Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-08-14263 Käesoleva määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruskaebuse võlgnikule kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse alates teate avaldamist väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud I. 16.04.2008.a laekus Viru Maakohtule EV Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse kaudu avaldus TÜH Montažnik (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamises. Maksukorralduse seaduse § 10 lg 2 p 1 ja p 3 (RT I 2002, 26, 150, koos hilisemate täienduste ja muudatustega, edaspidi MKS) kohaselt on maksuhalduri ülesandeks kontrollida maksude tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse seadusega sätestatud suuruses ja korras ning nõudma sisse maksuvõlad. Tulenevalt MKS 6 lg 1 p 1 ja p 2 ning lg 2 ja lg 3 maksukohustuslane on maksumaksja, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. TÜH Montaažnik (likvideerimisel, registrikood xxxxxxxxxxx), edaspidi nimetatud äriühing või võlgnik) registreeriti Viru Maakohtu registriosakonnas 18.12.1997. Äriregistri teabesüsteemi elektroonilise väljavõtte järgi on käesoleva seisuga Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskusele (edaspidi nimetatud maksuhaldur või võlausaldaja) teadaolevalt . äriühingu likvideerijaks Aleksandr Tsõganov. Juriidilise isiku registrijärgseks aadressiks on xxx. Seisuga 11.04.2008 maksukohustuslaste registri andmebaasi andmetel on TÜH Montaažnik (likvideerimisel) jätnud tasumata maksusummad ja neilt arvestatud intressi, mille tasumise tähtpäev oli rohkem kui 30 päeva tagasi, alljärgnevalt: Maksuliik Kinnipeetud tulumaks Käibemaks Sotsiaalmaks Töötuskindlustusmaksed Kohustusliku kogumispensioni makse Raskeveokimaks Ettevõtte tulumaks Maamaks Kokku

Põhi

24 3655 14168

23605

Int

09 1780 72569

30010

Ko

3 543 5 867

Maksuvõla tekkimise alus TÜH Montaažnik (likvideerimisel) on jätnud täitmata sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p 4, tulumaksuseaduse § 40 lg 4, § 54 lg 4, käibemaksuseaduse § 38 lg 1, töötuskindlustuse seaduse § 42 lg 1 p 3, kogumispensionide seaduse § 11 lg 1 p 4, maamaksuseaduse § 7 lg 1, raskeveokimaksu seaduse § 5 lg 2 p 1. Maksuvõla tekkimise aluseks on TÜH Montaažnik (likvideerimisel) maksuseaduste alusel esitatud deklaratsioonid, neis näidatud tasumisele kuuluvate summade ning tegelikult tasutud

