(registrikood 10811490; asukoht Estonia pst 9, Tallinn 10143) Hageja lepinguline esindaja P. M. (e-post XXX) Kostja: INDIVIDUAL GROUP OÜ (registrikood 12526693; asukoht Uuslinna tn 4-13, Tallinn 11413) Kostja seaduslik esindaja A. P. (e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada EUROPARK ESTONIA OÜ hagi INDIVIDUAL GROUP OÜ vastu.
2.Välja mõista kostjalt INDIVIDUAL GROUP OÜ hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks põhivõlgnevus 60,00 eurot ning sissenõudmiskulu 40,00 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud kostja INDIVIDUAL GROUP OÜ kanda.
4.Välja mõista kostjalt INDIVIDUAL GROUP OÜ hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 144 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 05.05.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 100,00 euro saamiseks. Kohus tegi 06.05.2022 võlgnikule makseettepaneku ning saatis selle e-posti aadressile xxx[ÄR]. Vastavalt TsMS § 311' lg-le 5' luges kohus makseettepaneku võlgnikule kättetoimetatuks 14.05.2022. Võlgnik esitas 18.05.2022 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati Pärnu Maakohtu 08.06.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 08.06.2022 määrusega kohustas kohus hagejat esitama nõuetekohane hagiavaldus. Hageja esitas hagi 29.06.2022, mille kohus võttis 26.07.2022 määrusega menetlusse, paludes kostjal esitada nõuetekohane vastus. Kostja esitas vastuse 04.08.2022.
2.Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks leppetrahvi summas 60,00 eurot ning sissenõudmiskulu 40,00 eurot. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
3.Hagiavalduse kohaselt taotleb OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi EP või hageja) INDIVIDUAL GROUP OÜ-lt (kostja) võlgnevuse sissenõudmist, sest: - Kostja oli sõidukite numbrimärgiga XXX ja XXX (edaspidi Sõiduk) omanik/vastutav kasutaja leppetrahvide väljastamise ajal (dtl 62); -
Sõidukit pargiti EP opereeritavale parkimisalale;
-
EP tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes;
-
Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida EP on selgelt parkimistingimustes väljendanud (dtl 50-61);
-
Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu Sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe;
-
Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi;
-
Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõuded on käesoleva ajani tasumata;
-
Hagejal tekkisid sissenõudmiskulud.
4.Sõidukid olid pargitud EP opereeritavale parkimisalale alljärgnevalt: 1) 02.12.2019, Eesti Talleks parkimisala (EP125), leppetrahvinumber 0700 2121 9155 1255, maksetähtaeg 16.12.2019, võlgnevuse summa 30 eurot (dtl 31-40); 2) 11.01.2020, Ülemiste Keskuse kliendiparkla, leppetrahvinumber 1201 1012 0061 5439, maksetähtaeg 25.01.2020, võlgnevuse summa 30 eurot (dtl 41-49).
5.Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud Sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti, Sõiduki parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud parkimiskellaga või sedelil, Sõiduk ei olnud registreeritud parkimiskioskis ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata.
6.EP esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades need sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
7.Kostja esitas 04.08.2022 vastuse hagiavaldusele, milles kordab enese maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväidet. Kostja toob välja, et ei tunnista enda vastu esitatud nõuet. Kostja leiab, et trahviteadete saatmine kaks korda suurema summaga kolm aastat hiljem pole mõistlik. Kostja pole varem ühtki teadet trahvide kohta saanud. Kostja soovis hagejalt saada leppetrahvide väljastamise täpseid aegu ja autonumbreid, ent sai selle asemel kohtudokumendid. Kostja tegevusalaks on autorent. Klientidel tuleb rendilepingu sõlmimisel tasuda tagatisraha, mis tagastatakse auto tagastamisest viie tööpäeva möödumisel. Eeltoodu eesmärk ongi katta võimalikud (parkimis)trahvid. Kostjal pole võimalik ega mõistlik otsida kolm aastat hiljem üles kliente, kes sel hetkel autot kasutasid ning küsida neilt parkimistrahvide eest raha.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.
9.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
10.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud
korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
12.Poolte vahel puudub vaidlus, et 02.12.2019 ja 11.01.2020, s.o leppetrahvide väljastamise ajal, oli vastavalt sõidukite numbrimärgiga XXX ning XXX omanik kostja. Kohus loeb hageja poolt esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et sõidukid numbrimärgiga XXX ja XXX parkisid hagis nimetatud ajal ja kohas hageja poolt opereeritaval parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, st parkimistasu maksmata jättes (vt dtl 31-49). Pooled ei vaidle ka selle üle, et parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud leppetrahvinõuded on tasumata.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas leppetrahvi eest vastutab kostja isiklikult või mõni muu auto kasutaja.
