Muud

2-22-14536

2-22-14536

EDASIKAEBAMISE KORD

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja.

ASJAOLUD

O S (edaspidi avaldaja ja võlgnik) esitas 29.09.2022 Viru Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi, mida on ca 12 000 eurot. Avaldaja palub välja kuulutada enda pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohus võttis 7.12.2022 maksejõuetusavalduse menetlusse ning võlgniku usaldusisikuks nimetas kohus Ly Müürsoo. 19.12.2022 esitas usaldusisik kohtule aruande. Usaldusisiku aruanne Usaldusisiku poolt teostatud toimingute tulemusena on võlgniku kohta selgunud järgmist. I. Vara Vara on kajastatud FIMS § 17 lg 1 kohaselt koostatud vara nimekirjas ja mis on lisatud käesolevale aruandele. Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele selgub, et O Si kohta tööandjate poolt deklareeritavad väljamaksed puuduvad. O S 2019. a, 2020. a ja 2021.a füüsilise isiku tuludeklaratsioone esitanud ei ole. Kas O Sil on tagastamisele kuuluvat enamkinnipeetud tulumaksu, selgub, kui haldur esitab tuludeklaratsioonid võimalikus pankrotimenetluses. Samas juhul, kui O Sil on tagastamisele kuuluvat enamkinnipeetud tulumaksu, siis Maksu ja Tolliametil on õigus enamkinnipeetud tulumaks tasaarvestada oma nõudega O Si vastu

2-22-14536 O Sil pensioni II samba pensionikontot nr x, millel on 128.256 osakut, mille väärtus seisuga 19.12.2022 on 153,39 eurot. Usaldusisik on suhelnud AS Pensionikeskus juristiga, kes on arvamusel, et pensionifondi osakud ei ole see vara, mida pankrotihaldur saaks iseseisvalt arvata pankrotivara hulka, küll aga saab võlgnik teha vastava avalduse koos pankrotihalduriga. Tulenevalt eeltoodust on O Sil usaldusisikule teadaolevat vara 0,29 eurot.

II. Kohustused Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele on kajastatud FIMS § 17 lg 1 kohaselt koostatud võlanimekirjas ja mis on lisatud käesolevale aruandele. Täiendavalt koostatud võlanimekirjale informeerib usaldusisik kohut selles, et kohtutäitur Andrei Krek ei ole usaldusisiku järelepärimisele vastanud. Seetõttu ei ole nõuete kogusummas arvestatud kohtutäitur Andrei Kreki nõudega, kuid see ei mõjuta usaldusisiku lõppjäreldusi. Nähtuvalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastusest usaldusisiku järelepärimisele on O Sil kohustused Politsei- ja Piirivalveameti ees. Politsei ja Piirivalveamet on varasemates menetlustes ajutisele pankrotihaldurile selgitanud järgmist: Teatavasti ei anta pankrotihaldurile üle väärteo- või kriminaalasjas tehtud otsuseid ja määrusi. Nende täitmine pankrotimenetluses ei ole võimalik, kuna tegemist ei ole võlaga, vaid isikule määratud karistusega. Sundtäitmisele saadetud trahvinõuded kuuluvad asendustäitmisele väärteomenetluse seadustiku § 211 lõike 1 alusel ja vastavalt nimetatud paragrahvi lõikele 2 kuulub täitemenetlus riikliku sunni kasutamise menetlusena avalikku õigusesse. Tsiviilõiguslikke nõudeid, mis annaksid aluse pankrotimenetluses nõudeavalduse esitamiseks PPA-l tema vastu ei ole. Sellest tulenevalt ei arvesta usaldusisik Politsei- ja Piirivalveameti nõuetega oma lõppjäreldustes. O Si usaldusisikule teadaolevad kohustused kokku moodustavad vähemalt 12707,19 eurot. III. Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused O Si vara suhtes oli enne maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist 12 aktiivset täitemenetlust:     

Kohtutäitur Andrei Kreki menetluses oli Seesam Insurance AS nõue 1141,65 eurot, Politseija Piirivalveameti nõue 308,55 eurot ning Riigi Tugiteenuste Keskuse kaks nõuet kokku 4213,32 eurot; Kohtutäitur Terje Tšapise, kelle toimikud on üle antud kohtutäitur Andrei Krekile, menetluses oli Ida Politseiprefektuuri kaks nõuet kokku 153,16 eurot; Kohtutäitur Krista Järveti menetluses oli Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue 1428,10 eurot, Politsei- ja Piirivalveameti kaks nõuet kokku 193,87 eurot; Kohtutäitur Risto Kütti menetluses oli Tallinna Munitsipaalpolitseiameti nõue 193,87 eurot; Kohtutäitur Risto Sepa menetluses oli C. R. Projekt OÜ nõue 3294,37 eurot.

2-22-14536

Võttes aluseks Viru Maakohtu 07.12.2022. a määruse edastas usaldusisik täituritele taotlused täitemenetluste peatamiseks.

