Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

FIE Anton Peeki Undi talu taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 20.06.2008 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta taotlus hagi tagamiseks rahuldamata või seada hagi tagamine sõltuvaks tagatise andmisest FIE-le Anton Peeki Undi talu tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks, määrates, et vastustajad kohustuvad 10 päeva jooksul määruse tegemisest kandma kohtu deposiitkontole rahalise tagatisena 10 000 000 krooni. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on määrus selgelt põhjendamatu ja tehtud protsessinorme oluliselt rikkudes. TsMS § 381 lg 2 kohaselt tuleb nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid hagi tagamise avalduses põhistada. Olukorras, kus vastustajad alles taotlevad kohtuliku ekspertiisi käigus eriteadmisi omava asjatundja arvamust selle kohta, kas nende loomingut (eskiisprojekti) on üleüldse kasutatud ehitusloa saanud tööprojekti koostamisel, puudub igasugune mõistlik põhjus lugeda vastustajate ennatlikke ja spekulatiivseid seisukohti usutavateks. Peale hagejate oletuslike seisukohtade puuduvad tsiviilasjas mistahes adekvaatsed tõendid või usutavad väited, et tööprojekti koostamisel on aluseks võetud just nimelt vastustajate loomingut. Eskiisprojekt on võrreldes valminud tööprojektiga oma olemuselt niivõrd üldine ja algstaadiumis (st ideekavand), et pelgalt visuaalse vaatluse põhjal ei saa eriteadmisi mitteomav isik nende võimaliku seose kohta kuidagi objektiivseid ütlusi anda. Eesti Arhitektide Liidu autoriõiguse töögrupi liikme Eva Hirvsoo 04.05.2007 seisukoht ei tõenda vastustajate autoriõiguste rikkumist A. Peeki poolt. TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kohtul puudus ja puudub jätkuvalt mistahes mõistlik alus arvata, et vastustajate poolt põhistamata hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmine võiks raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Määrusest ei nähtu, et kohus oleks üldse olulisi ajaolusid või siis A. Peeki poolt nii hagile kui ka hagi tagamisele esitatud vastuväiteid käsitlenud või kaalunud. TsMS § 378 lg 4 põhjal tuleb kohtul tagatava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Ehitusloa aluseks oleva kinnitatud ehitusprojekti realiseerimise keelamine on selgelt A. Peeki suhtes põhjendamatult koormav ja ebaproportsionaalne. Arvestades fakti, et A. Peek on sõlminud äri- ja kaubanduskeskuse rajamist käsitleva peatöövõtulepingu, toob ehitusprojekti kasutamise keelamine endaga ilmselgelt kaasa oluliselt suurema kahju, kui see, mis võiks hagejatele tekkida hagi võimaliku tagamata jätmise tulemusena. Tähelepanuta ja arvestamata ei või jätta ka asjaolu, et vastustajad isegi ei väida oma hagiavalduses, et ehitusloa saanud projekt ja selle alusel ehitatav hoone oleks mingist aspektist