14.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega, kui kostja leiab, et tema kui auto omanik ei olnud siiski parkimislepingu osapool ja parkimislepingu sõlmis väidetavalt keegi teine isik, siis pidanuks kostja oma väiteid tõendama. Eeltoodut selgitas kohus ka oma 08.12.2022 kohtumääruses. Kostja kohustuseks oli tõendada, kes konkreetselt füüsilise isikuna sõidukeid registreerimismärgiga XXX ning XXX hagis märgitud ajal ja kohas parkis. Kuna kostja ei tõendanud, kes sõidukit eelnimetatud ajal ja kohas parkis, siis tuleb eeldada, et parkimislepingu pooleks oli kostja kui sõiduki omanik (vt Tallinna Ringkonnakohtu 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-123200, p 41). Ka Riigikohus on 26.01.2017. a kohtuotsuses tsiviilasja nr 3-2-1-82-16 p-s 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku/vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leidis Riigikohtu tsiviilkolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omaniku/vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Kuna käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et sõidukite registreerimismärgiga XXX ning XXX omanikuks oli leppetrahvide väljastamise ajal kostja ning autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on kostja kui auto omaniku kontrolli all ja hagejal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada, on tõendamiskoormis hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagatud ning parkimislepingute pooleks saab lugeda kostjat (vt Riigikohtu 25.01.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Kostja on küll välja toonud, et palus hagejalt infot leppetrahvide väljastamise täpse aja kohta ning autode registreerimismärke, ent hageja kostjale ei vastanud. Eeltoodu ei oma kohtu hinnangul asjas tähtsust, kuivõrd kostja said vastavad andmed teada hiljemalt hagiavaldusest, ent kostja ei ole seniajani enda tõendamiskoormist täitnud.
15.VÕS § 9 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja sai nõustumuse kätte. Kui nõustumus väljendub
teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, v.a juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 16 lg 3 kohaselt loetakse ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Kohus leiab, et leping võidakse sõlmida teatud käitumisega väljendatud tahteavaldusega juhul, kui isikule on tema käitumise õiguslikud tagajärjed üheselt mõistetavalt teatavaks tehtud.
16.Hageja on tüüptingimustes avaldanud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib. Samuti nähtub hageja esitatud tõenditest, et parklate sissesõidutee juurde olid paigutatud infotahvlid, teavitus- ja liiklusmärgid (vt dtl 50-61), mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Käesoleval juhul on parkimistingimustes kohtu hinnangul väljendatud asjaolu, et parkimistingimuste avaldamisega teeb hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks pakkumuses toodud tingimustel ja parklasse parkimine loetakse tingimustega nõustumiseks ja lepingu sõlmimiseks. Kohus leiab, et parkimisalades tähistatud vaidlusalust teadet tuleb lugeda pakkumuseks. Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kohus leiab, et vaidlusaluste sõidukite parklasse parkimine oli käesoleval juhul kvalifitseeritav aktseptina.
17.Kohus on seisukohal, et parkimisalale sissesõidul sõlmiti parkimiskoha üürileping. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Kohus on hageja esitatud tõendite alusel seisukohal, et hageja oli paigaldanud parkimistingimused nähtavale kohale ning nende sisuga oli kostjal võimalik suuremate pingutusteta tutvuda. Fotodega parkimislepingute tingimustest, parkimisaladest ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt opereeritavate parklate sissesõidu juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale.
18.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
19.Eelnevast tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli hagis näidatud juhtumitel sõlmitud kehtiv parkimisleping. Kostja ei ole vaidlustanud parkimislepingute tingimusi. Vaidlusaluste parkimislepingute kohaselt oli hagejal õigus parkimistingimuste rikkumise korral nõuda leppetrahvi 35 eurot. Hageja on kummagi parkimislepingu rikkumise eest nõudnud leppetrahvi 30 eurot. Käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et leppetrahvide määramine oli alusetu (nt seetõttu, et kostja ei rikkunud parkimisel kokkulepitud parkimistingimusi, st parkimise eest oli tasutud). Kostja ei ole tõendanud, et esile toodud parkimisaladel on teistsugused parkimistingimused või, et parkimisaladele pääseb ja seal on võimalik parkida ka parkimistingimustest teada saamata. Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
20.Kostja on esile toonud, et ta sai leppetrahvidest teada kolm aastat pärast nende väljastamist ning see on ebamõistlik. Riigikohus on selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. TsÜS § 70 mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega ning kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (Riigikohtu 05.06.2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Seega isegi kui kostja toob käesolevalt välja, et leppetrahvid ei ole varasemalt temani jõudnud, ei too see kaasa leppetrahvinõuete rahuldamata jätmist, kuivõrd hageja on valinud leppetrahvi edastamiseks mõistliku viisi ning tahteavaldused tuleb lugeda kättesaaduks. Seega loeb kohus, et kostja on 02.12.2019 väljastatud leppetrahvi nr 0700 2121 9155 1255 ja 11.01.2020 väljastatud leppetrahvi nr 1201 1012 0061 5439 kätte saanud.
