda PankrS § 146 lg 1 p 1 alusel ja korras, mida OÜ Secolo (kostja) nõuab. Hageja ei ole arvestanud kinnistul lasuva hüpoteegiga AS Hansa Liising Eesti kasuks ja AS Almes kohustuse täitmist OÜ Secolo poolt AS Hansa Liising Eesti ees. Tehingu hinnaks tuleb lugeda 2 250 000 krooni ja müüdud kinnistul lasuvate hüpoteekidega tagatud kohustustee summa 2 650 000 krooni. Kostja on tema kinnistule seatud hüpoteekidega tagatud AS Hansa Liising Eesti nõudeid AS Almes vastu täitnud summas 2 033 705, 83 krooni, mida hagis ei käsitleta ega nõudes ei arvestata. Kinnistu müügiga on saanud hageja AS Hansa Liising Eesti kasuks ja müügitehingu objektiks olnud kinnistuga tagatud nõuetest vabanemise. Sisuliselt ei jää ega teki tehingu kehtetuks tunnistamise järgselt tagasisaadava kinnistu käesoleva aja turuhinnaga (2 500 000 krooni) võõrandamisel pankrotipessa vahendeid, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid või huve rahuldada, kuna käesoleval ajal lasuvad kinnistul hüpoteegid kokku summas 7 650 000 krooni. Hageja ei ole põhistanud, et müügiobjektiks oleva kinnistu arvel oleks olnud võimalik teiste võlausaldajate nõudeid rahuldada ja et kinnistut saaks müüa müügihinnast kõrgema hinnaga, arvestades kinnistul lasunud hüpoteeki. Kinnistu müüdi turuhinnas ja kinnistul lasunud hüpoteekidega tagatud summas. Kuna Hansa Liising Eesti AS nõudis AS-lt Almes kohustuste täitmist või rahuldamist tagatise arvel, siis on OÜ Secolo teinud tehingud tagamaks AS Hansa Liising Eesti nõuete rahuldamise, millega hoidis ära kinnistu müügi täitemenetluse korras ning suurema kahju tekkimise, kuna sundmüügi korral müüakse kinnistu alla tema tegeliku väärtuse, millele lisanduvad täitemenetluse kulud. Kinnistuga oli tagatud AS Hansa Liising Eesti nõuded AS Almes vastu üle kinnistu turuväärtuse, mis on kinnistu arvel rahuldatud, lisaks sellele sai AS Almes tehingu järgi veel 2 250 000 krooni, mida kasutati teiste võlausaldajate huvides, sellega tasuti kohustusi, mille tõttu väga suur osa võlgnevustest leidis katmist. Tehing tuleb lugeda asjakohaseks, majanduslikult põhjendatuks ja AS Almes ning teiste võlausaldajate huvides tehtuks. Tehingust saadu on kasutatud oma majandustegevuses ja selle arvel on kaetud suures mahus teiste võlausaldajate nõudeid ning OÜ Secolo poolt on rahuldatud ka AS Hansa Liising Eesti hüpoteegiga tagatud nõuded AS Almes vastu. Hageja arvates tuleb jätta kostja vastu esitatud nõue rahuldamata ja kulud hageja kanda. Kostja on esitanud täiendavaid vastuseid ja seisukohti 05.12.2007 (tl.151-158), 08.02.2008 (tl.2-7 IIkd), 14.03.2008 (tl.25-28 IIkd), 05.05.2008 , 10.06.2008 (tl.106-111IIkd) ja kohtuliku vaidluse teeside juurde 18.09.2008. Hageja arvamus kostja vastuväidete kohta Pankrotihalduri väitel (tl.143-146 Ikd) ei ole tema valduses arvelduskrediidilepingut nr 02071082-KT, millele kostja viitab. Kostja poolt lisatud lepingust nr 2000964 tulenevalt on OÜ Secolo poolt Hansa Liising Eesti AS ees ülevõetud kohustuste summaks 693 143,19 krooni. Sama lepingu lisale nr 1 viidates on OÜ-d täiendavalt finantseeritud summas 29 237 krooni, mille OÜ Secolo nõusolekul on AS Hansa Liising Eesti arvestanud AS Almes ja AS Hansa Liising Eesti vahel sõlmitud liisinglepingust nr 2000704 tuleneva võlgnevuse katteks.

