lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-20034/21

Pankrotiõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 28.12.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-20034/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
28.12.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3778
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Advokaadibüroo Normann ja Partnerid10596790Aktiva Finance Group OÜ10746479Maksu- ja Tolliamet70000349

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-21-20034

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

28. detsember 2022, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-20034

Tsiviilasi

Kxxxx Gxxxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlusosalised

võlgnik: Kxxxx Gxxxxxxxx (pankrotis; isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxx maakond; tel xxxxxxxx; e-post: [email protected]); Pankrotihaldur: Margo Normann (aadress Advokaadibüroo Normann ja Partnerid, Lossi tn 37 Viljandi 71004; telefon: 435 5370, 509 2695; e-post: [email protected]) Usaldusisik: Anna-Liisa Arukask (isikukood: xxxxxxxxxxx), e-post: [email protected]

Menetlustoiming

pankrotimenetluse raugemine, pankrotihalduri tasu määramine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine, usaldusisiku nimetamine 16.12.2022 ja 21.12.2022

Menetlustoimingu aeg

RESOLUTSIOON:

1.Lõpetada füüsilisest isikust võlgniku Kxxxx Gxxxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, sest pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.
2.KxxxxxGxxxxxxxxx (pankrotis) võlausaldajate tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, on alljärgnevad: II järk (PankrS § 153 lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Võlausaldaja

Kohtutäitur Jane Rumjantseva (47108102747) Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (70000349) Kohtutäitur Aive Kolsar (47506036523)

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

Saamata nõue €

Jaotis

Andmed võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks

111,09 €

5,55%

EE102200221016601227

1052,66 €

52,61%

300,45 €

15,02%

EE351010052031000004 Viitenumber: 13109626 EE911010010124098017

Aktiva Finants OÜ (10746479) Kokku:

36,66 €

26,82%

2000,86 €

100,00

EE147700771000526428 Saaja: Julianus Inkasso OÜ

Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

3.Kxxxx Gxxxxxxxxx maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 162 lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.
4.Vabastada Margo Normann Kxxxx Gxxxxxxxxx (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
5.Määrata pankrotihaldur Margo Normanni tasuks Kxxxx Gxxxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses 594 eurot, sh käibemaks 99 eurot, ja mõista tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid.
6.Anda Kxxxx Gxxxxxxxxxxx (pankrotis) hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 594 eurot, sh käibemaks 99 eurot.
7.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Margo Normann pankrotihalduri tasu katteks riigi vahenditest 594 eurot, sh käibemaks, OÜ Advokaadibüroo Normann ja Partnerid (registrikood 10596790) arvelduskontole nr EE442200221013636295.
8.Algatada Kxxxx Gxxxxxxxxx (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (PankrS § 1933 lg 2). Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.
9.Nimetada Kxxxx Gxxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks Anna-Liisa Arukask (isikukood xxxxxxxxxxx), kelle e-post on: [email protected] ja panna talle usaldusisiku kohustused PankrS § 172 (käesoleval ajal FiMS § 53 lg.4-7)järgi.
10.Kxxxx Gxxxxxxxxxx kanda tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, Kxxxx Gxxxxxxxxx igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole. Kxxxx Gxxxxxxxxxx tuleb eraldada igakuuliselt võlausaldajate tarbeks 75% tulust, millele seaduse kohaselt saab pöörata sissenõude. Eraldis kanda teisele arveldusarvele, millelt usaldusisik Anna-Liisa Arukask teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 10. detsembril).
11.Kohustada Kxxxx Gxxxxxxxxxx esitama kohtule perioodilisi (iga kuue kuu tagant) aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta (PankrS § 173 sätestatud kohustused). Esimene aruanne esitada 01.07.2023, järgnev 01.02.2024 jne. Usaldusisikul tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta 10. detsembril) võlausaldajatele väljamakseid.
12.Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (PankrS § 173): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (PankrS § 173 lg 3; FIMS § 47 lg 3). Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (PankrS § 173 lg 4; FIMS § 47 lg 4). Määrus saata pankrotihaldurile, võlgnikule ja usaldusisikule. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. Resolutsiooni seitsmenda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

13.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest. PankrS § 164 lg 2 alusel võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja PankrS § 171 lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise vastu esitas PankrS § 162 lg 2, § 163 lg 2 või § 171 lg 1 sätestatud vastuväite.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kxxxx Gxxxxxxxx esitas 22.12.2021. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Kohus kuulutas 13.01.2022. a määrusega välja Kxxxx Gxxxxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Margo Normanni. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 02.02.2022. a. 09.06.2022. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpliku võlausaldajate nimekirja. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 22.06.2022. a määrusega. 20.10.2022. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub: 1. lõpetada Kxxxx Gxxxxxxxxx pankrotimenetlus raugemise tõttu; 2. pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada Margo Normann pankrotihalduri kohustustest Kxxxx Gxxxxxxxxx pankrotimenetluses; 3. määrata pankrotihalduri Margo Normanni tasuks 594 € (sh käibemaks); 4. hüvitada pankrotihalduri tasu riigi vahenditest ning määrata halduri tasu maksmine büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o. OÜ Advokaadibüroo Normann ja Partnerid kontole nr EE442200221013636295. 5. algatada Kxxxx Gxxxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetlus. Kxxxx Gxxxxxxxxxon esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldus sisaldab kinnitusi, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Kohus on avaldanud 25.10.2022. a teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, et menetluse raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti 1500 eurot hiljemalt 15.11.2022. a. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasunud.