21.Kuivõrd kostja ei ole antud juhul tõendanud, et hagis esitatud kuupäevadel parkis keegi teine isik nimetatud autodega hagis esile toodud hageja parkimisaladel, ning hageja on tõendanud maanteeameti väljavõttega, et eelviidatud kuupäeval oli kostja sõidukite omanik (dtl 62-67), on põhjendatud lugeda tuvastatuks, et sõiduki tasuliseks parkimiseks sõlmitud lepingu osapoolteks on hageja ja kostja. Parkimislepingu tingimused olid sätestatud parkla sissesõidu juures paigaldatud teavitusmärkidel. Kostja on lepingu tingimusi rikkunud seeläbi, et jättis parkimistasu tasumata. Parkimistingimuste p 5 kohaselt oli kostja sel juhul kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi summas 35 eurot. Kostja jättis 02.12.2019 ja 11.01.2020 kuupäeval lepingust tuleneva parkimistasu maksmata, mistõttu on ta kohustatud parkimislepingu p 5 järgi tasuma hagejale leppetrahvi 2x30 eurot. Hageja on tõenditena esitanud pildid sõiduautodest XXX ja XXX, millel on kuupäevad, millal on sõidukid parkimistingimusi rikkudes parkinud hageja opereeritavatel parkimisaladel. Lisaks on hageja esitanud fotodena parkimisalal olevatest infotahvlitest lepingutingimuste kohta. Kostja ei ole oma väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Hageja on tõendid esitanud selle kohta, et kostja hageja parkimisajal lepingutingimusi rikkudes parkis. Eelviidatud tõenditega on tõendatud hagiavalduses esile toodud asjaolu, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks. Lisaks on tõendatud asjaolu, et kostjale kuuluvad sõidukid XXX ja XXX hageja esile toodud leppetrahvide koostamise kuupäevadel hageja märgitud parklates parkis. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ja leppetrahvi
tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja parkimislepingute rikkumise eest ettenähtud leppetrahvid summas 60 eurot.
22.Lisaks leppetrahvile nõuab hageja kostjalt VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulu summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 järgi kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja sisustab nimetatud nõuet transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päringutega ning nõudekirja saatmisega kostja äriregistrijärgsele e-posti aadressile. VÕS § 1131 lg 1 eeldused on täidetud, s.o võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult viivist ning võlgnik on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eelduseks ei ole tegelik kahju tekkimine ning võlausaldaja ei pea tõendama, et kahju tekkis, st et ta tegelikult mingeid võla sissenõudmisega seotud kulusid kandis. Eeltoodust tulenevalt on hageja sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka sissenõudmiskulu summas 40 eurot.
23.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada täies ulatuses ja kostjalt välja mõista leppetrahvid 60 eurot ja vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 100 eurot. Menetluskulude jaotus
24.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.
25.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
26.Hageja esindaja esitas hagiavalduses ja uuesti 11.08.2022 ning 18.08.2022 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldustest nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses ja hagilt tasunud riigilõivu kokku 100 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 240 eurot (käibemaksuta). Lisaks palub hageja mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
27.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
28.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib
avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
29.TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot hüvitamise nõue on seega põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
30.Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot.
31.Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (Riigikohtu 01.06.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16).
32.Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 96 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades võib tunnitasu 96 eurot (käibemaksuta) pidada TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks. Kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasumäär kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks.
33.Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud 2 tundi ja 30 minutit. Hageja esindajakulu hõlmab endas järgmisi õigusabitoiminguid: 1) Vastuväitega tutvumine, selgitav kiri kostjale, hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toiminguid ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine – 2 tundi; 2) kostja 04.08.2022 seisukohaga tutvumine ja analüüs ning sellele hageja vastuse koostamine ja maakohtule esitamine – 30 minutit. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
34.Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Sealjuures on kohtu hinnangul käesolevas asjas tegu n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hageja toimingu nr 1 ajakuluks 1 tund hageja taotletud 2 tunni asemel. Toimingu nr 2 ajakulu 30 minutit on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Seega võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks menetluses kokku 1 tundi ja 30 minutit. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 144 eurot (96+48). TsMS § 174 lg 10 alusel kuuluvad menetluskulud hagejale hüvitamisele käibemaksuta.
35.Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 264 eurot (100+20+144), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
36.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.