Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

jäetud tööd, millele kostja ei reageerinud.15.07.2006 saatis hageja kostjale kirja lepingust taganemise kohta ja nõudis tööde vastuvõtmise akt, kuid sellele kostja ei vastanud. 14.08.2006 leppis hageja OÜ-ga K-K kokku leping nr 112/08-06 kostja poolt tegemata jäetud tööde tegemiseks summas 497349. Arvestades kostjale tasutud 610000 krooni, on vajalikud tööd kallinenud 139256 krooni võrra. Hageja kandis täiendavate kulude näole 139256 krooni kahju, kuna kostja täitis töid 139256 krooni võrra vähem kui talle on tasutud hagejale esitatud arvete alusel, mistõttu sama töömahu eest maksti teisele firmale teistkordselt. Need tööd, mis on tegemata, on märgitud K- K Katusehitus hinnapakkumises nr 32607 01.08.06 (lk1-2, 42-43, 54) Teostatud tööd on järgmised: Teostatud tööd, materjalid Paraplekkide demontaaž SBS materjalide paigaldamine Mineraalvill ja vahtpolüsterool Kaevud Transport, tõstetööd, koristustööd

Maht

Teostamata tööd

Maht protsentides

Hind

26592

26592 17723

58100

58100

23100 120197

23100 120197

27648

27648

19467

19467

20722

20722

Vanade parapeti plekkide demontaaž SBS materjalide paigaldamine Mineraalvill ja vahtpolüester Uute äravoolukaevude paigaldamine koos prahisõelaga Alarõhu tuulutite paigaldamine ZN-kattega serva ja seinaplekkide paigaldamine varikatusele ZN-kattega parapetipleki paigaldamine koos aluslauaga Liftišahtide ZN-parapetipleki paigaldamine Liftišahti seinte /3 külge7 katmine plural – profiilplekiga + puitroov ZN-kattega veeninapleki paigaldamine lodža äärtele koos aluslauaga Lodžade betoonpinna töötlemine bituumenkrundiga Ühekihilise SBS-materjali paigaldamine lodža katusele ZN-kattega serva ja seinaplekkide paigaldus varikatusele Ühekihilise SBS-rullmaterjali paigaldus varikatusele Transport, tõstetööd, objekti prahi koristamine

Hind

239328 159509 10836 14917 Kokku Kokku käibemaksuga 18%

Jääk

26592 17723

20722 429104 506342

Jääk

Kokku 391270 Kokku koos 461698 käibemaksuga 18%

Kostja tegi töid 506342 krooni ulatuses, esitas hagejale arveid ja mille hageja on ära tasunud kokku summas 610000 krooni. Seega sai kostja raha rohkem 103658 krooni võrra. Kostja jättis