Kokkuvõttena moodustab OÜ Secolo hinnangul AS Almes kohustuste katteks OÜ Secolo poolt laenulepingu järgne kohustus AS Hansa Liising Eesti ees summas 831 582,09 krooni. OÜ Secolo on viidanud summadele 693 143,19 krooni ja 29 237 krooni, kogusummaks on 722 380, 19 krooni. Kostja esitatud laenulepingu nr 2000964 nähtuvalt on OÜ Secolo poolt võetud laenusumma suuruseks 722 380,19 krooni, kuid tagasimaksmisele kuulub koos intressidega 831 582,09 krooni. Asjaolu, et OÜ Secolo on soovinud üle võtta AS Almes kohustuste täitmise ning selle tarvis pangast laenu võtnud ja kohustub seetõttu maksma laenu kasutamise eest intressi, ei oma AS Almes( pankrotis) võlausaldajate huvide kaitsmise seisukohalt tähtsust. Kostja poolt viidatud OÜ Aroko New ja OÜ Secolo vahel sõlmitud 19.12.2006a laenulepingust, mille kohaselt OÜ Secolo võttis laenu summas 1 311 325,64 krooni AS Almes debitoorsete võlgnevuste tasumiseks AS-le Hansa Liising Eesti, ei ole pankrotihaldur teadlik. Hageja leiab, et OÜ Secolo poolt üle võetud kohustuste hulk AS-lt Almes ei oma tähendust vastuväite raames, et tehinguga ei kahjustatud võlausaldajate huve. Kinnistu müümata jätmise korral oleks saadud rahuldada kõigi võlausaldajate nõuded vastavalt pankrotimenetluses kehtivatele nõuetele ning OÜ Secolo poolt kohustuste ülevõtmine oli tema enda valik. Ühe võlausaldaja kohustuste ülevõtmine ei muuda olematuks võlausaldajate huvide kahjustamist, ka ei nähtu olemasolevatest materjalidest, kas ülevõetud kohustused olid kõik juba sissenõutavaks muutunud. Hageja arvates on kostja väited, et võlausaldajate huve ei ole tehtud tehinguga kahjustatud ja AS Almes kohustuse mittetäitmisel oleks kinnistu realiseeritud sundtäitmise korras, on hüpoteetilised ning ei kinnita, et tehinguga ei ole kahjustatud võlausaldajate huve. Kostja ei saa eeldada, et AS Almes suhtes oleks võlgnevuste tasumata jätmise korral algatatud kindlasti täitemenetlus. Pankrotihaldur on seisukohal, et lähtudes situatsioonist tervikuna ja võttes arvesse AS Almes( pankrotis) majanduslikku olukorda tehingu tegemise ajal, tuleb kõnealust tehingut käsitleda võlausaldajaid kahjustavana. Eeldusel, et juhul, kui kõnealune kinnistu oleks AS Almes omandis pankroti väljakuulutamise ajal, olnuks nimetatud kinnistu realiseerimise tulemusena saanud rahuldada võlausaldajate nõudeid osaliselt või täies ulatuses. Tehing oli kahjulik, sest tehingu tegemise ajal oli AS Almes (pankrotis) maksejõuetu ning antud tehingut ei teostatud igapäevase majandustegevuse raames ja tehingu tulemusena ei paranenud AS-i Almes majanduslik olukord. Ebaõige on kostja väide, et kostjal on tehingu tühistamise korral õigus PankrS § 119 lg 4 alusel hagejale üle antud 4 900 000 tagasisaamisele, s.o.väidetavalt sularahas saadud 2 250 000 krooni ja hüpoteegisumma 2 650 000 krooni. Kinnistusraamatusse hüpoteegiga tagatud summana kantakse tavaliselt põhivõlgnevusest suurem summa, et oleks vajadusel tagatud ka kõrvalnõuetest tulenevate nõuete täitmine. Kostja loogika kohaselt olnuks AS-l Hansa Liising Eesti igal juhul õigus saada tema kasuks kinnistu realiseerimise tulemusel 2 650 000 krooni, olenemata nõude suurusest. Kinnistu turuväärtuse kohta kavatseb pankrotihaldur omapoolse eksperthinnangu esitada. Olemasolevatest materjalidest nähtub, et peale vaidlustatud tehingu tegemist ei ole AS Almes( pankrotis) majanduslik olukord paranenud ning võlausaldajate nõuded ei ole vähenenud, vaid kordades suurenenud. Pankrotihaldurile pole selge, kas enne tehingu tegemist on AS-le Almes (pankrotis) sularahana üle antud 2 250 000 krooni, samuti ei ole selge milline summa kuuluks tehingu tühistamisel tagastamisele. Asjaoluga, et tehingu tühistamise korral kuulub tagastamisele kinnistu koos hüpoteekidega, on hageja arvestanud, sest tegemist on jätkuvalt AS-ga Hansa Liising Eesti seonduvate hüpoteekidega, nagu oli kinnistu müügilepingu sõlmimise ajal. Hageja ei ole välja toonud millist kasu oleks AS Almes tehingust saanud, sest küsimus on selles, et vaidlusaluse tehinguga toimus võlausaldajate huvide kahjustamine ning AS Almes ei saanud tehingust mingit kasu. AS Almes (pankrotis) jaoks olnuks kasulikum, kui vastavat

