Kohus
Viru Maakohus
Kohtu koosseis
kohtunik
Sirja Tooming
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-0808-5705 AS EMT hagi M L vastu võlgnevuse põhinõudes 1 409 krooni ja 24 senti ning viiviste nõudes 1 408 krooni ja 24 senti.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Eelmenetluses
HAGEJA: AS EMT, reg.kood xxxx, xxxx, asukoht Valge 16, Tallinn 19095, Harjumaa esindaja volikirja alusel M Š , isikukood xxxx, xxxx, AS Julianuse Inkasso Agentuur, Jõe tn. 3, Tallinn 10151, Harjumaa. KOSTJA: M L , isikukood isikukood xxxx, xxxx, elukoht xxxx 01.09.2008.a.
hagi rahuldada tervikuna tagaseljaotsusega. tagaseljaotsusega.
Välja mõista M L lt (isikukood (isikukood xxxx) xxxx) AS EMT (reg.kood xxxx) xxxx) kasuks ja võlgnevuse katteks kokku 2 817 (kaks tuhat kaheksasada seitseteist) seitseteist) krooni krooni ja 48 senti. Jätta menetluskulud kostja kanda. Määrata hageja menetluskulude menetluskuludeks kuludeks kokku 2 250 250 (kaks (kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni ning mõista see summa välja M L lt (isikukood (isikukood xxxx) xxxx) AS EMT (reg.kood 10096159) kasuks ja menetluskulude katteks. katteks. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostjal on õigus tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisele järgnevast päevast alates 14 päeva päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud kuii hagile mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, ku vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7).
I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 11.12.1998.a. liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale mobiilsideteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved, kuid kostja arveid ei tasunud, mistõttu kostja võlgneb hagejale 28.02.1999.a. seisuga 1 409 krooni ja 24 senti. Hageja on arvestanud kostja poolt viivituses oldud aja eest viivist ning tegutsedes heas usus nõuab viivist summas 1 408 krooni ja 24 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 2 817 krooni ja 48 senti. Hagi on esitatud VÕS §-de 76 lg. 1, 82 lg. 1, 100, 101 alusel. Hagejapalub kostjalt välja mõista kohtukuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni ning õigusabikulud 2 000 krooni. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid pooltevaheline liitumisleping, üldtingimused, arved, võlanõue, hageja registrikaart, riigilõivu tasumist tõendavad dokumendid, kohtukulude nimekiri ja arve. II. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus võttis hagi menetlusse ja 15.02.2008.a. saatis hagimaterjali kostjale hageja esitatud aadressil. Hagimaterjal tagastati märkega „ära kolinud“. Kohus kontrollis kostja elukoha andmeid registrites ning 19.06.2008.a. saatis kostjale hagimaterjali tema kohta rahvastikuregistris oleval aadressil. Hagimaterjal tagastati hoiutähtaja möödumisel, mistõttu see väljastati kostjale uuesti. Ühtlasi kohus hoiatas kostjat, et kohus võib kohtuistungit pidamata omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kirjaliku vastust tähtaegselt ei saada. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 25.07.2008.a. on hagimaterjali vastu võtnud kostja poeg, mida tõendab allkirjaleht toimikus. TsMS § 322 lg. 1 kohaselt, kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostjale on aega antud 20 päeva, mis täitus 14.08.2008.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingust. Pooltevahelisele suhtele tuleb kohaldada kuni 01.07.2002.a. kehtinud TSK sätteid. VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 0l.07.2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sama seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 0l.07.2002.a., kohaldatakse enne VÕSRS jõustumist kehtinud seadust. Kehtinud TSK § 163 järgi tekkisid kohustised lepingutest või muudest alustest. Poolte suhted rajanevad liitumislepingul. TSK § 173 lg. 1 kohaselt tuli kohustist täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TsK § 174 järgi ei olnud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. TSK § 222 lg. 1 sätestas, et kui võlgnik ei täida kohustist võis ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Seega, kui üks pool ei maksa lepingujärgset tasu osutatud teenuse eest, siis selle tasu väljamõistmise nõue on põhjendatud. TSK § 233 lg. 1 alusel kohustis lõpetas nõuetekohaselt teostatud täitmine. Kohustis on täitmata.
TSK § 190 kohaselt oli viivis (trahv) kohustise täitmise tagamise vahend. TSK § 192 sätestas viivise kokkuleppe kirjaliku vormi. Liitumislepingu kohaselt kohustuvad pooled täitma EMT NMT 450 ja GSM kasutamise eeskirja, mis on lepingu lahutamatu osa. Eeskiri on lisatud lepingule ja selle p.-s 7.7 on pooltel olemas kokkulepe viivise tasumise kohta. TSK § 230 lg. 1 järgi on hagejal õigus nõuda täitmisega viivitanud võlgnikult viivist vastavalt lepingule. Ka hageja viidatud VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. Seega on hageja nõue põhjendatud nii võlasumma kui viiviste nõudes ja hagi kuulub rahuldamisele tervikuna. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 250 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Hageja õigusabikulu 2 000 krooni on käsitletav TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. Kohus kohaldas TSK §-de 163, 173, 174, 190, 192, 222, 230 sätteid ning juhindus TsMS § 147, § 148, § 162, § 178, § 407, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik
/allkiri/
S.Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
I.Golubev
Kohtuotsus jõustus 06. oktoober 2008.a Nooremreferent
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.