Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik
Viru Maakohus Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-0808-50009
Tsiviilasi
AS SEB Pank Pank hagi L M vastu võlgnevuse 3 719 krooni ja 75 senti nõudes. nõudes.
Menetlusosalised ja nende Hageja:
SEB Pank, endine ärinimi AS SEB Eesti esindajad Ühispank, reg.kood xxxx, xxxx, asukoht Tornimäe 2, Tallinn, volitatud esindaja H A , isikukood xxxx, xxxx, asukoht Turuplats 2, Rakvere linn 44308, LääneLääne-Virumaa. Kostja: L M , isikukood xxxx, xxxx, elukoht xxxx Eelmenetluses
10.09 .09.2008.a. .2008.a.
AS SEB Pank hagi L M vastu võlgnevuse 3 719 krooni ja 75 senti tervikuna tagaseljaotsusega.
nõudes rahuldada
Välja mõista L M ’lt (isikukood (isikukood xxxx) xxxx) AS SEB Pank (reg.kood xxxx kasuks ja võlgnevuse katteks 3 719 (k (kolm tuhat seitsesada seitsesada üheksateist krooni ja 75 senti. senti. Menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista L M ’lt (isikukood xxxx) xxxx) AS SEB Pank (reg.kood xxxx) xxxx) kasuks ja kohtukulude kohtukulude katteks 250 250 (kakssada (kakssada viiskümmend viiskümmend) kümmend) krooni. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast järgnevast päevast. Kostja võib otsuse peale esitada 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kaja samale kohtule menetluse taast taastamiseks, lisades kajale kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse peale kaja, kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt.
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg.7). I. Asjaolud Asjaolud ja hageja nõue. 23.12.2005.a. sõlmisid AS SEB Eesti Ühispank, uue ärinimega AS SEB Pank, ja kostja Magnet krediitkaardi kasutamise lepingu nr. A050017188, mille kohaselt kostja sai kasutusse krediidilimiiti 3 000 krooni, intressimääraga 16% ja kohustusliku tagasimaksesummaga 140 krooni iga kuu 13-ndal kuupäeval. Kostja kasutas krediitkaarti kuni 17.10.2007.a. 14.01.2008.a. saatis hageja kostjale erakorralise lepingu ülesütlemise teatise ning palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 28.01.2008.a. Kostja võlgnevust ei tasunud. Leping lõpetati 03.03.2008.a. Hageja saatis 11.03.2008.a. kostjale võlateatise ja 11.04., 05.05. ning 03.06.2008.a. võlgnevuse nõude palvega võlgnevuse tasuda. Kirjad tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kostja võlgnevust ei tasunud. Viimane laekumine kostja pangakontole toimus 12.10.2007.a. Seisuga 15.07.2008.a. on kostjal hageja ees võlgnevus kokku 3 719 krooni ja 75 senti, millest laenu põhiosa 3 289 krooni ja 74 senti, intress 223 krooni ja 39 senti ning viivis 206 krooni ja 62 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 3 719 krooni ja 75 senti ning kohtukuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 1, 76 lg. 1, 113 lg. 1 ja § 401 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on tõenditena lisatud leping, lepingu üldtingimused, pangatehingutest väljavõte, ülesütlemise teade, meeldetuletus, võlanõuded ja nende postitamist tõendavad ümbrikukoopiad, riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus, hageja staatuse kohta väljatrükk äriregistrist, esindaja volikiri. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus tagaseljaotsus, ljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 23.07.2008.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama kolmekümne päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättesaamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 07.08.2008.a. on ta hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab allkirjaleht toimikus. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostjale on aega antud 30 päeva, mis täitus puhkepäevale järgneval tööpäeval 08.09.2008.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kohustus tuleneb lepingust. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS
§ 101 lg. 1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 401 sätestab krediidilepingu mõiste, § 402 sätestab tarbijakrediidilepingu alused ning § 407 vastavalt arvelduskrediidilepingu mõiste. VÕS § 407 lg. 5 sätestab, et VÕS § 407 lg. 1-4 sätestatut kohaldatakse ka krediitkaardi vahendusel antavatele tarbijakrediitidele. Kohus leidis, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 250 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113, § 401 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 162, 147, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.
Kohtunik
/allkiri/
S.Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
I.Golubev
Kohtuotsus jõustus 21. oktoobril 2008.a Nooremreferent
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.