Y apellatsioonkaebus, hind 93 281,76 eurot Q ja F apellatsioonkaebus, hind 168 980,43 eurot W apellatsioonkaebus, hind 168 980,43 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Y (Valgevene isikukood XXXXXXXX, sünd XX.XX.XXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anton Sigal ja vandeadvokaadi abi Grete-Kai Teeäär Kostja I W (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Magnus Braun ja vandeadvokaat Ave-Ly Kõuts Kostja II Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik Kostja III F (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 12.10.2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 10.01.2022 otsus osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas.
2.Jätta Y hagi W, Q ja F vastu kahju hüvitise 248 593 eurot ja viivise saamiseks rahuldamata.
3.Q ja F ning W apellatsioonkaebused rahuldada. Y apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Y kanda.
2-20-14554 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Y (hageja) esitas 05.10.2020 (täpsustatud 21.06.2021, 21.10.2021 ja 27.10.2021) hagi W (kostja I), Q (kostja II) ja F (kostja III) vastu osaühingu osaniku kohustuste rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks.
2.Hageja ja kostjad on Innolab OÜ (ühing, Innolab) osanikud. Kostjad I ja II ning Z on ühingu juhatuse liikmetena erinevate tehingute ja toimingutega rikkunud oma kohustusi, põhjustades sellega ühingule kahju 994 372 eurot järgmiselt: a) Investeering Ukraina äriühingusse Vanbud-Invest - Innolab OÜ paigutas 2017–2018 263 906 eurot Vanbud-Investi osakapitali, kuid viimasel puudub tegevus ja tehingul puudus majanduslik sisu. Tehingut ei kiitnud heaks ühingu osanikud; b) Konsultatsioonileping Valgevene äriühinguga Bonakonsult - Innolab OÜ ostis kuni detsembrini 2018 finantskonsultatsiooniteenuseid. Hagejal on alust arvata, et tehingul puudus majanduslik sisu. Ühing on tehinguga seoses kandnud kahju 160 765 eurot; c) Üürilepingud - Innolab OÜ annab oma kinnisvara üürile erinevatele seotud isikutele, kuid ei ole nõudnud neilt vähemalt 2019 alguseni kogu üüri tasumist kooskõlas üürilepingutega ega kommunaalkulude tasumist. Selliselt jäi ühingul saamata vähemalt 11 504 eurot; d) Töölepingud - Innolab OÜ on sõlminud töölepingud kostjaga I ja Z-ga. Töölepingud on tühised, sest neid ei ole heaks kiitnud ühingu osanikud. Lisaks on hagejal alust arvata, et Z leping on näilik ning ta ei tee lepingu alusel tegelikult tööd. Töölepingute alusel on ühing kulutanud 517 459 eurot; e) Autode kulud - Innolab OÜ on kandnud kulusid seoses autodega Lotus Evora 2 (500BFV) ning Lexus IS 250 (998MJL), kuid kummagi töölepingu alusel ei ole töötajatel õigust kasutada tööandja autot. Autode kasutamisega kaasnevad kulud olid 17 738 eurot; f) Nõuete mahakandmine - ühingu juhatus on põhjendamatult maha kandnud nõudeid kolmandate isikute vastu 23 000 euro ulatuses.
3.Hageja initsiatiivil arutasid ühingu osanikud 17.08.2020 osanike koosolekul kahjunõude esitamist juhatuse liikmete vastu. Kostjad hääletasid nõuete esitamisele vastu, välistades sellega nõuete maksmapaneku ühingu poolt ja ühing jäi ilma rahast, mida oleks saanud juhatuse liikmete vastu nõuete esitamisel. Sellega põhjustasid kostjad ühingu osanikena hagejale kahju, mis vastab hageja osaluse määrale (25% osakapitalist) kahjust, mille hüvitamise kostjad oma
2-20-14554 tegevusega välistasid. Hageja arvestuse kohaselt on ühingule põhjustatud kahju suurus 994 372 eurot ja hagejale põhjustatud kahju suurus 248 593 eurot.
4.Kuivõrd vastavalt 17.08.2020 osanike otsusele juhatuse liikmete vastu nõudeid esitada ei plaanitud, vastutavad kostjad hageja ees hagejale süüliselt põhjustatud kahju tekitamise eest solidaarselt äriseadustiku (ÄS) § 188 lg 1 alusel. ÄS § 188 lg-s 2 sätestatud vastutust välistavad asjaolud puuduvad. Alternatiivselt leidis hageja, et kahju hüvitamise nõude teiste osanike vastu saab rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel.
5.Hageja nõudis esialgu kahju hüvitamist 169 616 euro ulatuses. Menetluse kestel nõuet suurendades ja vähendades jäi hageja põhinõude lõplikuks suuruseks 248 593 eurot. Lisaks nõuab hageja seadusjärgses määras viivist 169 616 eurolt alates hagi esitamisest (05.10.2020) ning 248 593 eurolt alates haginõude suurendamisest (21.06.2021). Hageja esitas nõuded solidaarselt kõigi kostjate vastu.
6.Alternatiivselt - palus hageja juhul, kui kostjad ei vastuta solidaarselt, mõista kostjalt I hageja kasuks välja 115 278 eurot ja viivis sellelt seadusjärgses määras alates 15.09.2021, mõista kostjatelt II ja III hageja kasuks välja 74 603 eurot ja viivis sellelt seadusjärgses määras alates 15.09.2021 ning mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 58 713 eurot ja viivis sellelt seadusjärgses määras alates 15.09.2021. Kostja I vastutab osas, milles ta hääletas vastu nõude esitamisele kostja II kui ühingu juhatuse liikme vastu. Kostjad II ja III vastutavad osas, milles nad hääletasid vastu kostja I kui ühingu juhatuse liikme vastu nõude esitamisele. Kostjad vastutavad solidaarselt juhatuse liikme Z vastu nõude esitamata jätmisega tekitatud kahju eest. Kostjate vastuväited
7.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata.
8.Kostjad ei ole hagejale süüliselt kahju põhjustanud ning hageja ei saa samastada ühingu vara enda varaga. Lisaks tuginesid kostjad tõenditele, mis kinnitavad ühingu juhatusele etteheidetud toimingute ja tehingute majanduslikku loogikat ja seda, et ühingu juhatus on ühingu ees järginud hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning ei ole etteheidetud tehingute ja toimingutega põhjustanud ühingule kahju. Kostjad ei ole hagejale ühingu osanikena osanike otsuse vastuvõtmisega kahju põhjustanud. Hageja ei esitanud kostjatele enne 17.08.2020 otsuste vastuvõtmist selgeid asjaolusid juhatuse liikmete poolt kahju põhjustamise kohta ja pelgalt kahtlustuste põhjal ei olnud kostjatel kohustust hääletada juhatuse liikmete vastu nõude esitamise poolt. Kostjatel ei olnud kohustust otsuste poolt hääletada ka tulenevalt ÄS § 177 lgst 1.
9.Kostjate väitel omandas ühing Vanbud-Investi osaluse omandamise kaudu õigusi Kiievis ehitatava hoone osa suhtes, mille väärtus on tehtud investeeringust suurem. Kostjate esitatud UV asjatundja arvamuses on kinnitatud vastava osaluse omandamist ning selleks maksete tegemist kokku 272 362,39 eurot. Kostjad väidavad UV arvamusele tuginedes, et VanbudInvestile kuuluvad õigused Kiievisse ehitatava hoone osa suhtes, mille turuväärtust arvestades ei ole Innolab OÜ-le kahju tekkinud. UV arvamuse põhjenduste kohaselt omandab VanbudInvest tulevikus 668 m2 suuruse pindalaga ruumid Vyshniakivska 2a Kiiev aadressil teise Ukraina äriühinguga Vanbud 07.06.2017 sõlmitud lepingu järgi. Ehitustööde lõpetamise ajaks on Vanbud teatanud 2021 IV kvartali. Ruumide turuväärtuseks on 12.10.2021 hindamisakti kohaselt 610 853,33 eurot.
2-20-14554
10.Bonakonsult osutas ühingu klientidele teenuseid, mille edasimüügist teenis ühing suure kasumi. Sõiduautot Lotus kasutas hageja ise. Sõiduautot Lexus kasutas Innolab OÜ töötajana Z. Z ja kostja I töölepingud olid kehtivad ja nende alusel tehti tööd.
11.Hageja oli ühingu juhatuse liikme ja kostja I abikaasana kõigist ühingu juhatuse liikmetele etteheidetavatest tehingutest teadlik. Hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, mis kostjate arvates välistab nõude või annab aluse kahjuhüvitise vähendamiseks nullini.