tehingut ei oleks sõlmitud. Hagis ei ole käsitletud OÜ Secolo poolt kohustuste ülevõtmist, kuna pankrotihaldurile ei ole vastavaid dokumente esitatud. Pankrotihalduril puudub ülevaade väidetavalt üle antud 2 250 000 krooni üleandmise ja kasutamise osas. Vaidlusaluse kinnistu müügilepingust ei tulene ja ka kostja ei ole märkinud, millisel ajaperioodil on vastav summa üle kantud. Tehingule, mis on tehtud ajal, mil äriühing oli maksejõuetu, on pankrotihalduri poolt antud hinnang võlausaldajate huvisid kaaludes. Kostja väite puhul, et pooled ei ole tehinguga teadlikult kahjustanud võlausaldajate huve, kuulub kohaldamisele PankrS § 110 lg 3, mille kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldaja huve. Hageja jääb esitatud hagiavalduse juurde ja palub hagi rahuldada. Kostja seisukoht hageja arvamuse kohta Halduril on seadusest tulenevalt õigus puuduolevad dokumendid- arvelduskrediidileping nr 02-071082-KT ja AS Almes ja AS Hansa Liising lepingud nr 00272L, 0040585L, 2000704, 2000511 välja nõuda AS-lt Almes või AS-lt Hansa Liising, kuid järeldub, et seda ei ole tehtud ja ilmselt ei kavatsetagi teha. Hageja ei ole tõendanud, et eelnimetatud lepinguid AS Almes ei ole sõlminud ja lepingutest tulenevaid kohustusi ei AS-l Almes ei olnud. AS Almes on saanud tehingu järgi kinnistu turuväärtuse hinna 2 250 000 krooni ja kinnistul lasunud hüpoteekidega tagatud AS Almes kohustuste tasumisega OÜ Secolo poolt on vabanenud kohustustest 2 033 705,83 krooni. Hageja ei ole selgitanud ülevõetud kohustuste sissenõutavaks muutumist, samuti asjaolu, kas kõik kohustused olid sissenõutavaks muutunud või oli tegu pikaajaliste kohustustega, mille maksmise kohustust AS-l Almes veel ei olnud. AS Almes ja panga vaheliste kohustuste selgitamine on hageja kohustus, mida hageja teinud ei ole. Pankrotihaldur on leidnud, et tehingu tegemise ajaks oli S Almes maksejõuetu, samas on leitud, et kohustused võisid olla mitte sissenõutavaks muutunud, mis on vastuoluline. AS-l Almes lasus lepingutest AS-ga Hansa Liising kohustus makseraskustest teatamiseks, mida ka tehti. Pank nõudis makseraskustest ülesaamiseks meetmete rakendamist ja dikteeris kohustuste täitmise lahenduse leidmise ja hoiatas tagatisvara arvel kohustuste lahendamisest. Lepingu ülesütlemise ja sundtäitmise vältimiseks tehti vaidlusalune tehing ning AS Almes kohustused võttis üle ja täitis AS Hansa Liising ees kostja OÜ Secolo. Haldur ei ole põhistanud oma väidet, et kinnistu müümatajätmise korral oleks saadud kõigi võlausaldajate nõuded täielikult või osaliselt rahuldada ja kostja leiab selle väite väära olevat, kuna ei saa eeldada, et pankrotimenetluse ajaks oleks vaidlusalune kinnistu enam hagejale kuulunud. Hageja ei ole tõendanud, et AS Almes oli maksejõuline täitma AS Hansa Liising ees olevaid kohustusi. Hageja ei ole vaidlusaluse tehinguga võlausaldajate kahjustamist tõendanud, väide ei ole põhjendatud. Kostja on käsitlenud tehingu asjaolusid kogumis ja sellest ei järeldu võlausaldajate huvide kahjustamine. Hageja ei ole tõendanud, et tehingu kehtetuks tunnistamise korral saaks kinnistu arvel rahuldada tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded ja vara jääks võlausaldajate nõuete katteks. Tehingu tegemise hinnaks tuleb lugeda makstud 2 250 000 krooni ja kinnistul lasuv kohustuste tagatiseks seatud hüpoteek 2 650 000 krooni, s.o. tehingu hinnaks 4 900 000 krooni. Kostja on esitanud neli eksperthinnangut kinnistu turuväärtuse kohta tehingu tegemise ajal ja talle on arusaamatu, miks peab hageja omapoolse eksperthinnangu esitamist vajalikuks. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid, et peale vaidlusaluse tehingu tegemist ei ole AS Almes majanduslik olukord paranenud ning võlausaldajate nõuded vähenenud.

