Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kaebus ja selle aluseks olevad asjaolud 29.06.2006.a tegi Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr. 2-05-19598 otsuse, millega rahuldas Italpak OÜ hagi osaliselt ja Halmet-Metall OÜ vastuhagi ning mõistis välja tema poolt alusetult saadud 956 619,23 krooni Italpak OÜ kasuks. Lisaks tuli Halmet-Metall OÜ-l kanda kohtukulud kogusummas 62 382 krooni. Kohus arestis hagi tagamiseks määrusega Halmet-Metall OÜ pangakontol 570 000 krooni ning seadis temale kuuluvale kinnisasjale võõrandamise keelumärke. Kohtuotsuse jõustumise järel 14.10.2006.a. taotles avaldaja kohtult luba, et vabatahtlikult kanda pangakontolt arestitud rahasumma Italpak OÜ-le. Viimane vaidles taotlusele vastu ning kohus jättis hagi tagamise abinõu muutmata. Küsitluste tulemusel sai avaldaja teada, et Italpak OÜ on kohtulahendi andnud täitmiseks Pärnu kohtutäiturite asemel hoopis Tallinna ja Harjumaa piirkonna kohtutäitur Terje Tšapisele, kes seda telefonitsi ka tunnistas. Avaldaja tasus 06.11.2006.a. Italpak OÜ-le iseseisvalt kohtuotsusega väljamõistetud summast 449 001,29 krooni ehk selle osa väljamõistetud võlasummast, mida polnud hagi tagamise korras arestitud. Avaldaja pangakontolt nähtub, et kohtutäitur võttis sealt 07.11.2006.a. raha summas 572 539 krooni. 14.11.2006.a. tagastas nimetatud kohtutäitur 2539 krooni. 30.10.2006.a. postkontorisse jõudnud täitmisteatest sai avaldaja teada kohtutäiturilt telefoni teel 08.11.2007.a. 10.11.2006.a. saatis kohtutäitur avaldajale elektronkirja, milles kirjutas, et on teadlik 449 001,23 krooni tasumisest Italpak OÜ-le ning teavitas avaldajat 48 197,16 krooni tasumise kohustusest 10 päeva jooksul täitmisteate kättesaamisest. Pärast 10 päeva möödumist on nõude suuruseks 96 394,32 krooni. Avaldaja saatis 15.11.2006.a. kohtutäiturile tähtkirja, milles ta vaidlustas sisuliselt kohtutäituri tasu. Koos teatega saatis avaldaja täiturile ka tõendi postiasutusest ning ärakirja panga maksekorraldusest. Sellele teatele kohtutäitur ei reageerinud. 13.12.2006.a. võttis avaldaja vastava käsundiga ennast esindama Peeter Malve ning 18.12.2006.a. saatis avaldaja esindaja kaudu tähtkirjaga uue päringu, milles palus teavet täitemenetluse käigu kohta ning juhtis korduvalt kohtutäituri tähelepanu asjaolule, et jätkuvalt on lahenduseta täituri tasu küsimus. 12.01.2007.a. saatis avaldaja uuesti tähtkirja ning lisaks elektronkirja. 31.01.2007.a. sai avaldaja kätte kohtutäituri 26.01.2007.a kirja, milles ei olnud käsitletud 15.11.2006.a esitatud kaebuseväidet. Samuti väitis, et sai Italpak OÜ-le 06.11.2006.a. tasutud rahasummast teada alles 20.11.2006.a. Lähtudes TMS § 24 lg 2 tuleb täitemenetluse alguseks lugeda 08.11.2006.a., mistõttu polnud seaduslikku alust enne täitmisteate võlgnikule kätteandmist asuda võlgniku pangakontolt arestitud raha ära võtma. Asjaolu, et kohtutäitur edastas võlgnikku kohtumenetluses nõustanud isikule enne raha võtmist faksi teel täitmisteate ja kohtutäituri tasu otsuse, ei oma õiguslikult täitemenetluse algusaja kindlaks määramisel mingit tähtsust, kuivõrd seadus ei loe sellisel juhul täitmisteadet võlgnikule kättetoimetatuks. Avaldajat kohtumenetluses nõustanud isikul – Peeter Malvel, polnud täitmisteate vastuvõtmiseks mingeid volitusi. 2(7)