2-08-14263 summade vahe ning maksuhalduri poolt maksurevisjoni tulemusena juurdetasumisele kuuluvate maksukohustuste mittetäitmine. Intress on arvestatud vastavalt maksukorralduse seaduse § 115 lg 1 ja § 117. Maksuvõla sissenõudmine Vaatamata maksuvõla tasumise 21.11.2002 ning 10.04.2005 korraldustele ei ole võlgnik maksuvõlga tasunud. Maksuhaldur asus TÜH Montaažnik (likvideerimisel) maksuvõlga sundsissenõudma, arestides 09.12.2002 ning 26.05.2003 võlgniku arveldusarved krediidiasutustes. 08.09.2003 esitas maksuhaldur täitmisavalduse kohtutäiturile Krista Järvefile summas 168 454 krooni. Alates 07.08.2006 TÜH Montaažnik (likvideerimisel) maksuvõlgu tasunud ei ole. Arvestades eeltoodut ja juhindudes Pankrotiseaduse (RT I 2003, 17, 95, edaspidi PankrS) § 10 lg 2 p 1 võib võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tugineda asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Eeltoodu alusel saatis võlausaldaja Võlgnikule tema juriidilisel ning likvideerija elukoha aadressil 27.02.2008 pankrotihoiatuse nr 13-5.2/3145 nõudega tasuda võlgnevus summas 529 788 krooni (lisal). Pankrotiavalduse esitamise kuupäeva seisuga ei ole Võlgnik ülalnimetatud võlgnevust likvideerinud. Võttes arvesse asjaolu, et võlgnik ei ole võlga tasunud 10 päeva jooksul pärast pankrotihoiatuse saamist, võlgnevus esineb pikema ajavahemiku jooksul ning võlgnik ei ole võla olemasolu ümber lükanud, leiab võlausaldaja, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu pankrotiseaduse § 1 lg 2 mõistes, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ida maksu- ja tollikeskus palub mitte rakendada pankrotiseaduse § 11 sätet ja mitte kohustada maksuhaldurit tasuma kohtu deposiiti rahasummat ajutise halduri tasuja kulutuste katteks. Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 5 kohaselt maksuhaldur on vabastatud riigilõivu tasumisest pankrotiavalduse või muu pankrotimenetlusega seotud avalduse esitamisel ja maksusumma määramise asjades. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes maksukorralduse seaduse § 133 lg 1 ja lg 2; pankrotiseaduse § 1 lg 2; § 3 lg 2; § 10 lg 1 ja lg 2 p 1 ning lg 4 Maksu-ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus palub algatada TÜH Montaažnik (likvideerimisel) pankrotimenetlus ning kuulutada välja juriidilise isiku pankrot. II. Viru Maakohtu 21.04.2008.a. määrusega võeti EV Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse kaudu avaldus TÜH Montažnik (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamise nõudes menetlusse. III. Viru Maakohtu 27.05.2008.a. määrusega algatati pankrotimenetlus TÜH Montaažnik suhtes ning ajutiseks halduriks nimetati Tarmo Villman. Ajutise pankrotihalduri aruanne koos ettepanekuga pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pankroti väljakuulutamata oli kohtusse esitatud 23.07.2008.a.

2-08-14263 IY. 22.07.2008.a. esitas ajutine pankrotihaldur aruande võlgniku Tulundusühistu Montažnik pankrotimenetluses. Pankrotihalduri aruanne Pankrotiasja menetlemise käigus Tulundusühistu Montaažnik (edaspidi ka „Võlgnik“ või „Äriühing“) pankrotis on tuvastatud ja tehtud alljärgnevat:

2-08-14263 toimus kuni 2004.a.-ni, mil tekkisid makseraskused. Makseraskuste põhjused tulenesid Maksu- ja Tolliameti 27.03.2003 maksuotsusest (võlausaldaja poolt esitatud koos pankrotiavaldusega) tekkinud võla sundsissenõudemenetluse alustamisest ja sellele järgnenud lepingupartnerite usalduse kaotamisest. Võlgnik lõpetas tegevuse 2005 aastast. Võlgniku tegevus kandus üle Aleksandr Tsõganovi tegevusele füüsilisest isikust ettevõtjana. Nüüdseks Võlgnikul puudub majandustegevus, kehtivad töösuhted puuduvad.