Kostja ei ole väitnud tehingu hinna sularahas tasumist, ega ka asjaolu, et enne tehingu tegemist on tasutud kogusumma 2 250 000 krooni. Tehingu hind rahas on tasutud pangaülekandega, millega AS Almes sai raha enda või võlausaldajate huvides kasutada. Pankrotihaldur ei ole raha laekumise asjaolusid selgitanud ega vastavaid dokumente välja nõudnud. Pooled on ühel seisukohal, et tehingu tühistamise korral kuulub tagastamisele kinnistu koos hüpoteekidega. Hageja ei ole selgitanud tehingu tühistamisest AS Almes võlausaldajatele tõusetuvat tulu või nende huvide kaitstust, samuti võlgniku või kostja huvide kaitstust. Tehingu eesmärk on olnud AS Almes majandusliku olukorra parandamine, et samal ajal tagada võlausaldajate huvide kaitstus. Kohtuistung Kohtuistungitel jäid pooled oma kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Hageja on seisukohal, et kuna kinnistu ostu- müügi lepingu vormistamise järel vormistati kinnistu eest tasutud summa enam-vähem kohe ümber kreeditarveks, siis ei saanud see tehing olla võlausaldajatele kasulik. See on täiesti tavatu olukord. Tehingut ei tehtud võlausaldajate huvides ja Lõhmusel, kes esindas mõlemat osaühingut, olnuks mõistlik mõlema OÜ üle ka kontrolli pidada, pakkuda kompromiss võlausaldajatele. On olemas õiguslikud ja sisulised alused tehingu tühistamiseks, tehingut ei tehtud heauskselt, vaid võlausaldajate huve eirates, mistõttu tehing tuleb tühistada ja hagi rahuldada. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist. Kostja võttis hageja kohustused enda kanda eesmärgiga päästa kinnistu selle müügist enampakkumisel. Hageja kohustuste katteks tasuti kolmandatele isikutele, s.t. võlausaldajatele. Kokku on kostja kandnud kulusid hageja kohustusi täites üle 4 miljoni krooni. Hageja on vabanenud neist kohustustest, s.t. et kahju hagejale ega tema võlausaldajatele ei ole tekitatud. Kostja ei ole seni aru saanud, milles seisnes hageja väidetud võlausaldajate huvide kahjustamine. Asja eest, mille väärtus oli 2miljonit 250 000 krooni, on kostja kandnud kulusid 4 283 705 krooni hageja huvides. Seega on kostja hagejale pigem peale maksnud ja ei ole tekitanud kahju. Kostja loeb oluliseks, et tehing tehti ajal, mil olid majandusraskused selles tegevusvaldkonnas. Eesmärgiks oli AS-i Almes turgutada ja kuidas asjad edasi lähevad, ei olnud siis teada. Ei saa väita, et selle tehingu tagajärjel läks Almes pankrotti. Võlausaldajate huvide kahjustamist tuleb tõendada (kostja viide Riigikohtu lahendile 3-2-1-43-07). Seda ei ole tehtud. Et kinnistu eest tasumise arve on hiljem vormistatud ümber laenulepinguks- see pole keelatud. Kostja ei ole nõuet pankrotimenetluses esitanud ja ka AS Hansa Liising Eesti ei ole nõuet pankrotimenetluses esitanud, mis tõendab, et ta loeb AS Almes kohustused tema ees täidetuks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et hageja AS Almes ja kostja Secolo OÜ sõlmisid 10.12.2004.a. Jõgeva notar Kaja Tenissoni juures kinnistu müügilepingu ning asjaõiguslepingu. Nimetatud lepingu alusel hageja AS Almes müüs ja Secolo OÜ ostis Jõgeva linnas Tallinn mnt 11 asuva kinnistu, registriosa number 2331. Lepingu punkti 4.1. kohaselt müüdi lepinguese hinnaga 2 250 000 krooni. Lepingu punkti 4.1. järgi on enne lepingu sõlmimist kokkulepitud ostu-müügi summast ostja poolt müüjale tasutud 2 033 455 krooni. Lepingu punkti 4.2. järgi kohustub ostja tasuma müüjale ülejäänud müügihinna 216 545 krooni hiljemalt esimeseks aprilliks 2005.a. (ostu-müügi ja asjaõigusleping tl.10-21)

Kinnistusregistri andmetest nähtub, et Secolo OÜ on kinnistusregistrisse Jõgeva linnas Tallinna mnt 11 asuva kinnistu omanikuna sisse kantud 14.12.2004.a. (kinnistusregistri väljavõte tl.81) Ostu-müügi lepingu ning asjaõiguslepingu sõlmimise ajal oli kinnistusregistri neljandasse jakku kantud alljärgnevad kanded hüpoteekide kohta: • Kande nr. 1 all hüpoteek summas 129 555 krooni esimesele järjekohale Eesti Vabariigi kasuks; • Kande nr. 2 all hüpoteek summas 400 000 krooni teisele järjekohale aktsiaselts Hoiupank kasuks; • Kande nr 3 all hüpoteek summas 2 250 000 krooni aktsiaselts Hansa Liising Eesti kasuks. Kinnistu asjaõiguslepingus on pooled sõlminud hüpoteegiga tagatavate nõuete kokkulepped alljärgnevalt: • Lepingu punktis 7.1.1. on ostja Secolo OÜ ja hüpoteegipidaja Hansapank müüja AS Almes nõusolekul kokku leppinud, et hüpoteegiga tagatavad nõuded muutuvad ja Hansapank (kinnistusraamatus Eesti Hoiupank) kasuks IV jakku kande nr 2 all kantud hüpoteegiga on tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded Secolo OÜ vastu, mis tulenevad hüpoteegipidajaga sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende lisadest ja AS Almes vastu, mis tulenevad hüpoteegipidajaga sõlmitud ja sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende lisadest. • Lepingu punktis 8.1.1. on ostja Secolo OÜ ja hüpoteegipidaja Hansapank müüja AS Almes nõusolekul kokku leppinud, et hüpoteegiga tagatavad nõuded muutuvad ja Hansa Liising kasuks IV jakku kande nr 3 all kantud hüpoteegiga on tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded Secolo OÜ vastu, mis tulenevad hüpoteegipidajaga sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende lisadest ja AS Almes vastu, mis tulenevad hüpoteegipidajaga sõlmitud ja sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende lisadest. Kostja väitel on ta üle võtnud hageja lepingulisi kohustusi ja kostja on kandnud hageja kohustusi kokku summas 2 033 705,83 krooni. Uuritud tõendid tõendavad, et kostja on tasunud kinnistu eest ostu- müügi lepinguga kokku lepitud hinna 2 250 000 krooni. Tehingu päevaks on tasutud 2 033 455 krooni (lepingu p.4.1 tl.13 Ikd) ja tasumata osa 216 545 krooni hiljemalt 1.04.2005. Hageja vastuväide (et ei ole tõendatud nende summade tegelik tasumine) on ümber lükatud kostja esitatud tõenditega: 1)laenuleping ja tasumist tõendavad dokumendid tl.160,162-167 Ikd) summas 985 000 krooni 2)laenuleping (tl.203) ja maksedokumendid selle täitmiseks summas 440 000 krooni (tl. 45 hageja vastus ja pearaamatu väljatrükk) 3) arve 241114 tasumiseks (tl.161Ikd) 608 455 krooni (tl.204-220 ja pearaamatu väljatrükk). Kokku 2033455 krooni. 4) varem tasumata osa 226 545 krooni (maksekorraldused tl.221-234 Ikd). Esitatud tõendite põhjal on kostja täitnud hageja kohustusi alljärgnevalt: •

22.12.2006.a. sõlmitud lepingu nr 2000964 (tl.94-95), alusel on Secolo OÜ üle võtnud AS Almes kohustused AS Hansa Liising ees summas 693 143,19 krooni. Lepingus sõlmis Secolo OÜ AS-iga Hansa Liising kokkuleppe, mille alusel AS Hansa Liising on andnud Secolo OÜ-le laenu summas 44 299,92 EUR-i, mille ekvivalendiks on

•

•