12.Kostja II esitas 28.10.2021 avalduse, mida ta ise käsitles protsessuaalse tasaarvestusena ja millega ta soovis tingimuslikult tasaarvestada vastastikuseid nõudeid iseenda ja ühingu vahel. Maakohtu otsus
13.Maakohus rahuldas 10.01.2022 otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 156 471 eurot ja viivise. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
14.Osaühingu osanikud peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve (TsÜS § 32). Selle kohustuse rikkumisel saab nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 ja ÄS § 188 järgi, samuti VÕS § 1043 alusel.
15.Pooled vaidlesid selle üle, kas hagiavalduses esile toodud kulude tegemisel käitus ühingu juhatus korraliku ettevõtja hoolsusega ning kas ühingule põhjustati kahju. ÄS § 188 järgi vastutab osaühingu osanik teisele osanikule süüliselt tekitatud kahju eest. Vastutuse välistab see, kui osanik ei võtnud osa kahju tekitamise aluseks olnud otsuse vastuvõtmisest või kui ta hääletas otsuse vastu (lg 2). Juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise peavad otsustama osanikud (ÄS § 168 lg 1 p 10). Innolab osanikud peavad põhikirja p 3.3 järgi tegema otsuseid konsensuslikult. Osaniku hääleõigus on piiratud, kui otsustatakse tema vastu nõude esitamist (ÄS § 177). Õigusteooria järgi on osanikul kohustus hääletada juhatuse vastu nõude esitamise poolt kõigil juhtudel, kui esinevad asjaolud, mis viitavad juhatuse liikme poolt ühingule kahju tekitamisele, ning kui nõude maksmapanek ei ole ilmselgelt võimatu ega vastuolus ühingu huvidega.
16.Kohus analüüsis esmalt ühingu võimalusi kahju hüvitamise nõudmiseks oma juhatuse liikmetelt.
17.UV asjatundjaarvamus ei ole piisav tõendamaks, et kulutuste tegemine osaluse omandamiseks Vanbud-Investis vastas korraliku ettevõtja hoolsusele ÄS § 187 lg 2 tähenduses. UV arvamus pole ka piisav nende kulutuste eest tegelikult vastu saadud õiguste olemasolu ja väärtuse tõendamiseks. Valdav osa kulutustest (248 362,39 eurot) tehti ühingu poolt juba 2017. aastal. UV arvamuses on võrreldud ühingu investeeringu suurust, Vanbud-Investile määratud ruumide müügihinda 07.06.2017 müügilepingu järgi ja ruumide hindamisaktis esitatud turuväärtust. UV pole kinnitanud, et Vanbud-Invest on 07.06.2017 müügilepingu järgi midagi üldse müüjale maksnud. Kui eeldada UV arvamuse aluseks olevate faktiliste andmete õigsust, saab Vanbud-Invest umbes 600 000 eurot väärt ruumide omanikuks alles pärast seda, kui hoone on valmis ehitatud. UV arvamusest ei selgu, kui palju on Vanbud-Invest ruumide eest juba maksnud ja kas seni tasumata osa maksmiseks on Vanbud-Investil vahendid olemas. Pole teada, kas ja kunas ehitis tegelikkuses valmib. Järelikult esineb ka ebakindlus ruumide tegeliku turuväärtuse osas. Pole teada, kas ja kunas õigused ruumide suhtes Vanbud-Investile tegelikult üle antakse. Pole teada, et ehitise valmimisega ja ruumide omandamisega seotud rahalised riskid on kuidagi maandatud. Pole teada, miks on ühing pidanud kulutama osaluse omandamiseks Vanbud-Investis 272 362,39 eurot olukorras, kus Vanbud-Invest vajab seda
2-20-14554 raha ruumide eest tasumiseks 2/3 ulatuses alles tulevikus. Kostjad on nimetanud ühingu tehtud investeeringu ainsa majandusliku eesmärgina õiguste omandamise kõnealuste ruumide suhtes ja nii on seda käsitletud ka UV arvamuses. Pole teada, miks pidi ühing tasuma õiguste 1/3 suuruse osa eest (õigused omandatakse Vanbud-Investi kaudu ja ühingule kuulub väidetavalt 1/3 Vanbud-Investi osadest) ligikaudu sama suure summa kui Vanbud-Invest ruumide eest kokku tasuma peab. Keegi omandab 2/3 õigustest rahaliselt panustamata. Seega ei saa välistada, et ühing oleks võinud sama raha eest omandada kõik õigused ruumide suhtes vahetult, selle asemel, et omandada 1/3 õigustest Vanbud-Investi kaudu. On tõendatud, et ühing kulutas Vanbud-Investis osaluse omandamiseks 248 362,39 eurot enam kui neli aastat tagasi. Pole teada, et selle investeeringu tulemusel oleks ühing tänaseni sentigi tagasi teeninud ning võimalused tulu saamiseks tulevikus on eespool selgitatu kohaselt ebaselged.
18.Kui kohus menetleks samade asjaolude alusel ühingu poolt juhatuse liikme vastu esitatud kahju hüvitamise nõuet, siis ei saaks UV arvamust lugeda piisavaks ÄS § 187 lg 2 tõendamiskoormise täitmiseks ega kahju põhjustamise ümber lükkamiseks. Kohtu hinnangul puudus alus kostjate vastutuse eitamiseks.
19.Tõendamata on kostjate väide, et Bonakonsult osutas teenuseid, mille ühing oma klientidele kasumiga edasi müüs. Bonakonsuldi juhatuse liikme Ü 21.10.2021 kirjalik avaldus on osutatud teenuste sisu osas ebamäärane ega sisalda andmeid teenuste väidetavate lõpptarbijate (ühingu klientide) kohta. Ü väitis, et teenuste osutamine toimus valdavalt suuliselt ja kostja I kaudu. Kostjate väitel müüs ühing aastatel 2016–2020 Bonakonsult teenuseid oma klientidele edasi 528 001,57 euro eest. Pole eluliselt usutav, et mitme aasta jooksul mitmetele isikutele sedavõrd suure tasu eest osutatud teenuste kohta pole võimalik esitada täpsemaid põhjendusi ja tõendeid. Vastuoluliselt on asjatundja UV väitel üheks teenuste lõpptarbijaks olnud Novalab OÜ, keda aga kostja I varem teenuste lõpptarbijana ei nimetanud. UV arvamusest ei selgu, kuidas on asjatundja teinud kindlaks ühingu poolt oma klientidele esitatud arvete ja Bonakonsuldi osutatud teenuste seotuse. Asjatundja põhjendused teenuste eest tasumise regulaarsuse kohta on ebaloogilised ega võimalda kuidagi järeldada teenuste osutamist Bonakonsuldi poolt. Arvamusele lisatud kolmandate isikute kinnituskirjad ei maini Bonakonsulti. Kostjate põhjenduste alusetus järeldub ka sellest, et teenuste osutamist on väidetud kuni aastani 2020, kuid ühingu ja Bonakonsult vaheline leping lõpetati kostjate väitel 12.12.2018. Seega pole tõendatud, et ühing oleks saanud Bonakonsuldile makstud raha eest vastusooritusi. Järelikult on Bonakonsuldile makstud tasud põhjustanud ühingule kahju, mille suurus on vähemalt võrdne makstud tasude summaga.
20.Seoses ühingu poolt Z ja kostjaga I sõlmitud töölepingutega seonduva nõudega tuvastas maakohus esmalt, et äriregistrist nähtuvalt on Z ja kostja I olnud ühingu juhatuse liikmed alates maist 2011. Juhatuse liikmega tehingu tegemise peavad otsustama osanikud (ÄS § 168 lg 1 p 10). Otsuse puudumisel on tehing tühine (ÄS § 181 lg 3). Hageja väitel pole osanikud kõnealuste lepingute sõlmimist otsustanud. Kostjate väitel oli otsus tehtud suuliselt ja otsuse tegemist tõendavad töölepingud ise. Kostjad on võtnud omaks, et kostja I ja hageja olid töölepingute sõlmimise ajal ühingu osa ühisomanikud. Osa ühised omanikud saavad osaga seotud õigusi teostada üksnes ühiselt (ÄS § 165 lg 1). Hageja nõusolek töölepingute sõlmimiseks on tõendamata. Nõusolek ei saanud tuleneda hageja poolt kostjale I antud volikirjast. Volikiri on tehtud 30.10.2015 ja kehtis 1 aasta. Vaidlusalused töölepingud sõlmiti 2012 ja neid muudeti 2013 ja 2018. Kostja I väidetav nõustumine töölepingute sõlmimisega on hageja nõusoleku puudumise tõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 33 lg-te 1 ja 2 kohaselt tühine. Lisaks ei saanud iseendaga tehingu tegemist kostja I osanikuna otsustada (ÄS § 177 lg 1).
