Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 23.12.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-21-116803/32
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 23.12.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1236

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Transgarant OÜ11490421(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

23. detsember 2022, Tallinn

Kohtuasi

Transgarant OÜ hagi D B vastu üürivõlgnevuse, kõrvalkulude võla ja kahju nõudes kokku 1503,30 eurot ning lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1623,56 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Transgarant OÜ (registrikood 11490421), asukoht Liikuri tn 48 - 67, 13618 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: V K, e-post: xxx Kostja: D B (isikukood xxx), elukoht xxx

Menetluse liik Kohtuistungi aeg

Lihtmenetlus 14.12.2022 toimus kohtuistung, millel osalesid hageja lepinguline esindaja V K ja kostja D B

2-21-116803

RESOLUTSIOON:

1) Jätta Transgarant OÜ hagi rahuldamata. 2) Menetluskulud jätta hageja Transgarant OÜ kanda. 3) Kostja menetluskulude puudumise tõttu jätta kostja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

I Hageja nõuded 1) Harju Maakohtu menetluses on Transgarant OÜ hagi D B vastu üürivõlgnevuse, kõrvalkulude võla, kahju kokku 1503,30 euro ning lisanduva viivise nõudes (tl 1-2, 18-22, 33-36). Hagis palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 1503,30 eurot ning jooksva viivise põhinõudelt (1503,30 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Hageja kui üürileandja ja kostja kui üürnik sõlmisid 13.01.2021 xxx asuva eluruumi üürilepingu tähtajaga kuni 01.07.2021. Lepingu sõlmimisel allkirjastasid pooled eluruumi üleandmisevastuvõtu akti, millega hageja andis kostjale eluruumi üle. Lepingu p 5.1. järgi hakkas kostja eluruumi kasutama alates 11.02.2021. Lepingu p 4.1. ja 4.3. kohaselt pidi kostja

tasuma üüri summas 390 eurot kuus hiljemalt iga jooksva kuu 10. kuupäeval. Lepingu p