693 143,19 krooni. Lepingu punkti 1 kohaselt on summa laenulepingust nr 02071082-KT tekkinud võlgnevus. (Arvelduskrediidileping nr 02-071082-KT on sõlmitud AS Hansa Liising ja AS Almes vahel) leping nr 2000964 lisa nr 1 (tl.99) järgi on Secolo OÜ üle võtnud AS Almes kohustused AS Hansa Liising ees summas 29 237 krooni. Lepingu lisa punktis 1 on pooled kokku leppinud, et laenuandja AS Hansa Liising finantseerib laenuvõtjat Secolo OÜ-d laenulepingu raames summa 1868,58 EUR-i ulatuses, mille ekvivalendiks on 29 237 krooni. Laenuvõtja nõusolekul arvestab laenuandja nimetatud summa laenuandja ja Almes AS vahel sõlmitud liisinglepingust nr 2000704 tuleneva arve nr 8429593129 katteks 29 237 krooni. 19.12.2006.a. sõlmitud laenuleping, mille kohaselt on Secolo OÜ laenanud OÜ-lt Aroco New 1 311 325,64 krooni eesmärgiga tasuda AS Almes lepingute nr 00272L, 0040585L, 2000704, 2000511 alusel debitoorsed võlgnevused AS-le Hansa Liising Eesti (tl. 29 IIkd). Raamlepingu alusel kostja poolt üle võetud hageja kohustused, mis tulenevad hageja ja AS Hansa Liising Eesti vahelistest kokkulepetest ja lepingutest on kostja ja OÜ Aroko New vahelise laenulepingu (tl.29 IIkd) alusel täidetud OÜ Aroko New poolt ja seda täitmist on AS Hansa Liising Eesti aktsepteerinud kui hageja täitmist (maksekorraldused tl. 31-36 IIkd) kokku summas 1 311 325.64 krooni.

29.03.2005.a. on Secolo OÜ tasunud AS Almes võlgnevuse AS EMT ees summas 3000 krooni (maksekorraldus tl.229). • 31.03.2005.a. on Secolo OÜ tasunud AS Almes võlgnevuse AS EMT ees summas 5293,55 krooni (maksekorraldus tl.230). • 31.03.2005.a. on Secolo OÜ tasunud AS Almes võlgnevuse AS EMT ees summas 1615,80 krooni (maksekorraldus tl.231). Kostja väitel on hageja kohustuste ülevõtmise aluseks kinnistu ostu-müügi raamleping. Kohtule esitatud krediteerimise ja kinnistu ostu-müügi raamlepingu (tl.8) punktis 3.1. on pooled kokku leppinud, et Secolo OÜ võtab endale kohustuse krediteerida AS-i Almes, sh võtab edaspidi enda kanda AS Almes kohustusi vastavalt poolte kokkuleppele. Lepingu punktis 3.3. on pooled kokku leppinud, et AS-le Almes kuuluva kinnistu registriosa 2331 Jõgeva linnas Tallinna mnt 11 müümises OÜ-le Secolo. Kohustatud isik tagab krediteerija huve kohustusega müües kinnistu OÜ-le Secolo, arvestama kõik krediteerija poolt krediteeritud summad, sh kolmandatele isikutele AS Almes kohustuste täitmiseks kantud summad, kinnistu müügihinna katteks. •

Kõik kokku tõendab, et kostja on täitnud hageja eest kohustusi kolmandate isikute ees summas 2 033 705.69 krooni. Kostja väide, et neid kohustusi on täidetud hageja eest kui kinnistule seatud hüpoteekide aluseks olevaid kohustusi, kehtib ja ei ole millegagi ümber lükatud. AS Almes kohustuste täitmist kinnitab AS Hansa Liising Eesti (tl.66-67). Seega on hageja saanud sõlmitud ostu- müügi lepingu tulemusena enda käsutusse rahalisi vahendeid 2 250 000 krooni ja vabanenud kohustustest 2 033 705.69 krooni ulatuses. Pankrotimenetlus on algatatud 15.01.2007. Käsitletav võõrandamistehing tehtud 10.12.2004. Seega on tegemist tehinguga, mis vastab PankrS § 110 lg.1 p.3 tunnustele- tehtud kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Hinnates, kas asjas on olemas PankrS § 110 lg.1 p.3 muud tunnused- võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve, tuleb kohtul arvesse võtta majanduskeskkonda