ARUANNE

1.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (PankrS § 162 lg 2 p 1) Pankroti väljakuulutamise seisuga olid võlgniku rahalised vahendid SEB Pank kontol EE481010011574018222 0,00 €. Ka muud pankrotivara võlgnikul ei ole. Pankrotipessa ei ole midagi laekunud.
2.Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta (PankrS § 162 lg 2 p 2) 1) Pankrotimenetluses PankrS § 146 lg 1 p 1, 2, 3 sätestatud väljamakseid ei esine. 2) PankrS § 146 lg p 4 alusel kuuluvad välja maksmisele pankrotimenetluse kulud, mille hulka kuulub § 150 lg 1 p 3 alusel halduri tasu. PankrS § 65 lg 1 esimese lause kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 65 lõike 112 alusel kehtestatud justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole

tunni kohta. Sama määruse § 1 lg 2 kohaselt arvestatakse tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse jooksul teinud järgnevaid toimingud: • teabenõuete koostamine ja edastamine võlgniku vara ja kohustuste 1 tund kindlakstegemiseks; võlausaldajate väljaselgitamine, teavitamine pankrotist ja nõudeavalduse esitamise kohustusest • suhtlemine võlgnikuga: päringud tema vara ja kohustuste kohta, teabe 1 tund 30 min andmine pankroti- ja kohustustustest vabastamise menetluse toimumise põhimõtete kohta, pangakonto kasutamistingimuste selgitamine, panga ja võlgniku vahelise suhtlemise korraldamine, nõusoleku andmine konto kasutamiseks • ettekande koostamine võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse 1 tund 30 min põhjuste kohta • võlausaldajate I üldkoosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine 30 min • nõudeavalduste materjalidega tutvumine, nõuete põhjendatuse ja 1 tund tähtaegsuse kontrollimine, esialgse võlausaldajate nimekirja koostamine ja võlausaldajatele tutvumiseks saatmine, AT teate koostamine • lõpliku võlausaldajate nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 30 min • aruande ja ettepaneku koostamine menetluse lõpetamiseks raugemisega 1 tund • halduri toimiku koostamine 30 min Kokku 7,5 tundi Pankrotihaldur palub ülesannete täitmise eest 7 tunni 30 minuti (15 pooltunni) ulatuses määrata tasuks 495 € (15*33), millele lisandub käibemaks 99 €, kokku tasu 594 €. Pankrotihaldur taotleb määrata halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest, kuna võlgnikul ei ole vara, millest väljamakseid teha.

3.Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (PankrS § 162 lg 2 p 3) Jaotisi ei ole võimalik Kxxxx Gxxxxxxxxx pankrotimenetluses välja maksta pankrotivara puudumise tõttu.
4.Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (PankrS § 162 lg 2 p 4) Pandiesemeid ei olnud.
5.Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (PankrS § 162 lg 2 p 5) Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole.
6.Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (PankrS § 162 lg 2 p 6) Pankrotivara valitsemisel on haldur juhindunud võlausaldajate I üldkoosoleku otsusest ja pankrotiseadusest.
7.Tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud II rahuldamisjärk Jrk Võlausaldaja nimi ning registri- või nr isikukood
1.Kohtutäitur Jane Rumjantseva (47108102747)
2.Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (70000349)
3.Kohtutäitur Aive Kolsar (47506036523)

Nõue suurus €

Jaotis %

Välja makse

Saamata nõue €

111,09 €

5,55%

0,00

111,09 €

1 052,66 € 52,61%

0,00

1 052,66 €

300,45 € 15,02%

0,00

300,45 €

Aktiva Finants OÜ (10746479)