Sarnased lahendid

Võlaõigus

järgi pidi kostja tasuma ruumi kasutamisel tarbivate teenuste eest (sh. küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, televisioon, prügivedu, koristus). Lepingu p 4.4. alusel tasus kostja lepingu sõlmimisel hagejale tagatisraha summas 390 eurot. Pärast lepingu sõlmimist tasus kostja veel 250 eurot esimese kuu üüri katteks, jäädes esimese kuu üüri eest 140 eurot võlgu. Lepingu p 6.1.8 kohaselt oli kostja kohustatud lepingu tähtaja lõppedes andma eluruumi hagejale üle. Lepingu p 6.1.9 sätestab, et eluruumi või selle sisustuse rikkumisel on kostja kohustatud hüvitama kõik sellega seotud kahjud (tl 1, pöördel, 2). 2) Alates 11.02.2021 hakkas kostja eluruumi kasutama, kuid ühtegi arvet üüri ja kõrvalkulude eest ei ole tasunud. Seoses kostja poolt arvete tasumata jätmisega võttis hageja lepingu kehtivuse ajal kostjaga telefoni teel ühendust. Kostja lubas arved tasuda, kuid hiljem teatas, et kuivõrd ta korterit enam ei kasuta, siis ei hakka ka selle eest maksma. Samas on kostja kinnitanud, et tema isiklikud asjad asuvad üüriruumis. Kuni lepingu tähtaja lõppemiseni (01.07.2021) ei ole kostja eluruumi vabastanud. Ka lepingu tähtaja möödumisel ei ole kostja eluruumi hagejale üle andnud ega korteri võtmeid koos värava puldiga tagastanud. Seetõttu oli hageja sunnitud kutsuma kohale lukuabi, vahetama korteris lukud ja tellima uue väravapuldi. Seega üüri ja kõrvalkuludele lisaks nõuab hageja nende kulude hüvitamist. Üürniku üüri ja kõrvalkulude võlgnevus üürileandja ees koosneb lepingu alusel esitatud, kuid üürniku poolt tasumata arvetest kokku summas 2040,41 eurot. Lisaks on kostjal hageja ees tekkinud kahju summas 102,89 eurot, mis seisneb kuludes, mis tekkisid seoses lukkude vahetamisega peale lepingu lõppemist ning uue väravapuldi ostuga. Seega on kostja hagejale võlgu kokku 2143,30 eurot, so tasumata üüri ja kõrvalkulude eest 2040,41 eurot ja kahju hüvitisena 102,89 eurot. Üürnik on lepingu punkti 4.4 alusel tasunud üürileandjale tagatisraha kokku summas 390 eurot. Pärast lepingu sõlmimist tasus kostja veel 250 eurot esimese kuu üüri katteks, jäädes esimese kuu üüri eest 140 eurot võlgu. Lahutades üürniku 2143,30 euro suurusest võlast üürniku poolt tasutud tagatisraha summas 390 eurot ning esimesel kuul tasutud üüri summas 250 eurot, on üürniku võla suuruseks hageja ees 1503,50 eurot (tl 1, pöördel, 2). Üürilepingu punkti 4.4 kohaselt tagastatakse tasutud garantiimakse pärast üürilepingu tähtaja möödumist või lepingu enneaegset lõpetamist, juhul kui üürileandjal ei ole pretensioone üürniku vastu ning eluruum on üle antud samas seisundis, milles on ka vastu võetud üürniku poolt, arvestades loomulikku kulu, arvates sellest vajadusel maha kõik üürniku poolsed lepingust tulenevad kohustused ning hüvitised (tl 18-22, 33-36). II Kostja vastus 3) Kostja on hageja hagile vastu vaielnud ning palub jätta see rahuldamata (tl 27-31). Kostja on üürinud korterit alates 11.veebruarist 2021. Kogu raha üüri eest maksti kohe. 15.veebruaril anti kostjale teada, et ta peab minema pikale komandeeringule. Samal päeval kirjutas kostja maaklerile J H kirja, et lahkub korterist vastavalt lepingule. Samal päeval, veidi hiljem sai kostja hageja seaduslikult esindajalt e-maili, mille kohaselt peab kostja rikkumiste pärast korterist lahkuma. Kostja täitis hageja nõude, kuid vabastas korteri oma kirja alusel alles 30 päeva pärast. 17.märtsil ei ilmunud hageja seaduslik esindaja korteri ja võtmete üleandmiseks kohale; hageja seaduslik esindaja hilines 2 tundi, kuid kostja ja tema tunnistaja ei jõudnud enam oodata – lukustasid korteri, panid võtmed postkasti ja lahkusid. Hageja seaduslik esindaja ei tagastanud kostjale raha. Kostja on esitanud kahe tunnistaja andmed, märkides, et ka neilt tuleks selgitust saada (tl 27-31). III Kohtu selgitused ja edasikaebamise kord 4) Kohus on menetlenud tsiviilasja nr 2-21-116803 esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõikele 1. Kohus, selgitanud välja

poolte seisukohad ning tutvunud esitatud tõenditega, leiab, et hageja Transgarant OÜ hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata. 5) TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne (10) päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. 6) Kohus selgitab pooltele otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. TsMS § 448 lg 41 sätestab, et sama seadustiku § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne (10) päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. 7) TsMS § 448 lg 42 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul (10 päeva jooksul) teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. 8) Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus annab käesolevas tsiviilasjas loa edasikaebamiseks. IV Menetluskulude kindlaksmääramine ja jaotus 9) TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi täielikult rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. 10) TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. 11) Kostja on 14.12.2022 kohtuistungil kinnitanud, et tal puuduvad menetluskulud, mistõttu jätab kohus kostja menetluskulude suuruse nende puudumise tõttu kindlaks määramata. 12) TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.