üldiselt, võlgniku majanduslikku olukorda tehingu tegemise ajal, aga ka tehingupoolte tahet ja kavatsusi tehingu sõlmimisel. Esmalt peab kohus oluliseks, et pooltevaheline raamleping, milles on kavandatud kinnistu Tallinna mnt. 11 müümine, on sõlmitud 09.mail 2003, s.o. rohkem kui poolteist aastat enne tehingu tegemist 10.12.2004. Lisaks kinnistu müümise kavale on lepingus kirjas, et AS- l Almes ja OÜ-l Secolo on ühised huvid, milleks eelkõige Secolo OÜ poolt AS Almes huvides tema majanduslik.- finantsilisele olukorra paranemisele kaasa aitamine. Kohus on seisukohal, et ettevõtte majandustegevuse efektiivseks arendamiseks on äriühingu juhatusel õigus sõlmida lepinguid ja teha tehinguid paremate tulemuste saavutamiseks. Sealhulgas ei ole välistatud ka perspektiivi loomine näiteks ettevõtete ühinemiseks või muuliigilise ühise tegevuse arendamiseks. Kohus käsitab sõlmitud raamlepingut sellelaadiliste ühiste kavatsuste raamlepinguna. Sealhulgas näeb sõlmitud raamleping ette juba mais 2003, et kostja krediteerib hageja tegevust. Majanduslikult põhjendatud on, et kostjaettevõte kui iseseisev äriühing on huvitatud selle tasakaalustamiseks teatud varaliste õiguste omandamisest ja on sõlmitud kokkulepe kinnistu võõrandamiseks. Sealhulgas näeb raamlepingu p. 4.1. ette käitumisviisi juhuks kui kinnistu võõrandamine aset ei leia. Neil asjaoludel leiab kohus, et hageja ja kostja vaheliste ühiste huvide deklareerimine ja kinnistu võõrandamise kavandamine kolm pool aastat enne pankrotimenetluse algatamist on käsitatavad osana äriühingute tegevusplaanist. Seda plaani asuti kohe ka realiseerima, mida tõendab kostja poolt hageja kohustuste kandmine 2003.aasta suvel, ka on laekunud kostjalt hagejale suurem summa aastal 2003. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel toimunud arveldused või rahaliste tehingute kohta tehtud erinevad kanded raamatupidamises , millele hageja osutab kui võlausaldajate huvisid kahjustavatele, kirjeldavad pigem tihedates suhetes olevate äriühingute vahelisi tavapäraseid suhteid ja neid, näiteks 2003 suvel tehtud raamatupidamiskandeid või 31.12.2003 väljastatud kreeditarvet ei saa lugeda sellisteks tehinguteks, mille kohta saaks öelda, et need tõendavad võlausaldajate huvide kahjustamist. Kohus on seisukohal, et pooltevaheline raamleping on samaväärne kõigi muude hageja ja tema võlausaldajate vahel sõlmitud lepingutega, s.t. et ei saa asuda seisukohale, et muude võlausaldajate ees tekkinud kohustuste täitmiseks tulnuks hagejal loobuda raamlepingust tulenevate kohustuste täitmisest kostja ees (kellest oli pärast raamlepingu sõlmimist saanud hageja võlausaldaja). Hageja nõukogu (tl.34) on raamlepingut täitva otsustuse- kinnistu võõrandada- vastu võtnud. Uuritud tõenditest, s.h. ajutise pankrotihalduri aruandest (tl.27-33 Ikd) nähtuvad AS Almes maksejõuetuse tekkimise põhjused: need on valdavalt AS Almes peamisel tegevusalalmetsamajandustegevuses- toimunud administratiivset laadi muutused, millele järgnesid muutused selle valdkonna tööjõuturul. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu ühtki sellist põhjust, mis võimaldaks siduda AS Almes majandusliku olukorra halvenemise ja tema suutmatuse tasuda võlausaldajate nõudeid tema kinnistu võõrandamisega. Siit tuleneb kohtu järeldus, et kinnistu võõrandamine OÜ-le Secolo AS Almes majanduslikku olukorda ei halvendanud ega vähendanud selleks ajaks juba tekkinud võlausaldajate võimalusi oma nõuetele rahuldust saada, s.t. ei kahjustanud võlausaldajate huve rohkem kui muud tegurid. Eespool on leidnud tõendamist, et kostja kui krediteerija (raamlepingu järgi) on teinud ostetud kinnistu arvel hagejale rahalisi makseid vähemalt 2 250 000 krooni (kinnistu hind) ja kandnud hageja kohustusi rohkem kui 2, 033 miljoni krooni ulatuses. Müüdud kinnistu oli ostu-müügi hetkel koormatud hüpoteekidega 2 650 000 krooni. Ei vaja eraldi tõendamist, et kinnistu koormamine hüpoteegiga vähendab kinnistu turuväärtust. Seetõttu on kohus seisukohal, et kinnistu ostmine koos hüpoteekidega kostja poolt hinnaga, mis võrdub turuväärtusega ning hüpoteekidest tulenevate kohustuste täitmine müüja eest