36,66 € 26,82% 2 000,86 € 100%

0,00

36,66 € 2 000,86 €

8.Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (PankrS § 162 lg 2 p 8) Hagisid pankrotimenetluses ei ole läbi vaadatud; samuti ei ole hagisid, mida haldur kavatseb veel esitada.
9.Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (PankrS § 162 lg 2 p 9) Kulutusi ei ole.
10.Maksejõuetuse tekkimise põhjused (PankrS § 162 lg 3) Kxxxx Gxxxxxxxxx maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Esimesed võlad tekkisid väikelaenude tagasimaksmata jätmisest aastaid tagasi, pärast lisandusid üürivõlgnevused ja võlgnevus riigile kriminaalasjades väljamõistetud menetluskulude näol. Pankrotihaldur leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjustas võlakohustuste ülejõukäivateks muutumine ja oskamatus leida lahendust võlgnevuste tasumiseks. Samuti halvenenud tervislik seisund (tehtud kaks xxxxxxxxxxxxxxxxx), mis raskendab sobiva töö leidmist. Võlgnikul on 1 alaealine laps, s. xxxxxxxxxx.a. Võlgnik on töötu, töötuna registreeritud alates 24.05.2021.a. Varem oli tal ka osaline töövõime ja talle oli määratud töövõimetoetus 22.11.2021 – 21.05.2022. Viimane toetus maksti võlgnikule välja 3.06.2022. Osalist töövõimet ei ole pikendatud. Toimetulemiseks on perele alates septembrist 2022. a makstud toimetulekutoetust. KOHTU SEISUKOHAD PANKROTIMENETLUSE RAUGEMISE OSAS Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga PankrS § 158 lg 4 mõttes. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 162 lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna KxxxxxGxxxxxxxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus PankrS § 165 lg 3 alusel Margo Normann pankrotihalduri kohustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.2022. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne 2022. a 1. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.

Kxxxx Gxxxxxxxx on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduses sisaldusid kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 12.01.2022. PankrS § 171 lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis PankrS § 171 lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Kxxxx Gxxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist PankrS § 171 lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta PankrS § 171 lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. PankrS § 1933 lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Kxxxx Gxxxxxxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel. PankrS § 173 lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 173 lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (PankrS § 173 lg 3; FIMS § 47 lg 3). Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (PankrS § 173 lg 4; FIMS § 47 lg 4).

PankrS § 172 lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 21.12.2022 toimus võlgniku ärakuulamine seoses kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Võlgnik on peamiselt aru saanud kohustustest vabastamise menetluse sisust. Võlgniku sõnul otsib ta tööd ja soovib teha eraldisi, et kohustusi võlausaldajate ees vähendada. Pankrotihaldur on teinud ettepaneku jätta usaldusisik nimetamata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlausaldajad Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), Aktiva Finants OÜ ja kohtutäitur Jane Rumjantseva on nõustunud, et võlgnik täidab ise usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et Kxxxx Gxxxxxxxxxxx tuleb nimetada usaldusisik, kes täidab usaldusisiku kohustusi PankrS § 172 (käesoleval ajal FiMS § 53 lg.4 jj) järgi. Kxxxx Gxxxxxxxxxx ei olnud ettepanekuid ega tingimusi, keda nimetada usaldusisikuks. Kohtu ettepanekul andis nõusoleku selleks Anna- Liisa Arukask. Kohus leiab, et AnnaLiisa Arukase saab nimetada KxxxxxGxxxxxxxxx usaldusisikuks. Tal on vajalikud kogemused ja kohtu usaldus. PankrS § 172 sätestab usaldusisiku kohustused. (2)Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. (3) Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. (4) Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. (5)Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. Kxxxx Gxxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetlus toimub varem seda menetlust reguleerinud PankrS sätete järgi. Käesoleval ajal sätestab samataoliselt kohustused FiMS §

53.Kxxxx Gxxxxxxxxxx tuleb alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest täita PankrS § 173 lg 1–6 sätestatud kohustusi ja pidada sellekohast arvestust. Kohus kohustab Kxxxx Gxxxxxxxxxx esitama kohtule aruandeid ja mõlema pangakonto väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue (6) kuu järel, esimene aruanne tuleb esitada 01.07.2023, järgnev 01.02.2024, jne. Usaldusisikul lasub kohustus usaldusisiku kontole laekuvatest summadest teha üks kord aastas, iga aasta 10. detsembril, väljamakseid võlausaldajatele. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada FIMS § 47, varasemalt PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes

kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. FIMS § 49 lg 1 sätestab: Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. PankrS § 1933 lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka PankrS § 175 lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu ja kulud PankrS § 65 lg 1 sätestab: Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. PankrS § 65 lg 113 sätestab: Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2022. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 594 eurot, sh käibemaks 99 eurot. Tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid. Tööaja arvestuse järgi kulus halduril ülesannete täitmisele 7,5 töötundi hinnaga 66 eurot tund, s.o 15 pooltundi hinnaga 33 eurot pooltund. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 594 eurot, sh käibemaks 99 eurot. PankrS § 65 lg 11 sätestab: Kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel arvestada, et halduri tasu on 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Halduri tasu 7,5 töötunni puhul on: 7,5 h × 66 eurot ehk kokku 495 eurot, millele lisandub käibemaks 99 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust

ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Margo Normanni taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 594 eurot, sh käibemaks 99 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜle Advokaadibüroo Normann ja Partnerid. Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 01.01.2022 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 654 eurot, kahekordne alammäär on 1308 eurot. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning Kxxxx Gxxxxxxxxxxe tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 594 eurot, sh käibemaks 99 eurot. Tasu hüvitis maksta välja OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja