Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsMS § 32 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Lähtudes eeltoodust tuleb esitada eesti keelne hagiavaldus. TsMS § 338 sätestab kohtule esitatava menetlusdokumendi sisunõuded. TsMS § 340 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline kohtusse esitatavad kirjalikud dokumendid ja nende lisad esitama koos dokumentide teistele menetlusosalistele kättetoimetamiseks nõutava arvu ärakirjadega. Kohtule esitatakse dokumendid vastavalt menetlusosaliste arvule, s.t vähemalt kahes eksemplaris. Kuna tegemist on hagiasjaga tuleb veel silmas pidada TsMS § 363 sätestatut, mille kohaselt hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil; 5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. Kui hagejat esindab menetluses esindaja, tuleb hagis märkida ka esindaja andmed. Hageja ei ole hagiavalduses selget nõuet esitanud. Hageja ei ole selgitanud, milles seisneb moraalne kahju. Nõudena on märgitud ka kohustada kostjat otsima hagejale sotsiaalkorter Tapa vallas, milline nõue ei ole seadusega kooskõlas, seega on hagejal vaja täpsustada nõuet s.o. hagi eset. Kohus selgitab hagejale, et hagiavalduse läbivaatamise eelduseks on esitatud nõuete selgus ja arusaadavus. Ebaselge nõude puhul jääb kohtule ning kostjale arusaamatuks, mida hageja tegelikkuses taotleb. TsMS § 363 lg 1 p 3 kohaselt tuleb hagile lisada tõendid, millel on asjas tähtsust ja mis on nõudega seotud. Avaldusest nähtub, et nõue on esitatud AS-i Moe Piiritustehas või selle juhtide vastu, kuid äriregistri teabesüsteemi väljavõttest nähtub, et AS Moe Piiritustehas on kustutatud 16.07.2003.a. registrist seoses ühinemisega AS-ga Rakvere Piiritustehas. Antud juhul ei ole hagiavalduses nimetatud kostjat enam olemas. TsMS § 371 lg 1 p 11 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist. Hagejal tuleb selgeks teha, kelle vastu ta nõude esitab, s.t kes on asjas kostja(te)ks ning sellest tulenevalt ka nõue esitada. Samuti jääb kohtul arusaamatuks, kelle kasuks taotleb hageja kostjalt summade väljamõistmist hagi rahuldamise korral, kas hageja enda või tema ema kasuks. TsMS § 139 lg 2 p 1 kohaselt tuleb hagilt tasuda riigilõiv. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast Hagiavalduses esitatud nõudelt riigilõivu tasumata jätmine on vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 371 lg 1 p 10 eelduseks hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 339 lg 3 tuleb kohtule esitada riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. Käesoleval juhul on hageja nimetanud hagihinnaks 150 000.- krooni. Vastavalt RLS lisale 1 on hagilt hinnaga kuni 150 000 krooni riigilõivu täismäär 7750 krooni. Lisaks tuleb tasuda riigilõivu mittevaralistelt nõuetelt. Seega, tuleb hagejal tasuda ülaltoodut arvestades riigilõiv igalt nõudelt.

Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 AS Hansapank, Viru Maakohtu viitenumbriga 2900072136. Kui puudub võimalus riigilõivu tasumiseks, on võimalik esitada menetlusabi taotlus menetluskulude kandmiseks järgides TsMS § 180 jj koos nõuetekohase hagiavaldusega. Lähtudes TsMS § 371 lg 1 punktidest 9, 10 ja 11 jätab kohus V M ’i hagiavalduse menetlusse võtmata ning tagastab avalduse koos lisadega avaldajale. TsMS § 372 lg 4 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab, et juhul, kui avaldaja soovib jätkuvalt vastava nõude olemasolul kohtusse pöörduda, tuleb vormistada hagiavaldus järgides eespool nimetatud nõudeid (eesti keeles, trükitult, kahes eksemplaris, täpsustades oma nõudeid, lisades tõendid, märkides õige kostja ning tasudes riigilõivu). Kohus teeb hagejale ettepaneku enne kohtusse pöördumist leida nõuetekohase hagiavalduse koostamiseks kvalifitseeritud õigusabi või taotleda kohtult riigi õigusabi korras riigi kulul kohtusse pöördumiseks advokaadi määramist, kes hindab eelnevalt nõuet ja selle põhjendusi ning vormistab nõuetekohase hagiavalduse. Riigi õigusabi saamiseks on taotlejal vaja esitada nõuetekohane riigi õigusabi taotlus ja teatis ning lisada täidetud taotlusele tõendid, mis iseloomustavad hageja ja hagejaga koos elavate perekonnaliikmete majanduslikku seisundit ning maksevõimet. Lisame tutvumiseks (vajadusel täitmiseks) vastavad vormid „Riigi õigusabi taotlus“, „Riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatis“, mis esitatakse kohtule enne hagi esitamist . TsMS § 372 lg 5 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Kohus juhindus määruse tegemisel TsMS §-de 371 lg. lg. 1 p. 9 , 10 ja 11, 372, 464-465, 661 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

I.Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtumäärus jõustus 26. augustil 2008.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.