vähendas hageja reaalseid kohustusi ja hageja kujutletavas bilansis passivapoolele kantavat. Seejuures langesid ära kaks olulist potentsiaalset võlausaldajat- AS Hansa Liising Eesti ja OÜ Secolo. Võrreldes tekkinud olukorda hüpoteetilise olukorraga, mis oleks olnud siis kui kinnistut poleks müüdud, leiab kohus, et bilansis olnuks küll (hüpoteekidega koormatud) kinnistu aktivapoolel, kuid passivapoolel senistele lisaks võlad vähemalt 2,033 miljoni krooni ulatuses. Seejuures ei saa unustada, et AS Hansa Liising Eesti ees olnud hageja kohustuste puhul, mille kostja tasus, oli tegemist viivist kandvate kohustustega, s.t. täitmata kohustustel on omadus suureneda viiviste ja intresside võrra. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, kuidas oleks kinnistu mittemüümine kostjale kuni 15.01.2007,s.o. kuni pankrotimenetluse algatamiseni, taganud võlausaldajate huve s.t. olnud võlausaldajate huvides. Lisaks sellele peab kohus oluliseks märkida, et poolte eesmärke kajastab raamlepingu p.2 (AS Almes majanduslik- finantsilise olukorra paranemine, poolte ühised huvid). Kohtule esitatud arvukad tõendid tõendavad, et OÜ Secolo ja AS Almes on tegutsenud raamlepingus sätestatult heauskselt ja võlausaldajate huvides: seda tõendavad hageja ja kostja juhatuse liikme poolt tehtud erinevad tehingud (järelikult on neile eelnenud läbirääkimised) kolmandate isikutega hageja võlgade tasumiseks, tasumiseks nt Aroko New poolt. Selline töö kohustuste täitmiseks, võlausaldajate (nt AS Hansa Liising Eesti, Aroko New) usalduse võitmine annab kinnitust heausksest käitumisest äriühingu majandusliku olukorra parandamise eesmärgil. 09.mail 2003 kokku lepitud ja 10.12.2004 vormistatud kinnistu müügi tehing ei kahjustanud AS Almes võlausaldajate huve, seega puudub PankrS § 109 lg.1 tunnus- võlausaldajate huvide kahjustamine. Kuna võlausaldajate huvide kahjustamine ei ole tõendamist leidnud, ei pea kohus põhjendatuks hinnata PankrS § 110 lg.1 p.3 muid asjaolusid- et võlausaldajate huvide kahjustamine toimus teadlikult ja tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve. Kohus kordab vaid veelkord, et erinevate lahenduste otsimine võlgade tasumiseks ja keerukast majanduslikust olukorrast väljatulemiseks tõendab vastupidist - et võlgnik oli aktiivne võlausaldajate huvides erinevate lahenduste otsimisel. Neil asjaoludel leiab kohus, et puuduvad nii tehingu tagasivõitmise üldine alusvõlausaldajate huvide kahjustamine kui ka vajalikud lisatingimused PankrS § 110 lg.1 p.3 järgi. Hagi ei saa rahuldada. Hagi tagamine (kohtu määruse 26.07.2007 alusel) tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel poole sellekohase taotluse alusel. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asjas on tegemist pankrotis oleva hagejaga. Hageja on taotlenud menetlusabi riigilõivu tasumiseks ja kohus on menetlusabi määranud (määrus 26.07.2007 tl.52-55). TsMS § 162 lg.1 rakendamisel tuleks kohtukulud kanda hagejal. Arvestades hagejale menetlusabi andmist ja tema maksejõuetust, oleks äärmiselt ebamõistlik mõista kohtukulud välja maksejõuetult hagejalt. Seetõttu jätab kohus kohtukulud TsMS § 162 lg.4 alusel poolte endi kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid Kohtunik Ü.Raag / allkiri/

Koopia õige. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.