2-20-14554
21.Kostjad pole väitnud, et vaidlusalused tasud olid tegelikult makstud juhatuse liikme kohustuste täitmise eest. Õiguslikult poleks see võimalik olnudki. Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse osanike otsusega (ÄS § 1801 lg 1). Sellise otsuse olemasolule pole tuginetud. Seega ei saanud hageja osalemiseta sellist otsust kehtivalt vastu võtta.
22.Sõltumata lepingute kehtivusest on tasude maksmine vastusooritust saamata osaühingut kahjustav. Z oli töölepingu kohaselt juht-asjaajaja. Kostja I oli matemaatik-analüütik ja tema töö sisuks oli klientide finantsalane nõustamine äriprotsesside matemaatilise analüüsi baasil. Hageja väitel kumbki selliseid tööülesandeid tegelikkuses täitnud pole. Kohus selgitas, et tööülesannete faktilise täitmise tõendamiskoormis lasub kostjatel. Z tehtud töödest on kostjad kontrollitava täpsusega nimetanud ainult maksudeklaratsioonide allkirjastamist. Pole tõendatud, et Z tegeles ka deklaratsioonide koostamisega. Maksudeklaratsioonide esitamine on raamatupidamise korraldamisega seotud ja seega osa juhatuse liikme kohustustest. Nende ülesannete täitmist ei saa lugeda vaidlusaluse töölepingu alusel tehtud tööks. Juhatuse liikmega on võimalik sõlmida tööleping ainult juhatuse liikme kohustuste hulka mittekuuluvate ülesannete täitmiseks. Kostja I osas on kostjad väitnud vaid juhtimisülesannete täitmist, millel samuti ei saanud olla seost töösuhtega. Asjatundja UV arvamusele ei ole kostjad töölepingute alusel tehtud tööde tõendamiseks tuginenud.
23.Hageja väitel tegi ühing kulutusi sõiduautole Lotus Evora 2 summas 47 158 eurot. Hageja võttis kahju arvestustes arvesse kostjate poolt väidetud sõiduki turuväärtust 37 500 eurot, arvestades seejuures õigesti käibemaksuta hinda. Ühing peaks sõiduki võõrandamisel lisama hinnale käibemaksu, kuid kostjate esitatud asjatundja arvamuse kohaselt on turutingimustest lähtuv müügihind 45 000 eurot, sõltumata sellest, kas selles sisaldub käibemaks või mitte. Sõidukile tehtud kulutuste ja sõiduki turuväärtuse vahet käsitleb hageja põhjendatult ühingule ebavajalike kulutuste ja kahjuna.
24.Tegemist on sportautoga ja kostjad pole väitnud, et see sõiduk oli ühingule vajalik. Kostjate väitel kasutas sõidukit hageja ja kostjad põhjendasid sõiduki soetamist hageja ja kostja I peresuhetega. Kui nimetatu vastab tegelikkusele, kinnitab see kulutuste ebavajalikkust ühingu seisukohalt. Eraviisilisi vajadusi peavad abikaasad rahuldama oma isikliku vara arvel, mitte nendega seotud äriühingu kaudu. Samas pole kostjate väited tõendatud. Hageja väitel on sõidukit alates selle omandamisest kasutanud kostja I. Foto hagejast vaidlusaluses sõidukis ja hageja ühekordne piiriületus sõidukiga ei võimalda teha kindlaks, millises ulatuses on hageja sõidukit kasutanud. Tehnilises passis on sõiduki kasutajateks märgitud Innolab, kostja I ja hageja.
25.Hageja väitel tegi ühing ebavajalikke kulutusi sõiduautole Lexus IS 250 summas 8080 eurot. Hageja on lähtunud kostjatelt saadud andmetest ja arvestanud eelnimetatud summa sõidukile tehtud kulude ja tulude vahena. Kostjate väitel kasutati sõidukit lühikese aja jooksul töötaja Z poolt. Kostjad ei tõendanud, mis ülesandeid on nimetatud isik ühingu töötajana täitnud ning seega pole võimalik teha kindlaks kõnealuste kulutuste vajalikkust ühingule.
26.Kostjad võtsid omaks hageja faktiväited, et ühing on jätnud sisse nõudmata üürilepingutest tuleneva võla 11 504 eurot. Hageja võttis seejuures arvesse asjatundja UV poolt märgitud eksitust 400 euro osas. Kostjad ei ole põhjendanud, miks on ühing jätnud need nõuded maksma panemata. Kostjad ei ole vaidlustanud hageja faktiväiteid selle kohta, et võlgnikeks olevad üürnikud on kostjatega lähedalt seotud.
2-20-14554
27.Hageja faktiväited nõuete mahakandmisest ühingu poolt ei võimalda järeldada kahju põhjustamist ühingule. See, kuidas äriühing arvestab nõude rahuldamise tõenäosust oma raamatupidamises, ei mõjuta nende maksmapaneku tegelikke võimalusi. Hageja ei ole selgitanud, milliseid konkreetseid nõudeid see arvestus puudutab ja seetõttu pole ka alust järeldada nõuete õigustamatut sissenõudmata jätmist. Ühingule väidetavalt põhjustatud kahju 23 000 eurot on tõendamata. Alusetu nõude esitamise takistamisega ei saanud kostjad hagejale kahju tekitada. Selle alusega seotud hageja nõude suurus on 5750 eurot.
28.Kokkuvõtvalt luges kohus tõendatuks, et ühingule on hagi aluseks olevatel asjaoludel põhjustatud juhatuse liikmete poolt kahju 971 372 eurot (994 372-23 000). Juhatuse liikmed on teinud ühingu arvel nimetatud summas ebavajalikke kulutusi, rikkudes sellega oma hoolsuskohustust. Töölepingute alusel tehtud kulutuste ja üürilepingutest tulenevate nõuete maksma panemata jätmisega on ilmselt rikutud ka lojaalsuskohustust. Selle kahju hüvitamise ühingule (juhatuse liikmete vastu nõude maksmapaneku) on kostjad ühingu osanike 17.08.2020 koosolekul hääletades välistanud. Kõik kostjad olid koosolekul esindatud ja hääletasid juhatuse vastu nõuete esitamisele vastu. Pole andmeid selle kohta, et ühing ei oleks saanud nõudeid juhatuse liikmete vastu edukalt maksma panna. Järelikult on tõendatud põhjuslik seos kostjatele etteheidetava teo ja hagejale põhjustatud kahju vahel.
29.Maakohus nõustus hagejaga talle põhjustatud kahju suuruse arvestamise metoodikaga, mille kohaselt hagejale põhjustatud kahju on 25% ühingule põhjustatud kahjust. Osaühingu vara ei kuulu osanikule, kuid osanikule kuuluva osa rahaline väärtus sõltub osaühingu vara väärtusest. Teistsugune lähenemine välistaks hagi aluseks olevatel asjaoludel kahju hüvitamise üldse. Käesoleva vaidluse asjaoludel ei saa hagejale kahju põhjustamist lükata usaldusväärselt ümber osa väärtuse arvestamisega turutingimuste, osaühingu tulevaste rahavoogude prognoosimise vms kaudu. Kostjate arvamus, et vähemusosaniku osa väärtus on osaluse suhtarvust väiksem tulenevalt tema piiratud võimalustest osaühingu suhtes mõju avaldamisel, on õige juhul, kui suurosanik rikub TsÜS §-s 32 sätestatud osanike kohustusi väikeosaniku suhtes. Kostjate argumendiga nõustumine tähendaks seaduse rikkumise heakskiitmist.
30.Hagi esitamisel arvestas hageja oma nõude ÄS § 187 lg-s 3 sätestatud juhatuse liikme vastutuse 5-aastasest aegumistähtajast lähtudes. Menetluse käigus suurendas hageja oma nõuet, tuginedes Riigikohtu 03.03.2021 otsusele asjas 1-17-2359, mis selgitas 10-aastase aegumistähtaja kohaldamist sõltuvalt juhatuse liikme kohustuse rikkumise asjaoludest. Suurendatud nõue lähtus siiski samadest kahju põhjustamise asjaoludest, millele hageja ühingu osanike koosoleku kokkukutsumise taotlemisel tugines ja mille kohta 17.08.2020 osanike koosolekul otsused tehti. 28.10.2021 kohtuistungil täpsustas hageja 5-aastase aegumistähtaja piiresse jääva osa oma nõudest, nimetades summaks 162 221 eurot. Kostjad hageja arvestuse õigsusele vastuväiteid ei esitanud.
31.Riigikohtu poolt tsiviilasjas 1-17-2359 tehtud otsusest järeldub pikema aegumistähtaja kohaldumise vaieldavus. Riigikohtu poolt kõnealuses lahendis kohaldatud TsÜS § 146 lg 4 vahekord ÄS § 187 lg-ga 3 tuleks selgesti sätestada ka seaduses, näiteks ÄS § 187 lg 3 täpsustamise kaudu. Kohus pidas õigeks lähtuda sellest, et kostjad võisid 17.08.2020 osanike koosolekul hääletades arvestada, et juhatuse liikmete vastu ei ole võimalik esitada nõudeid ÄS § 187 lg-s 3 sätestatud aegumistähtaega ületades.
32.Kostjad pole väitnud oma süü puudumist 17.08.2020 osanike koosolekul hääletamisel (VÕS § 104). Kohus nõustus hagejaga, et kostjad põhjustasid hagejale kahju tahtlikult. Kostjad I ja II on ühingu juhatuse liikmed ja neile pidid ühingule kahju põhjustanud asjaolud olema
2-20-14554 hästi teada. Kostja III on kostja II abikaasa. Puudub põhjus arvata, et tema oli osanike koosolekul hääletades süüd välistavas teadmatuses tegelike asjaolude suhtes.
33.Ühingule kahju põhjustanud asjaolud on olnud pikaajalised ja tekkinud perioodiliselt korduvatel asjaoludel. Kostjad ei ole esitanud asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et mõni juhatuse liige poleks pidanud hagi aluseks olevatel asjaoludel ühingu ees vastutama. Kostja II põhjendused selle kohta, et tema isiklikult ühingu arvel kulutusi ei teinud ja osasid tehinguid isiklikult ühingu nimel ei teinud, ei välista tema vastutust juhatuse liikmena. Pole võimalik järeldada, et korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsedes ei saanud kostja II olla vaidlusaluste kulutuste tegemisest teadlik ega teha midagi nende ärahoidmiseks.
34.Nõuete esitamise hääletamine 17.08.2020 koosolekul üksikute juhatuse liikmete kaupa oli kostjate otsus ja see ei mõjuta kostjate vastutuse solidaarsust. Iga kostja on 17.08.2020 koosolekul rahalises ulatuses vaielnud vastu kogu nõudele, mida ühingul oleks olnud võimalik oma juhatuse liikmete vastu esitada. Seega vastutavad kostjad sama kahju eest VÕS § 137 lg 1 tähenduses ja kostjad on hageja ees järelikult solidaarvõlgnikud.
35.Hagi põhjendatust ei mõjuta kostjate poolt esitatud asjaolu, et hageja oli kostja I abikaasa ja ühingu juhatuse liige ja seega vastutav ühingule põhjustatud kahju eest. Hageja oli äriregistri kande kohaselt ühingu juhatuse liige kuni 13.07.2017. Ühingule juhatuse liikmete poolt tekitatud kahju on osaliselt tekkinud hiljem. Kostjad pole vaidlustanud hageja faktiväidet, et hageja ja kostja I kooselu lõppes juba 2015. Hageja täpne puutumus ühingule kahju põhjustanud asjaoludega on tõendamata. Solidaarvõlgnike korral on võlausaldaja otsustada, kellelt ja mis ulatuses ta solidaarse kohustuse täitmist nõuab (VÕS § 65 lg 1).
36.Juhatuse liikmete ja kostjate vastutust ei saa mõjutada ka hageja poolt kostjale I antud volikiri ega kostjate väited hageja isikliku kasu kohta, kuna need on ebamäärased ja tõendamata.
37.Kokkuvõttes - hääletades 17.08.2020 osanike koosolekul vastu nõuete esitamisele ühingu juhatuse liikmete vastu, rikkusid kostjad TsÜS §-s 32 sätestatud kohustusi hageja suhtes. Selle rikkumisega põhjustasid kostjad hagejale kahju 156 471 eurot, mille nad on kohustatud VÕS § 115 lg 1 ja ÄS § 188 lg 1 järgi hagejale hüvitama solidaarselt. Hageja apellatsioonkaebus
38.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldamata jäeti ja teha selles osas uue otsuse, millega mõista täiendavalt kostjatelt solidaarselt välja 86 372 eurot ja viivise. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
39.Hageja vaidlustab maakohtu otsuse osas, mis väljus 5-aastase aegumistähtaja piirest. See puudutab konsultatsioonilepingut Bonakonsuldiga (nõue 40 191,25 eurot, millest kohus rahuldas 19 841,25 eurot) ning töölepinguid (nõue 129 364,75 eurot, millest kohus rahuldas 63 342,75 eurot).
40.Hageja ei nõustu, et nõuete aegumisele 10-aastase tähtaja kohaldamine on vaieldav ja ÄS § 187 lg-s 3 sätestatud aegumistähtaega ületavate nõuete esitamise vastu hääletamist ei saa pidada kostjate süüliseks rikkumiseks, mille eest nad vastutavad.
41.Osanikel on kohustus hääletada juhatuse liikme vastu nõuete esitamise poolt. Osanike vastutus juhatuse liikmete vastu nõuete esitamise vastu hääletamisel eeldab süüd. Kostjad on hagejale süüliselt kahju põhjustanud. Maakohus leidis, et kostjad põhjustasid hagejale nõuete
2-20-14554 esitamise vastu häälemisega kahju tahtlikult ega ole väitnud oma süü puudumist, kuid enam kui 5-aasta vanuste nõuete perspektiivis oli mõistlik alus kahelda ning järelikult ei olnud kostjate poolt ebamõistlik (süüline) hääletada selliste nõuete esitamise vastu. Hageja leiab, et kohus eksis järgnevas. a) Kostjatel puudus mõistlik alus kahelda, et antud juhul kohaldub 10-aastane aegumistähtaeg. Juhatuse liikme vastutus aegub TsÜS § 146 lg 4 kohaselt kümne aastaga, kui juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud sellise tegevusega, mida saab pidada tahtlikuks heade kommete vastaseks kahju tekitamiseks. Ühingu juhatuse liikmete tegevus Bonakonsuldiga konsultatsioonilepingu sõlmimisel ja täitmisel ning Z ja kostjaga I töölepingute sõlmimisel ja täitmisel oli tahtlik heade kommete vastane tegevus (VÕS § 104 lg 5 ja TsÜS § 146 lg 4). b) Isegi kui ühingu nõuded oleksid olnud 17.08.2020 toimunud koosolekuks osaliselt aegunud või kostjad oleksid võinud seda eeldada, ei oleks ühingu osanikud tohtinud nõuete esitamise vastu hääletada, sest nõuete maksmapanek ei olnud ilmselgelt võimatu ega vastuolus ühingu huvidega. c) Kostjad ei jätnud nõuete esitamise poolt hääletamata seetõttu, et nad arvasid, et nõuded on osaliselt aegunud. Kostjad hääletasid ükskõik milliste nõuete esitamise vastu sõltumata sellest, milliste aastate kohta ja millistes summades neid esitada saanuks. Aegumise küsimust koosolekul ei käsitletud. d) Ebaõige on maakohtu käsitlus, mille kohaselt üks ja sama otsus, millega kostjad otsustasid üksnes nõuete esitamist juhatuse liikmete vastu, on osaliselt õigusvastane ja osaliselt õiguspärane. Tegemist oli kostjate poolt ühe ja sama tahteavaldusega - hääletada nõuete esitamise vastu. Kohus tuvastas, et see tahteavaldus oli tervikuna õigusvastane. Kuivõrd kohus ei arutanud kostjate tahteavalduse niisugust „pooleks jagamise“ võimalust pooltega, on selles osas tegemist üllatusliku otsusega, mis on iseseisev alus maakohtu otsuse tühistamiseks. Kostjate II ja III apellatsioonkaebus
42.Kostjad II ja III esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati nende suhtes ja teha uue otsuse, millega jätta hagi kostjate II ja III suhtes rahuldamata. Menetluskulud palusid kostjad II ja III jätta hageja kanda.
43.Maakohus kohaldas ja tõlgendas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Hagejale ei saanud kahju tekkida – hageja valis ebaõiged õiguskaitsevahendid. Teoorias sai hagis kirjeldatud asjaoludel kahju tekkida vaid ühingule. Hagejal puudub hagis esile toodud alustel kahju hüvitamise nõue kostjate vastu.
