Asjaõigus › Omandiasjad

nr.2-05-15495,

seoses

Poolte poolt asja menetluses kantud võimalikud kohtukulud jätta kulutuse kandnud poole enda kanda. Tühistada Valga Maakohtu 26.juuli 2005.a. määrus, millega hagi tagamiseks arestiti U. P.’e pangakontodel olevad rahasummad ja nende puudumisel seati U. P.’ele kuuluvatele mootorsõidukitele võõrandamise keelumärge Eesti Riiklikus Autoregistris ning vabastada nimetatud vara aresti alt.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib 3 päeva jooksul määruse teatavaks tegemisest esitada erikaebuse Tartu Ringkonnakohtule Valga Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

Menetluse käik 25.07.2005.a. on kohtule laekunud X hagi U. P.’e vastu, milles hageja nõuab, et kostja kõrvaldaks hageja kinnistu piire ületavalt rajatud tiigi ning hüvitaks hageja poolt keskkonnareostuse likvideerimisel ja kanalisatsioonitrassi remondil kantud kulutused /tl.1-2/. Poolte taotlus 11.07.2008.a. on kohtule laekunud poolte vahel 08.07.2008.a. sõlmitud kirjalik kompromissileping, milles pooled on kokku leppinud kostja poolt teostavates toiminutes hageja valduse rikkumise kõrvaldamiseks (tiigi likvideerimine hageja kinnistult) ning vastava toimingu teostamise tähtajas; samuti selles, et kokkuleppe täidetuse korral ei oma pooled teineteise vastu mingeidki nõudeid tulenevalt kohtumenetluses olevast õigusvaidlusest. Kompromissilepingus on pooled kokku leppinud, et võimalikud kohtukulud jäävad kulutuse kandnud poole enda kanda. Pooled paluvad kohtul kompromissileping kinnitada ja lõpetada asja menetlus,

kinnitades ühtlasi enda teadlikkust kompromissilepingu kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled paluvad lühendada apellatsioonitähtaega 3 päevani arvates määruse tegemisest. Hageja on kompromissilepingule lisanud taotluse kokkuleppe kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise korral hagi tagamise tühistamiseks.

Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Kompromissilepingu kinnitamine Kostja on eelistungitel möönnud hageja nõude osalist põhjendatust ja pooled korduvalt avaldanud valmisolekut lahendada õigusvaidlus kokkuleppe teel. 11.07.2008.a. on kohtule laekunud poolte vahel 08.07.2008.a. sõlmitud kirjalik kompromissileping, milles pooled on kokku leppinud kostja poolt teostavates toiminutes hageja valduse rikkumise kõrvaldamiseks (tiigi likvideerimine hageja kinnistult) ning vastava toimingu teostamise tähtajas; samuti selles, et kokkuleppe täidetuse korral ei oma pooled teineteise vastu mingeidki nõudeid tulenevalt kohtumenetluses olevast õigusvaidlusest. Kompromissilepingus on pooled kokku leppinud, et võimalikud kohtukulud jäävad kulutuse kandnud poole enda kanda. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS §430 lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kompromissilepingu sisulisi tingimusi. Asja menetluse lõpetamine “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud enda teadlikkust kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada. Menetluskulud TsMS §173 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Poolte vahel sõlmitud kompromissilepingus on pooled kokku leppinud, et nende poolt kantud kohtukulud jäävad kulutuse kandnud poole enda kanda. Seega tuleb poolte poolt asja menetlemisel kantud võimalikud menetluskulud jätta poolte enda kanda.

Hagi tagamise tühistamine TsMS §160 lg.3 annab kohtule õiguse poole taotlusel või omal algatusel tühistada hagi tagamine. Hageja on kompromissilepingule lisanud taotluse kokkuleppe kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise korral hagi tagamise tühistamiseks. Seega võib kohus eeldada, et pooled on veendunud kokkuleppe realiseerumises ja selle tingimuste kohases täitmises ning pooltevaheline õigusvaidlus on lahenenud. Siit johtuvalt on ära langenud vajadus hagi tagamise abinõu säilitamiseks, mistõttu hagi tagamise abinõu tühistamine ei kahjusta menetlusosaliste huve ja õigusi. Seega puuduvad kohtule teadaolevalt asjaolud, mis välistaksid hageja taotluse rahuldamise võimalikkuse, mistõttu kuulub hagi tagamise määrus tühistamisele. Edasikaebe kord TsMS §632 lg.2 annab pooltele õiguse taotleda apellatsioonitähtaja lühendamist või pikendamist. Kompromissi sõlmimisel on pooled kohtule avaldanud, et soovivad lühendada apellatsioonitähtaega 3 päevani arvates määruse tegemisest. Seega määrab kohus kohtulahendi peale esitatava kaebe tähtajaks 3 päeva arvates lahendi avalikult teatavaks tegemisest.

A.Kaldma kohtunik 15.07.2008.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.