Avaldaja on seisukohal, et kohtutäitur peab põhitasu suuruse kindlaksmääramisel pidama kinni täpselt seadusega kohtutäiturile ettekirjutatud tasu suurusele kehtestatud piirangutest ja menetluse üldisest korrast. Kohtutäituri tegevust reguleerivast seadusandlusest tulenevalt on kohtutäituril endal õigus ebaõigelt tehtud tasu määramise otsust vastavalt tegelikele asjaoludele muuta kui selguvad olulised asjaolud. Avaldaja leiab, et kohtutäitur on lubamatult kaua kirjalikele pöördumistele vastamisega viivitanud ning põhjustanud arusaamatusi, põhjustades avaldajale KTS § 28 sätestatud 30 päevase kaebetähtaja minetuse. Avaldaja palub TsMS § 67 alusel ennistada KTS §-s 28 sätestatud kaebuse esitamise tähtaeg, tunnistada ebaseaduslikuks Tallinna ja Harjumaa kohtutäitur Terje Tšapise 25.10.2006.a. kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr. 029/2006/158. Lisaks, kuivõrd kohtusse pöördumise põhjustas kohtutäitur oma ebaseadusliku täitemenetluse läbiviimisega, siis on alust panna kõik antud menetlusega seotud kulud kohtutäituri kanda. Kostja vastuväited Vastustaja leiab, et 15.11.2006.a. saadetud kirja ei tuleks käsitleda kaebusena. Kirjas avaldaja teavitab oma seisukohast, mille kohaselt tuleks tema arvates lugeda täitemenetluse alguskuupäevaks 08.11.2006.a., samuti seda, et ta on juba osa sissenõutavast summast tasunud ning palub kõnealuste asjaoludega arvestada kohtutäituri tasu määramisel. Selleks ajaks, kui kiri koostati, oli kohtutäituri tasu juba määratud ja vastustajal puudus põhjus oma otsuse muutmiseks. Vastavalt KTS § 28 oleks avaldaja pidanud esitama kaebuse kohtutäituri asukohajärgsele maakohtule kohtutäituri otsuse esitamisest alates ühe kuu jooksul. Vastustaja leiab, et avaldaja on kaebetähtaja mööda lasknud, mistõttu puudub tal õigus kohtutäituri tasu vaidlustamiseks. Vastavalt TsÜS § 143 palub vastustaja kohaldada aegumist ning jätta kaebus rahuldamata Vastustaja ei nõustu avaldaja seisukohaga, et kohtutäituri tasu kokku summas 96 276,32 on õigusvastaselt määratud ning et täitmisteate edastamine faksi teel kohtuprotsessis avaldajat nõustanud isikule ei tähenda täitmisteate seaduslikku kättetoimetamist. TsMS § 319 tulenevalt loetakse menetlusdokument saajale kättetoimetatuks, kui see on kättetoimetatud tema poolt volitatud isikule. Vastustaja on seisukohal, et see, kas P. Malve oli kohtumenetluses nõustaja või mitte, ei oma asjas niivõrd olulist tähendust kui see, et P.Malve pöördus oma 03.11.2006.a. e-kirjas vastustaja poole, milles teatab muuhulgas selgesõnaliselt, et ta on avaldaja esindaja. Samuti saatis P.Malve vastustajale 06.11.2006.a. vastuse, milles kinnitab, et on täitmisteate kätte saanud, seega tuleb täitemenetluse alguskuupäevaks lugeda 06.11.2006.a. Sellest tulenevalt täitemenetluse alustamise hetkeks ei olnud avaldaja sissenõudjale veel mitte sentigi maksnud ning seetõttu on vastustaja poolt määratud kohtutäituri tasu suurus igati seaduslik. Vastustaja palub jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata ning panna vastustaja menetluskulud avaldaja kanda. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused 5. juuli 2007.a otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja vastuväidetega, et avaldaja poolt 15.11.2006.a. esitatud teadet ei saa lugeda kaebuseks kohtutäituri tasu ebaõige määramise peale. Avaldaja oleks pidanud 3(7)