tegemata tööd 461698 krooni ulatuses ajavahemikul 2005.a. augustist kuni 2006 augustini (kui sõlmiti leping K- OÜ-ga summas 497349 krooni). Märgitud ajavahemikul kallinesid ehitusmaterjalid ja tööd ning need läksid hagejale maksma 35651 krooni võrra rohkem. Hageja sai seega kahju 103658 krooni enammakstud raha näol ja 35651 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista 139256 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Tõendid: OÜ K- pakkumine 32035, FOÜ pakkumine 32035 (lk 6) ,maksekorraldused 278 250000 krooni, nr 259 118000 kr, nr 262 42000 kr, nr 7 40000 krooni, nr 32 40000 kr, nr 68 40000 kr, nr 85 40000 kr, nr 108 40000 kr (lk 7, 9, 11, 13, 15, 17, 19, 21), OÜ F arved 20050804, nr 200501202, nr 200501203, nr 2006010, nr 20060107, nr 20060213, nr 20060309, nr 20060501 (lk 8,10, 12, 14, 16, 18, 20, 22 ), teatis 353 15.05.2006 kostjale lepingu nr 01/08-05 rikkumise kohta, teatis 354 10.06.2006 kostjale lepingu nr 01,./08-05 olulise rikkumise kohta, lepingust taganemise kohta teatis 356 20.07.06, väljastusteade, ettepanek kostjale 04.08.06, pretensioon 357 15.08.2006, K- pakkumine 0108.06 32607 (lk 30) summas 497349, luba (lk 32), arve 184 100000 krooni (lk 32), K- arve nr 1 28.08.2006 (lk 33), ehituse töövõtuleping hageja ja K- vahel 112/08-08 august 06 (lk 34-37), hageja ja kostjavaheline leping 1/08-05 (lk 55-58), tunnistajate A. Š , A. C ütlused, O. T ütlused. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Pooltevahel kokkulepitud tööd on tehtud. Kostja esitas hagejale arved tasumiseks, mille on hageja ka ära tasunud, kõikide tasutud arvete eest on tööd tehtud, seega on tööd vastu võetud VÕS § 637 lg 4 järgi. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kuna hageja on oma hagi asjaoludes märkinud, millised tööd on tehtud ja kui suures ulatuses ja mis tegemata, siis on hageja tunnistanud tööde vastuvõttu ja samas on tunnistanud et tööd on tehtud puudustega, kostja arvates on tööd tehtud, kuna hageja ei ole pretensioone esitanud ega selgitanud puudusi tööd. Tööd ei jäänud pooleli kostja süül. Tööde teostamine jäi pooleli, sest hageja keeldus tasumast tööde eest. Kostja ei saanud hagejal tekkinud kahju ette näha ( lk 47-48, 53, 70-71). Tõendid: R K i vande all antud ütlused, tunnistajate T. P ütlused, arve 20060702. Kohtu põhjendused VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhetest kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3 lg 2 alusel nõuda kohustuse rikkumise korral võlgnikult kahju hüvitamist kas eraldi või kõiki koos seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Poolte vahel tekkis vaidlus selles, kui palju on kostja lepingujärgsetest töödest valmis teinud ja samuti sellest, kas kostja on kohustust rikkunud. Lepingu (lk 55) nr 01/08-05 järgi pidi kostja tegema katuse remondiga seotud töid elamule kogumahus 968093 (sh käibemaks) krooni ja tööd pidid olema lõpetatud 60 päeva jooksul pärast tööde alustamist. Töid pidi kostja alustama pärast lepingu sõlmimist ja ettemaksu 250000 krooni laekumist hiljemalt 37. nädalal (p 6.1, 6.2., 4.1.2 ja 4.1.2). Lepingu sõlmisid pooled 25.08.05 ja ettemaksu maksis hageja kostjale 25.08.2005 vastavalt kostja arvele nr 20050804 ja hageja maksekorraldusele 278 (lk 7). Seega pidi kostja alustama töid septembris (37. nädal) ja lõpetama tööd 60 päeva jooksul, so sama aasta novembri lõpuks. Vaidlus puudus selles, et need tööd ei olnud lõpetatud sama aasta (2005) novembris. Hageja tunnistajate A. Š , A. C ütluste, O. T ütluste kohaselt ei olnud tööd novembris 2005 lõpetatud ja kostja alustas tööd 2005 .a. detsembris ning 2006.a. kevadel jäid tööd pooleli.

Kohtus kostja juhatuse liikme RK vande all antud ütluste kohaselt ei saanud nad kohaselt töid pärast ettemaksu alustada, kuivõrd probleeme oli materjalide hankimisel. Lepingu p 6.3 ja 6.4 järgi pidi hageja maksma kostjale alates septembrist 2005 40000 krooni igakuu 5 tööpäevaks ja samas oli tasumine tellija poolt aktsepteeritud ja kostja poolt esitatud aktide lausel ning vastavalt nendele esitatud arvetele RK ütluste kohaselt oli hageja juba septembris, oktoobris võlas graafikujärgsete maksetega, ent samas nähtus tema ütlustest, et kostja ei olnud alustanud ka töid septembris vaid alles novembris 2005. Eeltoodust hageja tunnistajate ütlustest ning kostja vande all antud seletustest järeldub, et kostja oli tööde alustamise ja tegemisega viivituses ning lepingu p 6.3 ja 6.4 sisust lähtudes oli hageja küll kohustus tasuda igakuiselt 40000 krooni, ent samas sõltus see sellest, et kostja ka oma lepingujärgseid kohustusi tööde tähtaegselt tegemisel järgib. Kohtu arvates ei saa kostja tugineda asjaolule, justkui tema töö oleks takistatud hagejast seetõttu, et hageja ei tasunud makse. VÕS § 111 lg 1 kohaselt oli tegemist vastastikuste kohustustega ning kuna kostja rikkus lepingut ega asunud töid tegema õigeaegselt, oli hagejal õigus ka mitte tasuda igakuiselt graafikujärgseid makseid kostjale. Pärast tööde alustamist hageja hakkas tasuma ka vastavaid makseid, mille kohta on hageja esitanud ka vastavad maksekorraldused (lk lk 7, 9, 11, 13, 15, 17, 19, 21) ja mille tasumist ei ole kostja ka vaidlustanud ehk asjas on tõendatud et hageja täitis oma lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust kostja ees. Samas leiab kohus ülaltoodud tõendeid, tunnistajate ütlusi ja kostja vande all antud seletusi kogumis hinnates, et kostja oli viivituses oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel – alustas tööde tegemisega oluliselt hiljem, so sisuliselt ajal, mil õigeaegse alustamise korral pidanuks need olema juba lõpetatud. Kostja on seega oma kohustust VÕS § 100 tähenduses rikkunud. Kostja ei ole tõendanud, et rikkumine oli VÕS § 103 tähenduses vabandatav ehk sõltunuks vääramatust jõust. Järgnevalt vaatleb kohus, kas kostja hoolimata lepingus kokkulepitud tähtaegade rikkumisest ka tööd ära lõpetas. Vaidlus puudus selles, et hageja teatas kostjale ka temapoolset lepingu rikkumisest kirjadega 15.05.2006, 10.06.2006 milles märkis, et kostja hoolimata hagejapoolsest tööde finantseerimisest oma kohustuste täitmist ei jätka, st ehitustöö ei käi (lk 23-24). Hageja on kostjaga seetõttu lepingu lõpetanud vastavalt avaldusele 20.07.2006 (lk 25). Hageja leiab, et kostja ei lõpetanud töid ära, st osa töid jäi tegemata ja seda summas 461698 krooni (sh käibemaks), nende tööde maksumus kujunes teise firmaga, so K- OÜ-ga sõlmitud lepingu alusel 497349 (sh käibemaks) krooni, mis on suurem kui see oleks olnud siis kui kostja oleks lepingut täitnud; hageja võttis omaks, et töid oli kostja poolt tehtud summas 506342 krooni. Kostja ei ole valmis tehtud tööde kohta akte vaatamata lepingu p 6.4 vormistanud ega hagejale esitanud, kuid kuna hageja on võtnud omaks, et kostja on teinud tööd 503642 krooni ulatuses, siis märgitut ei pea kohus täiendavalt analüüsima. Seega on leidnud tõendamist, et kostja on vaieldamatult teinud järgmised tööd: vanade parapeti plekkide demontaaži 90%, SBS materjali paigalduse 90%, tööd seoses kaevudega 90%, transpordi ja koristustöid 40%, paigaldanud mineraalvilla ja vahtpolüsterooli 90% (lk 63). Hinnates hageja poolt omaksvõetud tööde mahtu ja lepingu hinda, siis moodustab see lepingu kogumahust vastavalt 52% /503642 968093-st on 52,3%/. Kostja juhatuse liikme RK seletuste kohaselt jäid tegemata järgmised tööd: alarõhu tuulutite paigaldus, ZN-kattega serva ja seinaplekkide paigaldus varikatusele, ZN-kattega parapeti pleki paigaldus koos aluslauaga, liftišahtide ZN–kattega parapleki paigaldus, ZN-kattega veeninapleki paigaldus lodža äärtele koos aluslauga, lodža betoonpinna töötlemine bituumenkrundiga, ühekihilise SBS materjali paigaldus varikatusele, ühekihilise SBS, rullmaterjali paigaldus varikatusele summas 19467 krooni + 18% käibemaks, kokku 22971,06 (lk 63 – hinnad, hageja tegemata tööde hind koos käibemaksuga lk 64), mis moodustab üldmahust vastavalt 2,3%. RK

ütluste kohaselt oli osaliselt tehtud tööd järgmised: liftišahtile materjali paigaldamine oli tehtud 20-23%, liftišahti seinad olid kaetud roovitusega ca 25%, transpordi töödest oli tehtud 75%. Nimetud tegemata tööde hulk vastab hageja poolt märgitud tegemata tööde hulgale. Tunnistaja TP, kes töötas K- OÜ-s ja kes käis enne tööde alustamist eelmärgitud firma poolt ka koha peal vaatamas, ütluste järgi olid osaliselt tehtud järgmised tööd, /mida hageja on pidanud täielikult tegemata töödeks, lk 63 nimekiri/: osaliselt oli paigaldatud ZN-kattega parapeti plekid aluslauaga – ca 30% /20567,40 krooni sh käibemaks/, liftišahtidele oli paigaldatud materjal ning tööd olid tehtud 50% ulatuses /28753,65 kr sh käibemaks/, liftišahti seinad olid kaetud Pural profiilplekiga ja puitrooviga ca 25% ulatuses /35458,10 kr, sh käibemaks/, osaliselt tuli teha transporditöid ja koristada prahti, mis oli 1 päeva eest kokku ca 8000 krooni, sj tööpäev 8 h, tunni hind 1000 kr. Tunnistaja ütlused ei erine osaliselt tehtud tööde osas RK antud seletustest, mistõttu võib märkida, et mainitud tunnistaja ütlustega on kostja tõendanud, et hageja poolt nimetatud tegemata tööde hulgas oli ka neid töid, mis olid osaliselt tehtud, seega on tehtud tööde hulk suurem kui hageja poolt väidetud. Hinnates hageja poolt märgitud hindu ning arvestades käibemaksu 18 %, siis võib järeldada, et osaliselt oli veel tehtud töid kokku lisaks 84778,75 krooni. Arvestades hageja poolt märgitud tehtud tööde mahtu 503642 krooni ja tunnistaja ütlustega tõendatud tehtud tööde mahtu 84778,75 krooni, mille sisse ei ole arvestatud käesoleval hetkel transpordi ja prahi koristamise kulusid, on seega asjas tõendatud, et tehtud tööde maht oli kostja poolt kokku 588420,75 krooni, mis moodustab lepinguga kokkulepitud tööde mahust 60,7%. Eeltoodu alusel ei ole õiged kostja väited, et kõik tööd olid peaaegu tehtud või et tegemata tööde maht ulatus vaid 2,3%. Kohtu arvates võib järeldada, et tegemata tööde maht oli 968093 (lepingus kokkulepitud) -588420,75 (tehtud töö) = 379672,25 krooni, mille sisse ei ole hetkel kohus arvestanud transpordikulusid. Seega on leidnud tõendamist asjaolu, et kostja poolt on lepingujärgsed tööd lõpetamata ja kostja on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist VÕS § 101 lg 1 p 3 , lg 2 alusel. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud VÕS § 128 lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal ning lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Vaidlusaluse kohustuse rikkumise korral, st juhul kui kostja ei tee lepingujärgseid töid lõpuni, pidi olema kostjal selge, et hagejal tekib kahju, sest teiselt äriühingult tegemata tööde tegemine võib tulenevalt aja tõttu materjalide kallinemisest muutuda kallimaks ja põhjustada kulude suurenemist võrreldes sellega, mida pooled kokku leppisid, st ületab seda rahalist väärtust, mida hageja ja kostja omavahel kokku leppisid. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et materjalid võisid pea aastaga kallineda, sest hageja sõlmis lepingu K. OÜ-ga juulis 2007, kui hageja lõpetas kostjaga lepingu, sest tööd ei olnud valmis. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja poolt vaidlusaluse kohustuse rikkumise tagajärjeks on kahju, mis on otseses seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega ning seega saab järgneda kostja vastatus hageja ees kahju hüvitamiseks VÕS § 127 lg 1, 2, 3, 4 järgi. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline ja lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama sätte 3. lõike kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtu arvetes tuleb hageja kahju vaadelda neid täiendavaid kulutusi, mida tal tuli täiendavalt kanda selle tõttu, et kostja lepingut rikkus ja hageja ei saanud tööd lepingus märgitud mahus ehk sisuliselt läksid tööd maksma

