Muud

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 30.12.2023. a.

kohtumäärust

pankrotihaldur

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Käesoleva määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik Rxxxx Sxxxxxxx esitas 27.10.2022. a kohtule maksejõuetusavalduse (tl 1-5), milles taotleb enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnikul on täitmata rahalisi kohustusi 10 võlausaldaja ees kogusummas 44 902,24 eurot. Võlgnik töötab Sxxxxxxxxx OÜ-s hooldajana ning tema igakuine netotöötasu on 885 eurot. Rxxxx Sxxxxxxxxx on määratud osaline töövõime ja puue. Käesoleva aasta novembris jõuab vanaduspensionini. Rxxxx Sxxxxxxx on abielus ning ta on määratud oma abikaasa hooldaks, mille eest saab igakuiselt tasu 40 eurot. Abikaasadel on ühisvara. Vara koosseisu kuulub Vxxx kinnistu 1/2 mõttelises osas (sh elamumaa 9707 m2 ja maatulundusmaa 15 668 m2), samuti sõiduauto Nissan Xtrail 2005. a (avariiline ning ära müüdud, kuid ostjal arvele võtmata) ja Gas 24 (romulas). Võlgniku igakuised väljaminekud on 809,80 eurot ning võlgnevuste tasumiseks jääv summas 453,29 eurot. Võlgnevused tekkisid tervislikel põhjustel, mistõttu tuli võtta laene kohustuste tasumiseks. Võlgnik on pöördunud võlausaldajate poole, kuid sobivat lahendust leitud ei ole. Pöördutud on ka võlanõustamisele. Usaldusisikuks määrata Annika Rau (võlgniku võlanõustaja). Kohus võttis 11.11.2022. a määrusega (tl 18-19) RxxxxxSxxxxxxx maksejõuetuseavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Annika Rau. Kohus määras võlgniku vara suhtes läbiviidavate täitemenetluste ja sundtäitmiste peatamise. Usaldusisik Annika Rau esitas 25.11.2022. a kohtule FiMS § 17 andmed ja arvamuse (tl 22) ning 22.12.2022. a esitas usaldusisik parandatud aruande ning taotluse (tl 158). Usaldusisik on teinud kindlaks, et võlgniku vastu on võlausaldajatel nõudeid 45 651,15 euro ulatuses. See summa koosneb põhinõuetest 40 110,90 eurot ja kõrvalnõuetest 5540,25 eurot. Põhinõuete sisse on arvestatud ka kohtutäiturite tasud summas 2134,95 eurot ning kohtukulud. Makseraskustesse sattus tervise halvenemise ning COVID-19 pandeemia tõttu. Võlgniku vara hulka kuulub ühisvarana kinnistu (kaks erinevat katastritunnust). Väiksem osa on elamumaa ning suurema osa maatulundusmaa (soo). Kinnistu väärtuseks on võlgnik hinnanud 30 000 eurot. Lisaks kuulub võlgnikule kaks autot, mis on aastaid tagasi müüdud või utiliseeritud, kuid jäänud registrist maha võtmata. Võlgniku vara hulka kuulub ka pangakontodel olev rahajääk 0,56 eurot (seisuga 21.11.2022. a). Kogumispensioni II sammast ei ole. Rxxxx Sxxxxxxx sissetuleku moodustab töötasu, mille viimase 9 kuu keskmine on olnud 901,19 eurot, töövõimetoetus päevamääraga 9,3081 eurot ning sotsiaaltoetus 49,09 eurot, kokku ligikaudu 1229,52 eurot. Alates 26.11.2022. a hakkab võlgnik saama vanaduspensioni, mille eeldatav suurus on 570 eurot. Vanaduspensioni saamisel jääb ära töövõimetoetus. Võlgnik suudaks igakuiselt kohustuste katteks tasuda 350 eurot. Kogu võla tasumiseks peaks võlgnik 24 kuu jooksul tasuma igakuiselt 1902,13 eurot. Usaldusisiku hinnangul on tegemist alalise maksejõuetusega ja soovitatav maksejõuetusmenetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine.

