Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hagejale ja kostjale.

I. Asjaolud ja hageja nõue. Hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (edaspidi Hageja - BIG Pank AS) esitas 15.05.2008 Viru Maakohtule hagi J V `i vastu võlgnevuse 147 773.53 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 22.02.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0700168/45st, mille alusel anti kostja kasutusse krediidisumma 100 000 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja maksma hagejale intressi 27,13% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr. S. Kostja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad võla tasumiseks. Lepinguliste kohustuste täitmata jätmisest tingituna oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduma. Hageja poolt esitatud hagiavalduse õiguslik põhjendus tugineb võlaõigusseadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja andis kostjale 100 000 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sätestas Üldtingimuste p. 5.1.1. Hageja hoiatas 03.12.2007 kirjaliku teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja VÕS

§ 416 lg 2 alusel kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja hageja nõudmistele ei reageerinud, mistõttu 21.01.2008 ütles hageja põhjendatult kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles, nõudes kostjalt 137 873.50 krooni tasumist, millest 96 529.52 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 20 911.02 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 19 305.90 krooni leppetrahv, 127.06 krooni viivis ning 1000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist tasunud ühtegi makset, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 90 529.52 krooni. Lepingu alusel on põhivõlgnik kohustatud maksma intressi 27.13% krediidisummast ühe aasta kohta; ülesütlemise hetkeks oli sissenõutavaks muutunud, kuid tasumata 20 911.02 krooni intressist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummast, seega on leppetrahvi suuruseks 19 305.90 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist hageja nõuab seaduse ja lepingu alusel, s.t. kostjal tasumata on 1000 krooni temale saadetud kirjade ja ülesütlemise hoiatuse eest. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 27,13% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 21.01.2008 oli sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 127.06 krooni; kostja on pärast lepingu ülesütlemist jätnud täitmata rahalised kohustused summas 116 835.42 krooni (krediidisumma koos sissenõude kulude ja leppetrahviga). Hageja arvestab viivist määraga 27.13% võlgnetavalt summalt aastas, s.o. seisuga 14.05.2008 tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista viivis 10 027.09 krooni. TsMS § 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista 147 773.53 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 96 529.52 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 20 911.02 krooni, viivis 10 027.09 krooni, leppetrahv 19 305.90 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 1000 krooni. Samuti mõista kostjalt alates 15.05.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 27.13% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja avaldab, et on nõus kirjaliku menetlusega. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping ja selle tingimused, võla sissenõudmisega seotud kirjad, lepingu ülesütlemishoiatus ja ülesütlemisavaldus, laenuteenuste hinnakiri, viiviste arvestus. Kohtukulu tõendamiseks on hageja esitanud riigilõivu tasumise maksekorralduse. Kokku on hageja tasunud riigilõivu summas 5 272 krooni, sellest 22 krooni hagiavalduse ja selle lisade paljundamise eest ning 5250 krooni hagi esitamisel

tasutud lõiv vastavalt hagi hinnale, samuti on hageja hagi tagamise abinõude täitmise korraldamisel (kostja kontoarvete arestimiseks) tasunud täiturikulud.

II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis 30.05.2008 kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hageja esitatud aadressile ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on kostja elukohas vastu võetud 02.06.2008 edasiandmiseks kostjale. Vastuvõtja A V on andnud oma allkirja selgitusega - abikaasa. Seega oli kostjal vastuste andmise viimaseks tähtajaks 16.06.2008. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Kostja kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole ta teatanud mittevastamise põhjustest. Hagejalt saadud teabe põhjal ei ole kostjalt laekumisi hagis nõutud võla katteks käesoleva ajani olnud. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus neid kõiki üle ei korda. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt kuulub väljamõistmisele hagiavalduses nõutud summas – 147 773.53 krooni. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 15.05.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 27,13% tagastamata krediidisummalt aastas. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt. TsMS § 174 -1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud (täpsustus 28.08.2008) menetluskulude hüvitamise avalduse kokku 7 838.50 krooni ulatuses, mille kohaselt 5272 krooni moodustab hageja tasutud riigilõiv (hagi esitamisel summas 5250 krooni ning 22 krooni menetlusdokumentide väljatrüki eest) ja 2 566.50 krooni moodustab hageja tasutud kohtutäituri tasu hagi tagamise määruse täitmisel. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173, 174-1; 367; 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent

/alkiri/

Kohtuotsus jõustus 06. oktoobril 2008.a Nooremreferent

I.Külavee I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.