rohkem. Tunnistaja TP ütluste kohaselt esitati pakkumine K- OÜ poolt 100% ulatuses töödele, kuna garantii antakse kogu töö hulgale, mitte osale tööst, seega ei saanud arvestada pakkumise korral osaliselt tehtud tööde ulatust. K- OÜ hinnapakkumine 32607 01.08.2006 töödele oli summas 497349 kr (lk 30) , kuid faktiliselt oli nende tööde hulgas ka osaliselt tehtud töid summas 84778,75 krooni (vt tunnistaja ütlus ülalpool). Kui vaadelda, et tegemata tööde maht oli 379672,25 krooni, K- OÜ poolt tehtud tööde maksumus oli 497349 krooni ja kui arvestada maha, et osa nendest töödes oli kostja poolt tehtud, so 84778,75 krooni, siis tähendab, et hageja pidi tegemata tööde eest täiendavalt tasuma 32898 krooni, mis on hageja varandusliku olukorra halvenemine võrreldes sellega kui kostja oleks lepingut kokkulepitud mahus täitnud. Ka leiab kohus, et K- OÜ poolt tehtud transpordikulud ja prahi koristamisega kantud kulud, mille suurusjärk oli tunnistaja ütluste kohaselt 8000 krooni (1 h 1000 krooni, päev 8 tundi, 1 päev kokku), mis tuli hagejal kanda on hageja kahju. Kokku on seega hageja kahju 40898 krooni. Hageja märkis, et tema kahju on ka kostjale vähemteostatud tööde eest enammakstud raha 103658 krooni ulatuses. Kuna vaidlus puudus selles, et kostja on saanud 610000 krooni, kuid faktiliselt on tõendatud, et kostja on teinud töid 588420,75 krooni, siis on kostjale tasutud 21579,25 krooni rohkem. Kuna kostja rikkus lepingut, siis taganes hageja lepingust vastavalt avaldusele 20.08.2006 (lk 25). VÕS § 189 lg 1 alusel võib taganemise korral kumbki lepingupool nõude tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Kuna hageja on tasunud kostjale enam 21579,25 krooni, mis on tema poolt kostjale üleantu, siis tuleb märgitud kostjalt VÕS § 189 lg 1 alusel välja mõista. Hagi kuulub seega osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 62477,25 krooni (40898 krooni + 21579,25 krooni). Mis puutub hageja väidetesse kohtuistungil võimalikule trahvi rakendamisele, siis kuna hageja ei ole trahvi väljamõistmist palunud, siis kohus nendele viidetele ja asjaoludele hinnangut ei anna, sest sellist nõuet kohtule esitatud ei ole. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus on tehtud. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad menetlusosalised menetluskulude vastavalt TsMS § 163 lg 1 võrdeliselt hagi rahuldatud ja rahuldamata jäetud osas suurusele. Hagi kuulus rahuldamisele 44,8 % ulatuses, seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda 44,8% ulatuses ja kostja menetluskulud hageja kanda 55,2% ulatuses.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.