KOHTU SEISUKOHT

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

FiMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. PankrS § 13 lg 5 kohaselt kui võlgnik soovib pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda pankrotiavalduses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kuivõrd võlgnik on avalduses avaldanud soovi pankrotiavalduse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses, lahendab kohus avalduse kirjalikus menetluses. Kohus arutas 16.12.2022. a toimunud kohtuistungil võlgnikuga usaldusisiku antud arvamust. Rxxxx Sxxxxxxx valmis panustama võlausaldajatele väljamaksete tegemisse ning saab aru ühisvara jagamise vajadusest pankrotimenetlusest. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu poolt kogutud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgniku sissetulek koosneb alates 26.11.2022. a vanaduspensionist, mille suurus on ligikaudu 570 eurot. On avaldanud, et soovib tööl käimist jätkata. RxxxxxSxxxxxxe on oma abikaasa hooldaja. Võlgniku vara hulka kuulub ühisvarana kinnistu (kaks erinevat katastritunnust). Väiksem osa on elamumaa ning suurema osa maatulundusmaa (soo). Kinnistu väärtuseks on võlgnik hinnanud 30 000 eurot. Lisaks kuulub võlgnikule kaks autot, mis on aastaid tagasi müüdud või utiliseeritud, kuid jäänud registrist maha võtmata. Võlgniku vara hulka kuulub ka pangakontodel olev rahajääk 0,56 eurot (seisuga 21.11.2022. a). Kohustusi võlausaldajate ees on kokku vähemalt 45 651,15 eurot. Võlgnikule kuuluva vara arvelt ei ole ka võimalik võetud kohustusi täita. Kohus loeb tuvastatuks, et Rxxxx Sxxxxxxx on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotihaldur Küllike Mitt andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Küllike Mitt on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

Kohus kuulutab võlgniku Rxxxx Sxxxxxxx pankroti välja 29.detsembril 2022. kell 9.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Küllike Mitti ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 18.01.2023. a algusega kell 11.30 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 10.11.2023. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab: • •

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

• • •

• •

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja võlgnikule. Määrus saadetakse ka usaldusisikule Annika Rau. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 kohaselt, kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Annika Rau esitas 22.12.2022. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt (tl 150 pöördel). Usaldusisik taotleb tasu 5,5 töötunni eest määraga 33 eurot pooltund, kokku 363 eurot. Usaldusisik taotleb tasu maksmist Avitase OÜ arvelduskontole nr EE761010220233760220.

Kohus kontrollis, et Avitase OÜ, mille kaudu usaldusisik tegutseb, ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus hindab, et taotletud tasu vastab FiMS § 54 lg 4 teises lauses märgitule ega ületa lõikes 5 ettenähtud piirmäära. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja pankrotiseaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lgs 11 sätestatust. Kohus määrab usaldusisiku tasu taotletud ulatuses ehk 363 eurot, käibemaksu ei lisandu. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu hüvitamine tuleb määrata riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 esimeses lauses sätestatu kohaselt. Viidatud sätte teine lause sätestab, et riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Käesoleval juhul on usaldusisiku tasu määratud kohtu poolt 363 eurot, mis jääb lubatu piiresse. Rxxxx Sxxxxxxx on 23.12.2022. a esitanud avalduse (tl 154) usaldusisiku tasu riigi kanda jätmiseks vastavalt TsMS § 183 lg-le 2. TsMS § 183 lg 2 kohaselt menetlusabi, mida ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 2022. a on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 654 eurot, kahekordne alammäär on 1308 eurot. Kohus leiab, et võlgniku menetlusabi taotlus on põhjendatud ning RxxxxxSxxxxxxxxx tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 363 eurot. Tasu tuleb välja maksta Avitase OÜ-le.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.