44.Kohtu peamine ülesanne on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine. Nõude kvalifitseerimisel tuleb kohtul ka selgeks teha, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama. Osanike vaheline suhe on seadusjärgne võlasuhe ja osanikud peavad TsÜS §-st 32 tulenevalt omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
45.Puudub vaidlus selles, et ühing oli ja on tegutsev ja maksevõimeline ettevõte. Hageja varaks on ühingu osa. Hagejale ei kuulu ühingu vara (võimalikud nõuded teiste isikute vastu). Seega isegi, kui eeldada hagis esitatud väidete tõesust, siis eksisteeriks kahju hüvitamise nõue ühingul, mitte hagejal. Hagejale ei saanud sellises olukorras kahju tekkida. Hageja eksis õiguskaitsevahendite valikul. Hagejal oli valida, kas esitada 17.08.2020 osanike otsuse
2-20-14554 kehtetuks tunnistamise nõue (TsÜS § 38 lg 1), positiivse tuvastushagi esitamine või osaniku (kostjate) hääle asendamine kohtulahendiga (TsÜS § 68 lg 5). Seega oli hageja nõue õiguslikult perspektiivitu algusest peale, kuna hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel.
46.Maakohus eksis ÄS § 188 lg 1 sisustamisel seoses osanike kohustustega. Kohus ei tuvastanud õigesti ÄS § 188 lg 1 normi kaitse-eesmärki VÕS § 127 lg 2 mõistes. Osanikul puudub kohustus hääletada sisustamata väidete poolt. 30.07.2020 osanike koosoleku kokkukutsumise teates ja 17.08.2020 osanike koosoleku protokollis toodud päevakorrapunktide puhul ei saa kehtida eeldust nende poolt hääletada, kuna puuduvad asjaolud, selgitused ja põhjendused. Vastasel korral saaksid osanikud alati nõuda päevakorda panna mistahes suvaliste ja põhjendamatute nõuete esitamist.
47.Maakohus jättis vääralt kohaldamata ÄS § 177 lg 1, milles sätestatu välistab kostjate II ja III õigusvastase käitumise - seaduses sätestatud kohustuse järgimine ei saa olla õigusvastane.
48.Kohus jättis arvestamata, et hageja võttis osa väidetavast kahju tekitamisest. Hageja, olles ise olnud juhatuse liige perioodil 25.03.2011–13.07.2017, heidab ette, et ühingu juhatus tekitas perioodil 01.05.2012–2020 äriühingule kahju. Olukorras, kus hageja ise aktsepteeris osanikuna etteheidetavaid tehinguid, kaotas hageja hea usu põhimõttest tulenevalt õiguse tugineda kahju tekitamisele. Lisaks sätestab ÄS § 187 lg 2 eelduse, et juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt.
49.Vanbud-Invest tehinguga seoses ei saanud ka teoorias kahju tekkida. Maakohus laskus Vanbud-Investi puudutavas selgelt spekulatsioonidesse, mis on tõendamata. Vanbud-Investi puudutav on kinnisvarainvesteering, mille ühing tegi Ukrainasse. Maakohus leidis ebaõigesti, et Vanbud-Investis osaluse omandamiseks tegi Innolab kulusid 248 362,39 eurot, kuid pole sentigi tagasi teeninud ning võimalused tulu saamiseks tulevikus on eespool selgitatu kohaselt ebaselged. Vaidlusalused ruumid on apellatsioonimenetluse ajal üle antud.
50.Menetlusnormide kohaldamise osas leiavad kostjad, et maakohus rikkus menetlusnorme, kui jättis otsuse põhjendavas osas märkimata tuvastatud asjaolud ega seostanud neid tõenditega. Maakohus tugines valdavas osas hageja emotsionaalsetele spekulatsioonidele. Maakohus ei hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt. Kohus jättis tähelepanuta asjas olulist tähtsust omavad kostja esitatud tõendid. Seetõttu ei ole kohtuotsus seaduslik ega põhjendatud. Lisaks ignoreeris kohus kostjate seisukohta, et antud juhul on tõendamiskoormis pöördunud, kuna kostjatel II ja III pole võimalust tõendada hageja ja kostja I omavahelisi kokkuleppeid muudmoodi, kui vastavas vestluses osalenud isiku ütlustega.
51.Kostja II 28.10.2021 tasaarvestusega mittearvestamine on menetlusõigusnormide rikkumine. Hageja väide on, et kostja II põhjustas ühingule kahju. Pooled ei vaidle, et kostjalt II on samaaegselt nõue ühingu vastu. Nimetatud tasaarvestusavalduse sai ühing kätte. Olukorras, kus kostja II võimalikud kohustused ühingu ees vähenesid tasaarvestuse tulemusena 102 345 euro ulatuses, ei saa kohus jõuda järeldusele, et kostja II saaks sekundaarselt hageja ees vastutada esialgses ulatuses – nimetatu viiks hageja alusetu rikastumiseni. Kostja I apellatsioonkaebus
52.Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati tema suhtes ja teha uue otsuse, millega jätta hagi kostja I suhtes rahuldamata. Alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub kostja I jätta hageja kanda.
2-20-14554
53.Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme TsÜS § 32, ÄS § 187 lg 1 ja § 188 lg 1, VÕS § 115 lg 1 ja § 127 lg-d 1, 2, 4 ja 5 ning § 139 ja § 140 ja rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, jättes määrava osa kostjate poolt esitatud tõenditest arvestamata ning kostjate väidete suhtes nendega mittenõustumise põhjendused esitamata. Samuti rikkus kohus selgitamiskohustust tõendamiskoormisse puutuvalt ega juhtinud poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile, jättes võimaldamata neil avaldada selle õigusliku kvalifikatsiooni kohta arvamust ning esitada asjaolusid ja tõendeid. Kohus põhjendas otsuses üllatuslikult hagi osalist rahuldamist asjaolude ja kahtlustega, mida ei ole pooltega menetluses arutatud ning mis eiravad asjas esitatud tõendeid.
54.Hageja ei ole ühingu vähemusosanik, nagu maakohus ekslikult leidis. Kostjatel puudus kohustus hääletada juhatuse liikmete vastu kahjunõude esitamise poolt. Kohus ei arutanud pooltega seda, kas kostjatel võis olla 17.08.2020 otsuse osas seadusest tulenev hääletamiskohustus. Kostjatel ei olnud kohustust 17.08.2020 otsuse poolt hääletada isegi juhul, kui hageja on käsitatav ühingu vähemusosanikuna. Otsuse vastu hääletamisega ei saanud hagejale kahju tekkida. Hagejal ei ole teise osaniku vastu kahju hüvitamise nõuet.
55.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kui ei eristanud ühingu nõudeid juhatuse liikmete vastu, millele kohaldub ÄS § 187, osaniku vastutusest teise osaniku ees, millele kohaldub ÄS § 188. Kahju hüvitamise nõude tingimused ei ole täidetud ja kohus ei ole neid ka analüüsinud. Ühingu vara ei saa samastada osanikele kuuluva varaga. Asjatundja UV arvamusega on tõendatud, et hageja väidetud muutust ühingu netovaras ei saa võrdsustada hagejale väidetavalt tekitatud kahjuga.
56.Seoses osaluse omandamisega Vanbud-Investis tegi maakohus ebaõigeid järeldusi selle kohta, et ühingu tehtud kulutus oli väärtusetu. Kostja I ei nõustu kohtu järeldusega, et kui kohus menetleks samade asjaolude alusel ühingu poolt juhatuse liikme vastu esitatud kahju hüvitamise nõuet, siis ei saaks UV arvamust lugeda piisavaks ÄS § 187 lg 2 tõendamiskoormise täitmiseks ega kahju põhjustamise ümber lükkamiseks. Kohus leidis vastuolus seaduse ja kohtupraktikaga, et tegelikkuses pole teada, kas investeering on ühingule kahju tekitanud, kuid vaatamata sellele järeldas, et ühingu juhatuse liikmed vastutaksid ÄS § 187 alusel ühingu ees Vanbud-Investi osaluse omandamiseks tehtud kulutuste eest, mistõttu vastutavad ka kostjad.
57.Maakohus ei põhjendanud enda arvamust, ei analüüsinud kostja esitatud väiteid ja tõendeid ega viidanud ühelegi õigusnormile, kui rahuldas osaliselt hageja nõude, mis oli seotud Bonakonsuldile maksete tegemisega.
58.Üürilepingust tulenevate nõuete puhul järeldas maakohus ebaõigesti, et kostjate vastutust tuleb jaatada, kui ühing on jätnud sisse nõudmata võlad. Nõuete esitamata jätmine ei tähenda nõuetest loobumist. Pole tõendatud, et võlgnikud enda kohustusi ei kavatse täita. Kohtu järeldus sellest, et kommunaalarve sisse nõudmata jätmine tekitab vastavas summas osanikule kahju, viib absurdse olukorrani, kus juhatuse (ja seeläbi osanike) vastutust peaks jaatama iga kord, kui ühingu lepingupartner enda kohustusi ei täida ning seda koheselt sisse ei hakata nõudma.