lähtudes vastuvõetamatu või ebasobilik. Väidetavalt rikutud õiguste eest taotlevad vastustajad hagiavalduses nähtuvalt ka ammendavat kompensatsiooni, mistõttu ei saa omada iseenesest tähtsust, kas hoone vastava projekti alusel ka tegelikult rajatakse või mitte ning hagi tagamise nõue kui selline on üldse ainetu (nagu ka hagi esemeks olev vastavasisuline nõue). Hagi tagamine või hagi tagamise jätkamine võiks toimuda vaid juhul, kui vastustajad annaksid tagatise A. Peekil tekkida võivate kahjude hüvitamise tagamiseks. On väga tõenäoline, et A. Peekile võib tekkida projektijärgset ehitustegevust takistava kohtumäärusega seonduvalt oluline varaline kahju, kuivõrd A. Peeki ja Stylbags OÜ vahel on sõlmitud 28.05.2008 Mustla äri- ja kaubandushoone ehitamiseks töövõtuleping ning hagi tagamine mõjutab oluliselt selle nõuetekohast täitmist. Juhul kui kohus leiab, et hagi tagamine tuleb jätta jõusse, on põhjendatud hagi tagamise jätkamiseks nõuda vastustajatelt TsMS § 383 alusel nõuetekohane tagatis A. Peekile tekkida võiva kahju hüvitamiseks ning vastava tagatise väärtus peaks olema kirjeldatud asjaolusid arvestades vähemalt 10 000 000 krooni. Tagatise olemasolu annaks A. Peekile kindluse, et vastustajaks olevad füüsiline isik ja tema kontrolli all olev väikeettevõte on suutelised ka hagi mitterahuldamise korral A. Peekil tekkida võiva olulise varalise kahju heastada.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Artig-Disain OÜ ja S. Viires vaidlevad määruskaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt on hagi tagamine põhjendatud. Ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et kohtuliku ekspertiisi korraldamise taotlus näitab justkui haginõude ebaselgust. Selles, et teiste tõendite kõrval soovivad vastustajad enda väiteid tõendada eksperdiarvamusega, ei või olla midagi taunitavat. Juba 2007. a mais, pärast Eesti Arhitektide Liidu asjatundja järeldustega tutvumist, võis julgelt rääkida vastustajate autoriõiguste rikkumisest kui usaldusväärselt tuvastatud faktist. Määruskaebuse esitaja hinnang vastustajate poolt esitatud tõendite adekvaatsusele ja väidete usutavusele ei ole objektiivne ja on konkretiseerimata, mistõttu tuleb see määruskaebuse lahendamisel tähelepanuta jätta. Kriitika Eesti Arhitektide Liidu asjatundja E. Hirvsoo arvamuse kohta on asjakohatu ning tõendamata. TsMS § 377 lg 1 lause 1 kohaselt tagatakse hagi siis, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagi tagamine on eelkõige kostja huvides, kuna juba valmis ehitatud äri- ja tervisekeskuse lammutamine oleks hiljem kostja suhtes palju koormavam abinõu. Määruskaebuses väljatoodud kahju eest vastutab määruskaebuse esitaja. Määruskaebuse esitaja poolt, kes oli peatöövõtulepingu sõlmimisel hagi tagamise tõenäosusest teadlik, oleks olnud mõistlik jätta kokku leppimata leppetrahvides tööde peatamise ja lepingu ülesütlemise puhul. Pealegi ei ole määruskaebuses väljatoodud võimalike kahjude kirjeldus ja arvutus piisavalt põhistatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks.

TsMS § 377 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hageja on esitanud ka nõude kohustada FIE Anton Peeki Undi talu lõpetama hagejate poolt loodud ja õigusvastaselt kasutatud ja muudetud eskiisprojekti alusel teostatud arhitektuurse ehitusprojekti kasutamine Viljandimaal Tarvastu vallas Mustla alevikus aadressil Posti 43/45 asuva äri- ja tervisekeskuse projekteerimiseks ja ehitamiseks ning sellest edaspidiseks hoidumiseks, s.t isiklike õiguste rikkumise lõpetamise nõude. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja selles põhistanud eelmärgitud nõuet kui ka seda, miks hagi tagamine on vajalik. Hagiavalduses toodud asjaoludest nähtuvalt on hagi rahuldamine õiguslikult võimalik. Seega puudub alus jätta hagi tagamata põhjusel, et hagi on ilmselt perspektiivitu. Hagi tagamise küsimuse otsustamisel ei anna kohus hinnangut nõude tõendatusele ega kostja võimalikele vastuväidetele, vaid hindab üksnes seda, kas hagis toodud asjaoludel on hageja nõude rahuldamine võimalik. Lisaks muudele tõenditele on hageja lisanud asja materjalidele Eesti Arhitektide Liidu autoriõiguse töögrupi liikme Eva Hirvesoo 04.05.2007 seisukoha kostja võimaliku autoriõiguse rikkumise kohta. Kuigi esitatud tõenditele annab kohus hinnangu asja sisulise läbivaatamise käigus, ei ole põhjendatud määruskaebuse esitaja väide, et nimetatud tõend ei saa olla objektiivne. Hagejate taotlusest ekspertiisi määramisest ei saa järeldada, et hagejate nõue ei ole selge. Iseenesest õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Samas ei ole määruskaebuse esitaja märkinud, milline hagi tagamise abinõu oleks proportsionaalne ning tekitaks talle väidetavalt väiksemat kahju. TsMS § 383 lg 1 kohaselt võib kohus teha hagi tagamise või tagamise jätkuvuse sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Nimetatud säte annab kohtule õiguse teha hagi tagamise jätkumine sõltuvaks tagatise andmisest. Määruskaebuse esitaja on jätnud tähelepanuta, et hageja esitas talle pretensiooni isiklike ja varaliste autoriõiguste rikkumise kohta 07.07.2007 ning hagiavalduse koos hagi tagamise taotlusega kohtusse 23.04.2008. Seega olid määruskaebuse esitajal võimalused jätta peatöövõtuleping 28.05.2008 sõlmimata. Samas peavad hagejad arvestama, et TsMS §-s 391 sätestatud alustel peavad nad hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju. TsMS § 390 lg 1 teise lause kohaselt on käesolev määrus lõplik.

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.