Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-22-2638
Kohtuasi
X hagi Q vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks või 786 euro 40 sendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. novembri 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte Kostja (vastustaja) Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kardo Karon
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X 6. detsembri 2022. a apellatsioonkaebus menetlusse.
2.Kinnitada tsiviilasjas nr 2-22-2638 X ja Q vaheline kompromiss järgmistel tingimustel:
2.1.X loobub tsiviilasjas nr 2-22-2638 esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudest täiteasjas nr 027/2022/689;
2.2.Q kohustub 30 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest tasuma X-le
2.3.X ja Q muudavad nendevahelist 18. augusti 2017. a notariaalset elatise maksmise ja sundtäitmisele allumise kokkulepet järgmiselt:
2.3.1.X tasub alates 1. jaanuarist 2023 Y-le elatist 260 eurot kuus ning alates 1. aprillist 2023 perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 alusel arvutatud suuruses juhul, kui see ületab 260 eurot. Elatise suurust korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil tarbijahinnaindeksi (PKS § 101 lg 3) ja eelneva kalendriaasta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga muutumise võrra (PKS § 101 lg 4) ning peretoetuste muutumise võrra (PKS § 101 lg 5). Elatist tuleb tasuda kuni Y täisealiseks saamiseni, s.o kuni 16. maini 2025. Pärast Y täisealiseks saamist tuleb elatist tasuda juhul, kui Y õpib gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis,
2-22-2638 kuid mitte kauem kui Y 21-aastaseks saamiseni. Kuni Y täisealiseks saamiseni tuleb elatis tasuda Q arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank) ning pärast Y täisealiseks saamist Y arveldusarvele.
2.3.2.X tasub alates 1. jaanuarist 2023 C-le elatist 260 eurot kuus ning alates 1. aprillist 2023 PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud suuruses juhul, kui see ületab 260 eurot. Elatise suurust korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil tarbijahinnaindeksi (PKS § 101 lg 3) ja eelneva kalendriaasta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga muutumise võrra (PKS § 101 lg 4) ning peretoetuste muutumise võrra (PKS § 101 lg 5). Elatist tuleb tasuda kuni C täisealiseks saamiseni, s.o kuni 25. oktoobrini 2027. Pärast C täisealiseks saamist tuleb elatist tasuda juhul, kui C õpib gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, kuid mitte kauem kui C 21-aastaseks saamiseni. Kuni C täisealiseks saamiseni tuleb elatis tasuda Q arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank) ning pärast C täisealiseks saamist C arveldusarvele.
2.3.3.Määruse p-des 2.3.1 ja 2.3.2 nimetatud elatis tuleb tasuda iga kuu kümnendaks kuupäevaks.
2.3.4.X tasub kuni Y ja C täisealiseks saamiseni 50% ulatuses nende õppimisega seotud eelnevalt kooskõlastatud kulud, sh kooliekskursioonide ning koolivaheajal toimuvate spordi- ja vabaajalaagrite kulud. Pärast lapse täisealiseks saamist tasub X nimetatud kulud lapse arveldusarvele ning juhul, kui laps õpib gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, kuid mitte kauem kui lapse 21-aastaseks saamiseni.
2.3.5.X tasub kuni Y ja C täisealiseks saamiseni 50% ulatuses nende hambaraviga (sh breketraviga) ja ortopeedilise raviga seotud eelnevalt kooskõlastatud kulud.
2.3.6.Kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisega kaotab X ja Q vaheline 18. augusti 2017. a notariaalne elatise maksmise ja sundtäitmisele allumise kokkulepe kehtivuse.
3.Tühistada Harju Maakohtu 16. novembri 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-2638 ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
4.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda.
5.Tagastada X-le hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt enam tasutud riigilõiv kokku 490 eurot ja pool apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluvast riigilõivust 122 eurot 50 senti, s.o kokku 612 eurot 50 senti, X arveldusarvele nr
XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
Kohtu selgitused Kuna pooled loobusid edasikaebeõigusest, ei saa kompromissi kinnitava määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (hageja) esitas 18. veebruaril 2022 Harju Maakohtule Q (kostja) vastu hagi (täiendatud 8. aprillil 2022), milles palus tunnistada sundtäitmise täiteasjas nr 027/2022/689 lubamatuks või mõista kostjalt hageja kasuks välja 786 eurot 40 senti.
2-22-2638
2.Kostja vaidles hagile vastu.
3.Harju Maakohus jättis 16. novembri 2022. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte enda kanda.
4.Hageja esitas 6. detsembril 2022 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
5.Ringkonnakohus tegi 8. detsembril 2022 pooltele kompromissiettepaneku.
6.Pooled esitasid 21. detsembril 2022 ringkonnakohtule kompromissikokkuleppe, mille paluvad kohtul kinnitada ja asja menetluse lõpetada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ning ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
8.Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 II lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.
9.Praeguses asjas vaidlesid pooled nendevahelise 18. augusti 2017. a notariaalse elatise maksmise ja sundtäitmisele allumise kokkulepe alusel täiteasjas nr 027/2022/689 toimunud sundtäitmise lubatavuse üle ning selle üle, kas kostja peab hagejale tagastama hageja poolt selles täiteasjas täitmisele esitatud nõude rahuldamiseks tasutud 268 eurot ja hüvitama täitemenetluse kulud 518 eurot 40 senti. Pooled leppisid kompromissilepingus kokku, et hageja tasub kostjale 527 eurot. Samuti leppisid pooled kompromissilepingus kokku nendevahelise
18.augusti 2017. a notariaalse elatise maksmise ja sundtäitmisele allumise kokkuleppe muutmises selliselt, et hageja poolt lastele makstav elatis vastaks kehtivale õigusele. Kolleegiumi arvates on kompromissikokkuleppe sisu kohtuvaidluse asjaolusid arvestades kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga ega ole vastuolus laste ja avalike huvidega.
10.Pooled leppisid TsMS § 661 lg 4 järgi kokku, et nad välistavad määruskaebuse esitamise õiguse.
11.Menetluskulud jäävad kompromissikokkuleppe kohaselt poolte enda kanda.
12.Hageja on palunud tagastada talle hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuse enam tasutud riigilõivu kokku 490 eurot ning pool apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluvast riigilõivust 122 eurot 50 senti. Hageja tasus nii hagiavalduselt kui ka apellatsioonkaebuselt riigilõivu 490 eurot, kuigi oleks hagi- ja apellatsioonkaebuse hinda (786 eurot 40 senti) arvestades pidanud tasuma mõlemalt
2-22-2638 riigilõivu 245 eurot. Hageja tasus seega nii hagiavalduselt kui ka apellatsioonkaebuselt riigilõivu enam 245 eurot, mistõttu tuleb talle TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastada enam tasutud riigilõiv kokku 490 eurot. Samuti tuleb hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi kompromissi sõlmimise tõttu tagastada pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust ehk 122 eurot 50 senti.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Maris Kuurberg, Gea Lepik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.