Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-08-51053

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja sellele lisatud materjalidega, leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja tagastada esitajale. TsMS § 372 lg 2 kohaselt, kui hagiavalduses on selle menetlusse võtmist takistav puudus, mis ei takista asjas uuesti kohtusse pöördumist ja mille ilmselt saab kõrvaldada, jätab kohus määrusega hagiavalduse käiguta ja annab hagejale võimaluse mõistliku tähtaja jooksul puudus kõrvaldada. Kui hageja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks kõrvaldamata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast. Kohtumääruse alusel kohustati avaldajat vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 9: 1) Täpsustama haginõuet (TsMS § 340 lg 1); 2) Tasuma esitatud hagiavalduselt riigilõivu (TsMS § 371 lg 1 p 10); 3) Tõendama esindusõiguse olemasolu (TsMS § 218, TsMS § 371 lg 1 p 12), 4) Esitama venekeelsete kohtudokumentide tõlked eesti keelde (TsMS § 33 lg 1). Tulenevalt TsMS § 363 lg 1, hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil; hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. Hageja on esitanud hagis kaks iseseisvat nõuet: asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõude ja võlgnevuse 34 491,47 krooni väljamõistmise nõude. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 1 750.- krooni, 04.08.2008 kohtumäärusega kohustati hagejat tasuma võlgnevuse nõudelt täiendavat riigilõivu summas 250.- krooni. Samuti on kohtumääruses märgitud, et: „Hagiavaldusest selgub, et kostja ei vabasta hagejale kuuluvat korterit. Seega on hagejal õigus esitada asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõue ning vastavalt nõudele tasuda riigilõivu“, s.t, et ka nimetatud nõudelt tuli tasuda riigilõivu. Hageja tasus täiendavalt riigilõivu summas 500.- krooni, seega kokku 2 250.- krooni (riigilõiv 34 491,47 krooni nõudelt moodustab 2 000.- krooni). TsMS § 126 lg 1 kohaselt, isiku valdusest asja väljanõudmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva vaidluse puhul määratakse hagihind asja väärtusega. Seega oleks tulnud hagejal tasuda nimetatud nõudelt riigilõiv, lähtudes asja väärtusest. Isegi juhul, kui lähtuda asjaolust, et tegemist on mittevaralise nõudega (TsMS § 132 lg 1), moodustaks riigilõiv 1 000.- krooni. Ka sellisel juhul on hageja poolt tasutud riigilõivu ettenähtust 750.- krooni vähem. Hageja on jätnud täitmata kohtu nõude esitada esindusõigust tõendavad dokumendid. Hageja esindaja esitas hageja poolt väljastatud volikirja ärakirja (kehtib kuni 15.09.2008). TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud haridust tõendavat dokumenti lepingulisel esindajal ei ole. Hageja seadusliku esindaja kinnituse kohaselt, lepinguline esindaja A N on hageja töötaja. Hageja juures töötamise fakti kontrollimiseks tegi kohus järelpäringu Maksu- ja Tolliameti elektroonilisse andmebaasi, kus saadud vastuse kohaselt pole lepinguline esindaja hagejalt töötasu saanud, seega ei leia töösuhe tõendamist. Seega on hageja nimel hagi esitatud isiku poolt, kes seadusest tulenevalt ei saa lepinguline esindaja olla.

2 (2)

2-08-51053 Kohus märgib ära asjaolu, et puuduste kõrvaldamise lõpptähtajaks oli 25.08.2008, hageja esindaja esitas kohtule täiendavad dokumendid 02.09.2008, seega pärast kohtu määratud tähtaja möödumist. TsMS § 64 lg1 alusel kohtu määratud tähtaja pikendamist hageja pole taotlenud. TsMS § 372 lg 4 alusel, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Hageja ei ole Viru Maakohtu kohtumääruses nimetatud puuduseid kõrvaldanud, puuduste osaline kõrvaldamine on teostatud hilinemisega, seega ei saa kohus hagiavaldust menetlusse võtta. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja TsMS § 371 lg 1 p 10 ja 12, § 372 lg 2, lg 4, ja lg 5, § 463 lg 1, § 465 sätestatud õiguslikel alustel.

Helgi Vinni Kohtunik:

3 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.