59.Kostja I ei nõustu, et ühingule kuulunud autodele tehtud kulutused (liising, kütus, remondikulud) on olnud ebavajalikud. Ühingule kuuluvate autode korraline hooldamine on korraliku ettevõtja kohustus. Kostja I ei nõustu, et autot Lotus ei kasutanud hageja.
60.Kostja I ei nõustu, et kostja I ja Z ei teinud ühingu heaks tööd. Arvestades mõlema poolt täidetud ülesandeid, on makstud töötasud asjatundja hinnangul mõistlikud. Kohus ei käsitlenud ega hinnanud töölepinguid puudutavaid tõendeid.
2-20-14554
61.Kohus ei analüüsinud kostjate esitatud väidet, et hageja on ise osalenud kahju tekitamises ega käsitlenud kostjate poolt esitatud taotlust kohaldada VÕS § 139 ja § 140, millised sätted kohalduvad olenemata sellest, et tegemist on osanike vahel peetava õigusvaidlusega kahju hüvitamise nõudes, mitte juhatuse liikme vastu ühingu poolt esitatud hagiga. Vastustajate seisukohad
62.Hageja vaidleb kostjate apellatsioonkaebustele ja kostjad vaidlevad hageja apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta kaebused rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
63.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada seoses materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusnormide rikkumisega TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osas, milles maakohus hagi rahuldas, ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud mõlemas kohtuastmes tuleb jätta hageja kanda.
64.Kuna pooled ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi 5750 euro saamiseks rahuldamata, siis selles osas TsMS § 651 lg 1 järgi ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
65.Hageja on esitanud nõude ühingu teiste osanike vastu tulenevalt sellest, et hageja väidetel on talle kui ühingu osanikule tekkinud kahju põhjusel, et kostjad hääletasid 17.08.2020 osanike koosolekul vastu otsusele nõuda juhatuse liikmetelt kahju hüvitamist. Ringkonnakohus nõustub, et hagejal kui ühingu osanikul on õigus VÕS § 115 lg 1 ja ÄS § 188 lg 1 alusel või alternatiivselt VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel kahju hüvitamise nõue esitada. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. ÄS § 188 lg 1 sätestab, et osanik vastutab osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 järgi vastutab kahju tekitanud isik õigusvastaselt tekitanud kahju hüvitamise eest siis, kui ta on kahju tekitamises süüdi ja kahju on tekitatud seadusest tulenevat kohustust rikkuva või tahtlikult heade kommete vastase käitumisega.
66.ÄS § 135 lg-test 2 ja 3 tuleneb osaühingu ja osaniku vara ja vastutuse lahutamise põhimõte, millest tulenevalt üldreeglina ei saa samastada ühingu ja osaniku vara ega ühingule tekkinud kahju osaniku kahjuga. Praegusel juhul on hageja leidnud, et tema kahju võrdub väidetavalt juhatuse liikmete poolt ühingule tekitatud kahjuga vastavalt tema osaluse proportsioonile. Kuigi seadus ja kohtupraktika ei välista nõude esitamist viisil, nagu seda tegi hageja, peaks esmane võimalus olema siiski see, et ühing esitab kahju põhjustanud juhatuse liikmete vastu nõude. Hageja selgitas, et tal puuduvad õiguslikult võimalused, et kohustada ühingut esitama kostjate vastu kohtusse kahju hüvitamise nõue. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Riigikohus on 12.10.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-8655 jaatanud sarnases olukorras osaniku võimalust esitada kohtule hagi vastuhääletanud osaniku või osanike vastu poolt hääletama kohustamiseks (TsÜS § 68 lg 5). Riigikohus on möönnud, et osanikul on võimalik esitada ka tuvastushagi tuvastamaks, et protokollitud otsuse asemel on vastu võetud teise sisuga otsus. Samuti on võimalik tuvastada teistsuguse sisuga otsuse vastuvõtmine olukorras, kus ühingu organi otsuse
2-20-14554 tegemisel on tuvastatud hääletamistulemus valesti, mh kui on rikutud hääletamispiiranguid (ÄS § 177 lg 1) (eelviidatud Riigikohtu otsuse p 14).
67.Kaebuste lahendamisel saab ringkonnakohus lähtuda järgmistest asjaoludest, milles ei ole vaidlust. Hageja on ühingu osanik ja talle kuulub osa nimiväärtusega 10 514 eurot, mis vastab 25 %-le ühingu osade üldväärtusest, sama suur osa on ka kostjal I. Kostjad II ja III on ühingu 50% osanikud ühisomanikena. Ühingu juhatuse liikmed on kostja II alates 05.05.2010, kostja I alates 19.05.2011 ja Z alates 09.05.2011. Hageja oli ühingu juhatuse liige alates 25.03.2011 kuni 13.07.2017. 03.06.2020 esitas hageja ühingule ja juhatuse liikmetele nõude osanike koosoleku kokkukutsumiseks, et otsustada mh juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamiseks nõude esitamine. Juhatus koosolekut kokku ei kutsunud. 30.07.2020 saatis hageja teistele osanikele koosoleku kokkukutsumise teate 17.08.2020 koosoleku kohta, mille päevakorras oli mh juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamise nõude esitamine ja ühingule selleks esindaja määramine. 17.08.2020 osanike koosolekul hääletas kostja II kui juhatuse liikme vastu nõude esitamisele vastu kostja I ning kostjad II ja III ei hääletanud. Kostja I vastu nõude esitamisele hääletasid vastu kostjad II ja III ning kostja I ei hääletanud. Z vastu nõude esitamisele hääletasid vastu kõik kostjad.
68.Kostjatelt kahjuhüvitise nõudmise eelduseks oleva rikkumisena on hageja esile toonud nii VÕS § 115 lg 1 ja ÄS § 188 lg 1 kui ka VÕS § 1043 jj alusel esitatud nõude puhul, et kostjad hääletasid vastu osanike otsusele juhatuse liikmetelt kahju hüvitise nõudmiseks ja selleks esindaja määramiseks, kuigi ühingu huvides oleks olnud otsuse poolt hääletamine. Hageja väidetel juhul, kui kostjad oleksid otsusele poolthääle andnud, oleks ühing saanud esitada nõuded juhatuse liikmete vastu ja eelduslikult oleks kahju ühingule hüvitatud ning hageja osa väärtus ei oleks vähenenud.
69.Asja lahendamiseks tuli tuvastada, kas ühingul on nõue juhatuse liikmete vastu ja kas kostjad olid kohustatud hääletama selle poolt, et esitada juhatuse liikmete vastu nõue, ning kas juhatuse vastu nõuete esitamata jätmine on muutnud ühingu varalist seisu selliselt, et hageja osa väärtus on vähenenud. Eeltoodud asjaolud tuli esile tuua ja tõendada hagejal.
70.Ringkonnakohus tuvastab esmalt, kas maakohtu järeldus, et kostjad olid kohustatud 17.08.2020 osanike koosolekul hääletama otsuse poolt esitada juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamise nõue, on õige.
71.Osanikevahelise suhte sisu määrab eelkõige TsÜS § 32, mille kohaselt peavad osanikud omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Osanikud on kohustatud nii omavahelises suhtes kui ka suhtes osaühinguga panustama osaühingu juhtimisse ja mitte kahjustama osaühingu või teiste osanike õigustatud huve (Riigikohtu 29.10.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-14, p 21). Selle kohustuse kui seadusjärgsest võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine võib kaasa tuua osaniku vastutuse teisele osanikule süüliselt tekitatud kahju eest (Riigikohtu 21.12.2020 määrus tsiviilasjas nr 220-5086, p 13; 16.10.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-18531, p 11; 29.10.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-14, p 44; 31.03.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10, p 31). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vastavate eelduste esinemisel võib osanik olla kohustatud hääletama otsuse poolt esitada juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamise nõue, kuna osanikul on kohustus hääletada ühingule kahjulike tagajärgede vältimiseks vajalike otsuste poolt. Eeltoodu tuleneb ka Riigikohtu praktikast (Riigikohtu 07.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9986, p 17).