IV. Majanduslik olukord Seisuga 19.12.2022 on O Sil usaldusisikule teadaolevat vara 0,29 eurot, samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 12707,19 eurot. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest O Si kohta tööandjate poolt deklareeritavad väljamakseid ei ole. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on usaldusisik seisukohal, et O S on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalused usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Maksejõuetuse põhjus Mõtlematu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma võimalustega tekitatud nõudeid tasuda. Seega on esialgsetel andmetel maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Usaldusisik juhib O Si tähelepanu asjaolule, et juhul, kui kohus kuulutab välja O Si pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse, peab O S kohustustest vabastamise menetluse kestel täitma FIMS § 47 sätestatud kohustusi, eelkõige selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. VI. Muud menetluslikud küsimused 2022.a. on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 654 eurot, millest 1/5 on 130,80 eurot. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ Sentire M.K. (registrikood 10539935), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Pankrotihaldur palub: Kuulutada välja O Si (ik xxx) pankrot. Algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Nimetada O Si pankrotihalduriks ja usaldusisikuks Ly Müürsoo (ik xxx). Kohustada O Sit kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja ma-jandus- või kutsetegevuse kohta ning määrata selleks tähtpäev.

2-22-14536

   

Järelepärimiste koostamine ning saatmine pankadesse, Transpordiametisse, Maksu- ja Tolliametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite kotta, elektrimüügi firmadele, sideasutustesse, hoiu-laenuühistutele, liisinglepinguid sõlmivatele äriühingutele, laene väljastavatele äriühingutele, inkassoteenust osutavatele äriühingutele, BIGBANK AS-le, TF Bank AB-le, Holm Bank AS-le, Svea Finance OÜ-le, ALG Liisingu AS-le, AS-le Inbank, Hüpoteeklaen OÜ-le, Mogo OÜ-le, Autopant OÜ-le, Autokiirpant OÜ-le, KiirAutoLaen.ee OÜ-le, kohtutäituritele Raigo Pärs, Risto Sepp, Risto Kütt, Krista Järvet, Andrei Krek, C.R.Projekt OÜle, Compensa Vienna Insurance Group UADB Eesti filiaal, Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet (kõik kokku 19 dokumenti), kokku 2 tundi; tutvumine järelepärimise tulemusena saadud ja kohtu poolt saadetud dokumentidega, kokku üks tund; dokumentide analüüs, suhtlemine võlausaldajate esindajatega ja võlgnikuga, kokku 0,5 tundi; varanimekirja, võlanimekirja ja aruande koostamine 5 tundi; Usaldusisiku toimiku komplekteerimine 0,5 tundi.

Kokku 9 tundi arvestusega 120 eurot tunnis, seega on usaldusisiku tasu kokku 1080,00 eurot, millele lisandub käibemaks 216,00 eurot, kokku 1296,00 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Pankroti väljakuulutamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FIMS § 18 lg 2 p 1 kohaselt, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. FIMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse alga6

2-22-14536 tamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku aruande kohaselt on seisuga 19.12.2022 O Sil usaldusisikule teada-olevat vara 0,29 eurot. Samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 12707,19 eurot. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik O S on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada nõudeid rahuldada ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga ja loeb tuvastatuks, et võlgnik O S on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei esine. Tuginedes PankrS § 31 lg-le 5 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). PankrS § 31 lg 6 kohaselt, pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks võlgniku O Si pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku O S pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

2-22-14536 Kohustustest vabastamise menetluse algatamine FiMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse algatamist taotlenud. Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks ja pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Võlgnik on kohtule kinnitanud, et on nõus pankrotihaldur Ly Müürsoo määramisega usaldusisikuks. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Kohus selgitab võlgnikule järgmist:  Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).  Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).  Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2).  Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

2-22-14536  Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Menetluskulud FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohus kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 130,80 eurot (654/5). Usaldusisik palub tasuks määrata 1080 eurot, arvestusega 9 tundi hinnaga 120 eurot tunnis, lisandub käibemaks 216 eurot, kokku 1296 eurot. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks, taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest summas 654 eurot, millele lisandub käibemaks ning ülejäänud tasu 511,20 eurot välja mõista võlgnikult. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 120 eurot (+ käibemaks) jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

2-22-14536 2022. a on kuupalga alammäär 654 eurot, millest 1/5 on 130,80 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel ei jätku võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ Sentire M.K. (registrikood 10539935), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ Sentire M.K on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu 426 eurot, millele lisandub käibemaks 85,20 eurot, kokku 511,20 eurot, tuleb mõista välja võlgnikult ning FiMS § 59 lg 9 alusel summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

Edasikaebamise kord FiMS § 18 lg 10 kohaselt võib maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. FiMS § 8 lg 6 kohaselt, menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse. FiMS § 54 lg 11 kohaselt võib usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.