esitama kaebuse kohtutäituri büroo asukoha järgsele maakohtule, nimetatud teade on aga esitatud täiturile enesele. Kaebuses oleks pidanud konkreetselt esile tooma, millise osaga ja millistel põhjendustel ta täituri otsusega ei nõustu. Seoses sellega, et avaldaja esitas Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale kaebuse 14.02.2007.a, on avaldaja lasknud mööda kaebetähtaja, mistõttu puudub tal õigus nõuda tunnistada ebaseaduslikuks Harjumaa kohtutäitur Terje Tšapise 25.10.2006.a. kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr. 029/2006/158 ning tuleb kohaldada vastustaja nõudel avalduse aegumist. Kui kohus kohaldab aegumist, siis teeb kohus lõppotsuse ja jätab hagi rahuldamata kooskõlas TsMS § 449 lg 3, mis tähendab, et kohus ei pea andma enam hinnangut nõude suurusele ja arvestuslikule õigsusele ning selle kohta esitatud tõenditele. Seoses sellega, et kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused Avaldaja palub tühistada Harju Maakohtu 05.07.2007 otsuse ja saata tsiviilasi Harju Maakohtule tagasi uueks menetlemiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vasta kohtu lahend TsMS § 436 lg 1 nõuetele, sest kohus on jätnud tähelepanuta avaldaja poolt esitatud KTS § 28 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhistatud taotluse. Eeltoodud põhjusel ei olnud kohtul alust ka kohaldada vastustaja nõudel aegumist, andmata hinnangut kaebuse sisulistele väidetele. Kohus leidis, et avaldaja poolt vastustajale 15.11.2006.a. esitatud teadet ei ole alust lugeda kaebuseks. Seejuures ei ole põhjendanud, mille alusel ta sellise seisukoha võttis. Seega on kogu avaldus jäetud sisuliselt läbi vaatamata. Vastus apellatsioonkaebusele ja selle põhjendused Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Avaldaja nõue on aegunud ja seetõttu puudub alus teiste argumentide kaalumiseks. Vaheotsuse tegemiseks olulist tähtsust omavat tõendit on kohtuotsuses igakülgselt uuritud ning hinnatud. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus ei ole õige ja tuleb kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 punktiga 3 tühistada, tsiviilasi tuleb saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad, mille läbivaatamisel peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite kogumist või kogub neid omal algatusel (TsMS § 477 lg 5). TsMS § 478 lg 1 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus. Harju Maakohtu vaidlustatud lahend eeltoodule ei vasta. Maakohus kohaldas ebaõigesti kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebusele aegumist. Kaebus on esitatud kohtutäitur Terje Tšapise tegevusele. Kaebuse esitamist kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale reguleerib Täitemenetluse seadustik (TMS), mille § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või 4(7)

toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaebaja esitas TMS § 217 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kohtutäiturile teate (tl 23), milles avaldas vastuväite täituri tasude kindlaksmääramisele. Nimetatud teadet saab käsitleda kaebusena, sõltumata sellest, et see ei ole kaebusena pealkirjastatud. Asja materjalidest nähtub, et kohtutäitur avaldaja 15.11.2006.a kaebust tulenevalt TMS § 217 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul läbi ei vaadanud. Kohtutäituri vastus võlgniku esindaja 12.01.2007.a päringule, mille kaebaja sai kätte 31.01.2007.a, ei sisalda kohtutäituri motiveeritud otsust kohtutäituri tasu määramise kohta. TMS § 217 lg 6 mõtte kohaselt on kaebajal õigus tugineda hiljem asjaoludele, mida ta esitas kohtutäiturile. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 (2006.a oktoobris kehtinud redaktsioon) sätestas, et kaebuse kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta võib kohustatud isik esitada kohtutäituri büroo asukoha järgsele maakohtule talle kohtutäituri otsuse esitamisest alates ühe kuu jooksul. Et kaebuse esitaja sai kohtutäituri vastuse kätte 31.01.2007.a ja esitas maakohtule kaebuse 14.02.2007.a, ei ole kaebus kolleegiumi arvates esitatud hilinenult ja kohus peab selle sisuliselt läbi vaatama. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et ringkonnakohtule esitatud toimikus nr 2-07-5459 kohtutäituri tasu määramise otsus puudub. Tulenevalt KTS § 222 lõikest 1 on kohtutäituri tasu sissenõudmise alus tema tehtud kohtutäituri tasu otsus, lõike 2 järgi kohtutäituri tasu otsus väljastatakse kohustatud isikule koos täitmisteatega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ja lõige 3 sätestab kohtutäituri tasu otsusele esitatavad nõuded ja viite tasu otsuse peale kaebuse esitamise korrale. Kuna maakohus jättis kaebuse rahuldamata üksnes aegumise motiivil, tuvastamata sisuliselt selle lahendamiseks olulisi faktilisi asjaolusid ja hindamata nende kohta esitatud tõendeid ja väiteid, siis ei ole vaidluse lõplik sisuline lahendamine apellatsiooniastmes võimalik. Asjas oluliste faktiliste asjaolude apellatsiooniastmes esmakordsel tuvastamisel jäetakse pooled ilma võimalusest kaevata faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise peale, sest kassatsioonimenetluses otsuse peale selles osas kaevata ei saa. Sellega rikutakse olulistelt poolte õigust kohtuotsuse peale edasi kaevata (TsMS § 206 lg 1). Poolte menetluskulude jaotus tuleb otsustada kooskõlas asja uue läbivaatamise tulemusega.

Gaida Kivinurm

Mare Merimaa

Urmas Reinola

5(7)

6(7)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.