2-20-14554
72.Kostjad leidsid, et neil ei olnud kohustust hääletada 17.08.2020 koosolekul otsuse poolt esitada juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamise nõue mh ka selle tõttu, et enne koosolekut ei olnud osanike ette toodud asjaolusid, mis selgelt viitaks sellele, et juhatuse liikmed on ametikohustuste rikkumisega põhjustanud ühingule kahju. Maakohus möönis, et kostjad olid kohustatud otsuse poolt hääletama, kuid otsuses ei ole hinnatud, kas asjaolud, mis olid kostjatele enne 17.08.2020 koosolekut teatavaks tehtud, olid piisavad, et kostjad oleksid saanud oma seisukoha kujundada. Riigikohus on selgitanud, et osanik on eelduslikult kohustatud hääletama juhatuse liikme vastu kahjunõude esitamise poolt olukorras, kus nt erikontrolli aruandega või muul viisil on tuvastatud asjaolud, mis selgelt viitavad juhatuse liikme ametikohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitamisele, ning ei esine asjaolusid, mille kohaselt ei ole kahju hüvitamise nõude maksmapanek selgelt vastuolus osaühingu huviga. Juhatuse liikme vastu nõude esitamise poolt hääletamise kohustuse jaatamiseks ei ole vaja tõendada, et selline nõue igal juhul rahuldatakse, vaid piisab selliste asjaolude esiletoomisest, mis viitavad juhatuse liikme kohustuste rikkumisele ja et tema tegevuse tagajärjel on osaühingule tekkinud kahju (Riigikohtu 12.10.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-8655, p 11). Eeltoodust saab järeldada, et osanike koosolekule eelnevalt peavad olema osanikele esitatud asjaolud juhatuse liikmete poolt kahju tekitamise kohta sellise selgusega, et osanikud saaksid oma seisukoha kujundamisel veenduda, et juhatuse liikmed on oma kohustusi rikkunud ja selle tagajärjel on ühingule suure tõenäosusega tekkinud kahju.
73.Hageja on saatnud ühingu juhatusele, millesse kuulusid ka kostjad I ja II, 03.06.2020 kirja, milles tõi esile, et ühingu juhatus on tekitanud ühingule kahju (I kd, tl 20). Hageja on 03.06.2020 kirjas selgitanud tekitatud kahju kohta järgmist: 1) Ühing paigutas 2017-2018 263 906 eurot Ukraina ettevõtte Vanbud-Invest osakapitali. Juhatus ei ole põhistanud investeeringu tegemise otstarbekust ega ärilist eesmärki ega kutsunud investeeringu tegemise otsustamiseks kokku osanike koosolekut. Dokumentidega tutvumisel on tekkinud kahtlus, et investeeringu kaudu on viidud raha Innolabist välja ilma võrdväärset vastusooritust saamata; 2) Ühing ostis kuni detsembrini 2018 finantskonsultatsiooniteenuseid Valgevene ettevõttelt BonaKonsult. Tehingul puudus majanduslik sisu ning Innolab ei ole lepingu väärtuses konsultatsiooniteenust saanud. BonaKonsultile on alusetult tasutud vähemalt 89 540 eurot; 3) Ühing annab oma kinnisvara üürile erinevatele seotud isikutele, kuid ei nõudnud neilt vähemalt 2019 alguseni kogu üüri tasumist kooskõlas üürilepingutega ega kommunaalkulude tasumist. Selliselt jäi ühingul saamata vähemalt 14 580 eurot; 4) Ühing on sõlminud töölepingud juhatuse liikmete kostja I ning Z-ga. Töölepingud on tühised, sest neid ei ole heaks kiitnud ühingu osanikud. Lisaks on alust arvata, et Z leping on näilik ning ta ei tee lepingu alusel tegelikult mingit tööd. Töölepingute alusel on Innolabile tekkinud kahju ligikaudu 266 408 eurot; 5) Ühing on kandnud kulusid seoses autodega Lotus Evora 2 (500BFV) ning Lexus IS 250 (998MJL), kuid kummagi töölepingu alusel ei ole töötajatel õigust kasutada tööandja autot; 6) juhatus on põhjendamatult 2018. aastal maha kandnud nõudeid kolmandate isikute vastu summas kokku 65 705 eurot. Hageja nõudis 03.06.2020 kirjas juhatuselt, et juhatus nõuaks sisse Fortimeks OÜ, Milco Commerce OÜ ja Rainik OÜ-ga sõlmitud Tartu mnt 83, Vana-Kalamaja 43 ja Suur-Patarei 2M kinnistute üürimiseks sõlmitud üürilepingute alusel üürnike poolt maksmata üüri ja kommunaalkulud, kuna üürnikel on alates 2016. aasta algusest Innolabile tasumata kokku vähemalt 14 580 eurot, lõpetataks töölepingud juhatuse liikmetega, nõutaks sisse autodele tehtud kulud ja hüvitataks kahju, mis on tekkinud investeeringust Vanbund-Investi ja BonaKonsultile maksete tegemisest ning nõuete mahakandmisest. Hageja nõudis täiendavalt, et juhatus kutsuks kokku osanike koosoleku, mille päevakorras on mh ka juhatuse liikmete
2-20-14554 vastu kahju esitamine ja selleks esindaja määramine. 30.07.2020 osanike koosoleku kokkukutsumise teates on hageja päevakorrapunktis 3 märkinud vastuvõetavaks otsuseks esitada Z, kostja II ja kostja I vastu kahjunõue ühingule juhatuse liikmete kohustuste rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks seoses hageja 03.06.2020 nõudekirjas nimetatud asjaoludega ja päevakorrapunktina 4 oli esitatud otsustus määrata kahju hüvitamise nõude esitamisel ühingu esindajaks Advokaadibüroo Ellex Raidla OÜ (I kd, tl 21).
74.Kostjad II ja III väitsid vastuses hagile, et osanike poolt juhatuse liikme vastu nõude esitamise otsustamiseks ei ole piisav see, kui esitatud on ainult hageja paljasõnaline arvamus, et keegi juhatuses võib olla tekitanud kahju (II kd, tl 122 pöördel). Kostja I ühines kostjate II ja III vastuväitega (II kd, 135 pöördel). Sama rõhutasid kostjad ka apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohus nõustub kostjatega, et hageja poolt kostjatele 03.06.2020 teatavaks tehtud kahju hüvitamise asjaolude alusel ei olnud kostjad kohustatud hääletama juhatuse liikmete vastu nõude esitamise poolt.
75.Ringkonnakohus leiab, et kostjate kohustuse hääletada poolt juhatuse liikmete vastu nõuete esitamise osas eelduseks oli, et hageja, kes osanike 17.08.2020 koosolekule vastava otsuse eelnõu esitas, pidi esitama enne koosolekut kostjatele asjaolud, millest järeldus selgelt, et juhatuse poolt on ühingule kahju tekitatud. Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja 03.06.2020 ühingu juhatusele saadetud kirjas esile toonud piisava selgusega asjaolusid juhatuse liikmete poolt kahju tekitamise kohta. Kirjast ei selgu, millise kahju, millal ja milline juhatuse liige on tekitanud. Vanbund-Investiga tehtud tehingu osas on hagejal ainult kahtlus, et see võiks olla ühingule kahjulik, kuid millised asjaolud sellise kahtluse aluseks on, hageja ei ole kirjas selgitanud. Valgevene äriühinguga BonaKonsult sõlmitud konsultatsioonilepingu osas on hageja poolt esile toodud üldsõnaline hinnang, mis ei põhine ühelgi asjaolul. Kirjast ei selgu, miks puudub lepingul majanduslik sisu ning millest järeldub, et Innolab ei ole lepingu väärtuses konsultatsiooniteenust saanud. Üürilepingute kohta ei ole hageja põhjendanud, millest järeldub ühingu ja üürnike lähikondsus ja millise perioodi eest on sissenõudmata võlg. Juhatuse liikmetega töölepingute osas ei ole hageja selgitanud, miks on juhatuse liikmetega sõlmitud töölepingud tühised. Ringkonnakohus märgib, et äriühingu juhatuse liikmetega töölepingute sõlmimist on peetud lubatavaks ülesannete suhtes, mis ei kattu juhatuse liikmete kohustustega. Autodele tehtud kulude osas pole ära näidatud isegi kahju suurust, rääkimata perioodist, millal kahju tekkis. Nõuete mahakandmise kohta ei selgu, millal on nõuded tekkinud ja millal on need maha kantud. Õige on ka kostjate väide, et mitme juhatuse liikme puhul oleks tulnud hagejal enne osanike koosolekut selgitada ka seda, milliseid tehinguid ja toiminguid on teinud konkreetne juhatuse liige. See, et juhatuse liikmed vastutavad ÄS § 187 lg 2 järgi solidaarselt, ei tähenda, et osanikele ei oleks tulnud esitada täpseid asjaolusid selle kohta, kes juhatuse liikmetest on jätnud oma kohustused täitmata või pole täitnud neid piisava hoolsusega. See, et kostjad I ja II on olnud ise juhatuse liikmed, ei tähenda, et nende kui osanike ette ei peaks otsustamiseks tooma selgeid asjaolusid. Eriti arvestades asjaolu, et hagejale, kes ise oli samuti pikaajaline (25.03.2011 - 13.07.2017) ühingu juhatuse liige, pidid eelduslikult vähemalt selle perioodi ühingu igapäevase majandustegevusega seonduvad asjaolud teada olema.
