Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud Tsiviilasjas on 17. mail 2008 jõustunud kohtulahend, milles on jaotatud menetluskulud. Kohtulahendi kohaselt on menetluskulude kandjateks 68% menetluskuludest Õnne Pogotovka kanda ja 32% Elisa Eesti AS kanda. Hageja on esitanud kohtule avalduse menetluskulude hüvitamiseks. Avaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid:

1) tasutud riigilõiv 1 750 krooni, mis nähtub maksedokumendist; 2) kulutustes õigusabile 7 284.59 krooni on lähtutud Lindorff Eesti AS Ja Elisa Eesti AS vahelisest kokkuleppest, mille kohaselt Elisa Eesti AS kohustub Lindorff Eesti AS-le tasuma 25% õigusabi teenuse eest kohtuliku sissenõudmise korra; õigusabi kuludena on arvestatud 8 962.63 krooni (35 850.50x25%). Hageja on arvestanud, et 68% 8 962.63-st ja 1 750-st on menetluskulu 7 248.59 krooni, mis tuleb hageja kasuks välja mõista kostjalt. Kohus on saatnud hageja avalduse koos lisadega kostjale. Kostja kohtu määratud tähtajaks hageja avaldusele ei vastanud. Kohtu põhjendused TsMS § 174 kohaselt määratakse menetluskulud peale kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule esitatud avalduse alusel, avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide põhjal. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja (TsMS § 175 lg 1). Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja õigusabikulud 7 284.59 krooni ei ole vastavuses asja menetluseks tegelikult kulutatud ajale ja asja keerukuse astmele. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 kohaselt on vastavalt TsMS § 175 lg-le 3 kehtestatud tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmääraks hagihinna kuni 50 000 puhul 25 000 krooni. Arvestades asjaolu, et nähtuvalt tsiviilasjast on hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi piirdunud hagiavalduse koostamisega ja selle kohtusse esitamisega ning asjas on toimunud kirjalik menetlus, peab kohus tulenevalt asja keerukusest ja eeldatavale asja menetlemiseks kulutatud ajale põhjendatud õigusabi kuluks 1 500 krooni. Kohus osutab tähelepanu veel sellele, et hageja kohtusse esitatud hagi puhul on tegemist n. n masshagiga, milliseid hageja esindaja poolt on kohtule esitatud arvukalt teiste kostjate vastu ja on oma sisu poolest ühetaolised madala keerukuse astmega. Hageja tasutud riigilõiv menetluskuluna on 1 750 krooni. Kokku moodustavad hageja kantud menetluskulud 3 250 (1 750+1 500) krooni. Kuna 68% menetluskuludest on kohtuotsusega jäetud kostja kanda, siis kostajalt hageja kasuks väljamõistetavad menetluskulud on 2 210 (3 250x0,68) krooni. Arvestades hageja esitatud menetluskuludele määramise avalduses märgitud asjaolusid ja kulusid tõendavaid dokumente, teeb kohus järelduse, et hageja on esitanud menetluskulud põhistanud ulatuses, millest lähtudes tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulu kokku 2 210 krooni. Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni.

Toomas Lillsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.