2-08-14263 tegevjuht Aleksandr Tsõganov otsustas seetõttu tegevuse lõpetada. Samuti lepingupartnerid ei soovinud enam jätkata tegevust äriühinguga, kel olid makseraskused. Võlgnik lõpetas tegevuse 2005 aastast. Võlgniku tegevus kandus üle Aleksandr Tsõganovi tegevusele füüsilisest isikust ettevõtjana. Nüüdseks Võlgnikul puudub majandustegevus, kehtivad töösuhted puuduvad. Maksejõuetuks muutus võlgnik maksuotsuse tegemise tagajärjel. 27.03.2003 oli võlgnik maksejõuetu. Maksujõuetuse põhjustena ei ole ajutine haldur tuvastanud kuriteo tunnustega tegusid. Maksejõuetuse põhjused muud, seda PankrS tähenduses. Maksejõuetuse põhjustanud juhtimisvead, mis seisnenud juhatuse liikme poolt hoolduskohustuse täitmata jätmises. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku poolt äriühingu maksejõuetuse põhjustamist KarS § 384 mõttes ning vara varjamist pankrotimenetluses KarS § 385 kohaselt. Arvestades asjaoluga, et võlgnik oli kajastanud oma raamatupidamises väidetavaid kulusid, mida tegelikult ei olnud tehtud, siis võlgniku maksejõuetuse põhjused tulenesid üldisest raskest finantsolukorrast ehitussektoris 2000-2003 aastatel Narvas (puudusid tellimused ja maksejõulised kliendid, oli ebapiisav käive et katta püsikulusid). Võlgniku esindaja enda hinnangul maksejõuetuse peamised tulenesid maksuotsusest ja selle alusel nõude esitamisest. Kuna võlgniku raamatupidamise asukoht ei ole teada, siis ei ole võimalik välja selgitada võimalike nõuete tagasivõitmise või –nõudmise võimalusi. Võlgniku tegevus kandus üle füüsilisest isikust ettevõtjale Aleksandr Tsõganov, mistõttu võlausaldajal oleks võimalik esitada nõue füüsilisest isikust ettevõtja Aleksandr Tsõganov, kui Tulundusühingu Montaažnik õigusjärglase vastu. Ajutine haldur uuris tagasivõitmise võimalusi seonduvalt registrites olevate varadega. Välja selgitatud, et varad võõrandati Pankrotiseaduse mõttes mittelähikondsetele. Kuna võõrandamistehingud tehti 2004 aastal, siis ei ole võimalik esitada positiivse tulemiga tagasivõitmishagisid. Ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks ja/või tagasinõudmiseks pankrotivarasse. Pankrotimenetluse ajutine haldur on tuvastanud juhatuse liikme tegevuses raske juhtimisvea tunnuseid. Juhatuse liikmele saaks samuti esitada etteheidet seoses pankrotiavalduse esitamise viivitamisega. Kuid ajutise halduri hinnangul on majanduslikul mõttetu hagi esitamine Aleksandr Tsõganov vastu, kuna tema enda suhtes on ka algatatud pankrotimenetlus (võlausaldaja avalduse alusel, seda summas ca 1 milj.kr.). Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik peab võimalikuks pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 50000 kr, mis kataks ajutise haldur ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Kokkuvõtvalt hinnangud ja ettepanekud Esialgse saadud andmete analüüsi põhjal ajutise halduri arvates Võlgniku maksejõuetuse põhjusteks ei olnud kuriteo tunnustega teod Maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolud PankrS tähenduses. Ajutine haldur on tuvastanud ka selgeid raske juhtimisvea tunnuseid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise aluste olemasolu käesolevas pankrotimenetluses. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning nii arvestades et puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning puuduvad tagasinõuete esitamise võimalused siis ajutise halduri arvates

2-08-14263 võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui kohus rahuldab võlausaldaja pankrotiavalduse ja kuulutab välja võlgniku pankroti, siis ajutine haldur on nõus jätkama tegutsemist pankrotihaldurina. Tulundusühistu Montaažnik pankrotimenetluses ajutise halduri kogutud andmete koond Ajutise halduri poolt registritele, krediidiasutustele esitatud päringud ja saadud vastused: Päringu saajad

Vastused võla ja vara seisu osas

Pangad

Sampo Pank, jääk 1.- kr, SEB pank, Hansapank, jääk 0.-kr

Pankade liisingfirmad Ehitusregister Kinnistusregister Eesti Riiklik Autoregister Maksu- ja Tolliamet Kohtutäiturid

Puuduvad Puuduvad Puuduvad Puuduvad

2-08-14263 Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kuna ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest tuleneb, et TÜH Montaažnik ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, on olemas õiguslik alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pankroti väljakuulutamata. Pankrotiseaduse § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka haldur vabastada tema kohustustest. Kohus leiab, et TÜH Montaažnik olemasolevate dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku endine juhatuse liige, likvideerija Aleksandr Tsõganov. Juhindudes pankrotiseaduse § 29 lg 3 avaldab kohus teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankrotiseaduse § 29 lg 1 nimetatud alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise pankrotihalduri poolt kohtule esitatud taotluse halduri tasu ja kulude väljamaksmiseks lahendab kohus eraldi määrusega. Kohus teeb määruse lähtudes eeltoodust ja juhindudes pankrotiseaduse § 1 lg 2, § 3, § 27 lg 5, § 157 p 2, § 29 lg 1, 3, 5, § 165 lg 3, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 463 - § 466.

Natalja Losevtsova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.