76.Arvestades eeltoodut leiab ringkonnakohus, et 03.06.2020 kirjas esitatud asjaolude alusel ei olnud kostjatel võimalik 17.08.2020 osanike koosolekul kujundada otsustust, kas hääletada juhatuse liikmete vastu nõuete esitamise poolt või mitte. Seda, kas kostjad olid kohustatud 17.08.2020 osanike koosolekul kahju hüvitamise nõuete esitamise poolt hääletama, saab kohus hinnata üksnes nende asjaolude ja tõendite põhjal, mis olid kostjatele esitatud enne koosoleku toimumist, mistõttu asjaolud, mis on esile toodud hilisemalt käesoleva kohtumenetluse käigus, ei oma kostjate rikkumise tuvastamisel tähendust. Lisaks märgib ringkonnakohus ka seda, et
2-20-14554 kostjale III ei ole hageja üldse selgitanud juhatuse vastu esitatavate nõuete sisu, kuna kostjale III ei ole hageja 03.06.2020 kirja saadetud. See, et kostja III on kostja II abikaasa ja neile kuulub osa ühiselt, ei tähenda, et kostjale III ei oleks vaja selgitada otsuse vastuvõtmise aluseks olevaid asjaolusid. ÄS § 165 lg 1 sätestab, et kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. Osaniku õiguste teostamiseks oli kostjal III õigus saada teavet vastuvõetavate otsuste kohta ja kostja II teavitamine ei oma tähtsust kostja III osas.
77.Kuna kostjad ei ole õigusvastaselt rikkunud kohustust 17.08.2020 osanike koosolekul juhatuse liikmete vastu nõuete esitamisel poolt hääletada, siis eeltoodu välistab kostjate vastu ÄS § 188 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 järgi esitatud hagi rahuldamise.
78.VÕS § 1043 jj järgi esitatud nõude alused olid samad kui ÄS § 188 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 järgi esitatud nõudel, s.t kostjatele heideti ette seda, et nad hääletasid vastu juhatuse liikmetelt kahju hüvitamise nõude esitamisele. Ringkonnakohus leiab, et kostjate tegevus nõuete esitamisele vastu hääletades ei olnud õigusvastane. Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjad ei olnud kohustatud hääletama 17.08.2020 osanike koosolekul otsuse poolt, mistõttu ei ole neile alust ette heita ka TsÜS §-s 32 sätestatud kohustuste rikkumist ega käitumist hea usu vastaselt. Asjaolu, et hageja väitel kostjad I ja II juhatuse liikmetena oleksid pidanud aru saama, milliseid kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid hageja osanike koosolekut kokku kutsudes silmas pidas, ei tähenda, et kostjad I ja II oleksid tegutsenud otsusele vastu hääletades vastuolus heade kommetega. Ringkonnakohtu arvates ei saa eeldada, et juhul, kui ühingu juhatuses on mitu liiget, siis kõik juhatuse liikmed on teadlikud üksteise poolt vastu võetud otsustest ja tehtud tehingutest. Kui osanikele ei ole esitatud selgeid asjaolusid esitatava nõude kohta, siis kostjate poolt sellisele otsusele vastu hääletamine ei ole vastuolus heade kommetega. Arvestades eeltoodut, ei tegutsenud kostjad 17.08.2020 osanike koosolekul otsustele vastu hääletades õigusvastaselt, mis välistab nende vastu esitatud hagi rahuldamise VÕS § 1043 jj alusel.
79.Kuna hagi jääb rahuldamata eelnevalt toodud ringkonnakohtu põhjendustest tulenevalt, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks kontrollida maakohtu järeldusi selle kohta, kas ühingu juhatuse liikmed olid rikkunud oma kohustusi ja põhjustanud sellega kahju ühingule.
80.Õige on apellatsioonkaebuste väide, et maakohus ei ole analüüsinud ÄS § 177 lg-st 1 tulenevat osaniku keeldu hääletada, kui otsustatakse mh osanikuga õigusvaidluse pidamist ning vaidluse pidamisel esindaja määramist. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata. Kohtupraktikas on leitud, et osanik, kellele hääleõiguse piirang laieneb, ei või osaleda hääletamisel enda ega teiste liikmete nimel. Osanike koosoleku kokkukutsumise teates oli päevakorrapunktis 3 pandud otsustamisele kahju hüvitamise nõude esitamine kõigi juhatuse liikmete vastu ühe otsustusena, kuid 17.08.2020 koosolekul hääletati iga juhatuse liikme vastu nõude esitamine eraldi. Poolte esile toodud asjaoludest saab järeldada, et Z vastu esitatava nõude esitamise üle hääletamisel ei olnud ühelgi ühingu osanikul hääleõiguse piirangut. Kuna hääletamine iga juhatuse liikme vastu nõude esitamise üle toimus eraldi, siis ringkonnakohtu arvates ei ole tuvastatav, et rikuti hääletamise piirangut. Samas ei ole eeltoodu määrava tähtsusega, kuna hagi jääb rahuldamata eelnevalt käesolevas kohtuotsuses toodud põhjustel.
81.Lisaks eeltoodule nõustub ringkonnakohus kostjatega, et maakohtu järeldus, et hagejale on tekkinud kahju, on olulises osas põhjendamata (TsMS 442 lg 8). Maakohus on otsuses õigesti sedastanud, et osaühingu vara ja osaniku osa ei saa samastada, kuid kahju väljamõistmisel pole sellega arvestatud. Hageja on esitanud nõude viisil, kus ta samastab ühingule tekkinud kahju enda kahjuga, mis on tekkinud osa väärtuse vähenemisest. Osaühingu osa väärtus sõltub nii
2-20-14554 osaühingu majanduslikust seisundist kui ka sellest, millise õiguse ja kontrolli osa annab ühingu juhtimisel ja kasumi jaotamisel. See sõltub omakorda osaühingu põhikirjast tulenevatest võimalikest eriõigustest, osa suurusest ja sellest tulenevast võimalusest otsustada olulisi küsimusi või nende otsustamist blokeerida (Riigikohtu 20.04.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-121-11, p 12). Hagejal tuli esile tuua ja tõendada, milline on tema osa väärtus siis, kui ühingul oleks hageja poolt väidetud vara alles, ja milline on see praegu. Hageja on esitanud AV arvamuse, millest nähtub, et ühingu turuväärtuse tuvastamisel on põhjendatud kasutada korrigeeritud netovara hindamise meetodit ja ühingu turuväärtuse langemisel vaidlustatud tehingute tulemusel ühingul tekitatud kahju suuruse võrra väheneb hageja osa väärtus proportsionaalselt hageja osaluse suurusega ühingus (III kd, tl 12-16). Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hinnanud UV arvamuses toodut, et hageja nõue ei arvesta seda, kui suur on ühingu netovara tegelikult ega seda, et vähemusosaniku osa väärtus ei ole võrdne osalusprotsendiga osaühingu netovarast, kuna oma osaluse müümisel ei saaks vähemusosanik kunagi summat, mis oleks võrdeline osalusprotsendiga netovarast. Kuna hageja nõue on sisuliselt samastatav dividendi jagamise nõudega, siis hageja kahju jaatamine viiks olukorrani, kus hageja saaks raha, mida ta tulevikus ei pruugiks saada (II kd tl 162). Pooled ei vaidle, et perioodil, millal väidetavalt juhatuse liikmed on ühingule kahju põhjustanud, pole ühingu varaline seisund halvenenud, omakapital ei ole vähenenud ja äriühing on tegutsenud kasumlikult. Eeltoodu tõttu ei ole veenev AV arvamus, et ühingu turuväärtus on langenud samas ulatuses, kui on väidetavalt juhatuse poolt kahju tekitatud. AV ei ole oma arvamuse kujunemisel seostanud ühingu majandusnäitajaid ja tehingute mõju neile, mistõttu jääb esitatud arvamus üldsõnaliseks. Lisaks ei ole maakohus arvestanud kahju suuruse määramisel asjaoluga, et hageja oli ise kuni juuli 2017 ühingu juhatuse liige ja muist väidetavatest juhatuse vastutuse aluseks olevatest asjaoludest langevad aega, kui hageja oli ühingu juhatuses.
82.Kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et hagi tuleb jätta rahuldamata ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel, siis ei ole vajalik kontrollida maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust tulenevalt hageja apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, mille kohaselt oleks maakohus pidanud hagi rahuldama suuremas ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
83.Seoses maakohtu otsuse tühistamisega tuleb tühistada ka menetluskulude jaotus. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud seoses hagi rahuldamata jätmisega hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.
84.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.