Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-08-20659 apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Asja sisu kirjeldus, menetlusosaliste seisukohad OÜ CityInvesteeringud & Konsultatsioonid esitas 23.05.2008.a kohtule pankrotiavalduse, milles palus algatada füüsilise isiku M.I.i pankrotimenetlus ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgniku võlg summas 804 472 krooni põhineb pooltevahelisel laenulepingul, nimetatud summast on põhivõlg 700 000 krooni ning intressivõlg 104 472 krooni. Kui võlgnik esitas pankrotiavaldusele vastuväite, pidas kohus põhjendatuks menetluse algatamist ning tegi seda 20.06.2008.a määrusega, määrates ajutiseks pankrotihalduriks (edaspidi haldur) Andrus Õnniku. Kohtuistungil jäi võlausaldaja oma nõude juurde. Pärast pankrotiavalduse esitamist on täitemenetluses saadud võla katteks 124 371.80 krooni, ent suurem osa võlast on siiski tasumata. Võlausaldaja pidas õigeks võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik kinnitas, et on hetkel tõesti maksejõuetu, kuid loodab vahetada paari kuu pärast töökohta. Halduri aruande ja istungil täpsustatu kohaselt on võlgniku varaks hinnanguliselt 50 000 – 60 000 krooni maksev sõiduauto ning igakuine palk netosummas 9000 krooni. Kinnis- ega vallasvara võlgnikul ei ole. Samuti on võimalik pankrotimenetluses tagasi võita võlgniku poolt aprillis 2008.a tema emale kingitud 1/6 mõttelised osas kahest kinnistust. Võlgniku võlad on haldurile esitatu kohaselt 1 355 099.15 krooni kokku üheksale erinevale võlausaldajale. Kuivõrd võlgniku varad on mitukümmend korda väiksemad kui võlad ning igakuine sissetulek ei võimalda võlgu nende suurust arvestades märkimisväärselt vähendada, leiab haldur, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ning tuleb välja kuulutada pankrot. Võlgnik on noor inimene, kes omab piisavalt erialast haridust, et töötada hästitasustataval tööl (IT-valdkonnas), mistõttu tal on võimalused pankroti väljakuulutamise järel asuda võlgu tasuma kuni lõpliku võlgade kustutamiseni. Maksejõuetuse põhjustas ajutise halduri hinnangul ebaedu majandustegevuses, mil tööandja lõpetas palgamaksmise seoses ärikeskkonna jahenemisega. Võlgnik ei tulnud toime võetud laenude tagastamisega, oli soetanud kinnistu Tartumaal, mille väärtus langes pea kaks korda, mis samuti ei soodustanud võetud kohustuste täitmist. Haldur palus kohtul määrata teda pankrotihalduriks, määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning mõista välja ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja halduri arvamuse ning vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutine ning tuleb välja kuulutada füüsilise isiku M.I.i pankrot. Halduri aruande kohaselt (millele keegi vastuväiteid ei esitanud) on võlgniku võlad vähemalt 20 korda suuremad varadest ning olulist varalise seisundi paranemist lähiajal oodata ei ole. Isegi kui võlgnik leiab uue töökoha, ei muuda see ilmselt oluliselt paremaks väljavaateid kõikide võlgade (summas üle 1,3 miljoni krooni) tasumiseks mõistliku aja jooksul. Pankroti väljakuulutamine aitab pidurdada võlgniku kasvavaid kohustusi, sest vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 6 lõpeb intresside ja viiviste arvestus võlgniku vastu suunatud nõuetelt, ja seega on pankroti väljakuulutamine ka võlausaldajate huvides. Pankrotimenetluse kulude katteks on vahendeid piisavalt – seda nii võlgnikule kuuluva sõiduki, tema igakuise sissetuleku kui tõenäoste tagasivõitmise nõuete näol PankrS § 111 lg 1 p 1 alusel, sest võlgnik on mõni kuu tagasi (kui pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja oli pooltevahelise laenulepingu juba üles öelnud) kinkinud oma mõttelised osad kahes kinnistus oma emale.