Tsiviilasi nr.2-08-2971 ja nr.2-08-19378
Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
10.juuli 2008.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-2971 ja 2-08-19378
Tsiviilasi
OÜ V. I. hagi G. H. vastu asja väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest ning
Menetlusosalised
Menetlustoiming
G. H. vastuhagi OÜ V. I. vastu üürilepingu pikendamiseks Hageja : OÜ V. I. (X) Hageja lepinguline esindaja : adv. Kalju Kutsar (Advokaadibüroo Valge ja Uiga; asukoht : Riia tn.14, Valga linn) Kostja : G. H. (X ) Kostja lepinguline esindaja (riigi kulul) : adv. Vello Luik (OÜ Valga Advokaadibüroo; asukoht : Vabaduse tn.5, Valga linn) Poolte avaldus kompromissi kinnitamiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks Kirjalik menetlus
Juhindudes TsMS §173, §150 lg.2 p.1, §428 lg.1 pp.3,4, §§429-§433, §§463-§466 ja §661, kohus määras: Kinnitada OÜ V. I. ja G. H. vahel 10.juulil 2008.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega:
leppetrahvi. Alates käesoleva kokkuleppe sõlmimisest kuni eluruumi üleandmiseni tasub G. H. tema poolt kasutatud kommunaalteenuste eest ning maksab OÜ-le V. I. kahjuhüvitist eluruumi kasutamise eest arvestusega 12 krooni 50 senti elamispinna ühe ruutmeetri eest.
Menetluse käik 29.01.2008.a. on Tartu Maakohtu Valga kohtumajale laekunud OÜ V. I. hagi G. H. vastu, milles hageja nõuab seoses üürilepingu tähtaja lõppemisega 17.01.2008.a., kostja ebaseaduslikust valdusest välja eluruumi asukohaga X hageja valdusse ning väljakolimisest keeldumise korral kostja ja kõigi temaga koos elavate isikute väljatõstmist nimetatud elamispinnalt. 16.05.2008.a. on Tartu Maakohtu Valga kohtumajale laekunud G. H. vastuhagi OÜ V. I. vastu, milles vastuhagi esitanu palub pikendada poolte vahel 17.01.2006.a. sõlmitud eluruumi üürilepingut kolme aasta võrra s.o. kuni 17.01.2010.a.. 01.04.2008.a toimunud eelistungil ja 10.07.2008.a. toimunud kohtuistungil selgitas kohus pooltele vaidlusalust õigussuhet reguleerivaid materiaalõigusnorme ning kohtupraktikat samalaadsetes õigusvaidlustes, samuti nõude-vastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes ettepaneku esitada
täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Poolte taotlus 10.07.2008.a. toimunud kohtuistungil avaldavad pooled, et soovivad õigusvaidlust lahendada kompromissiga. Poolte poolt avaldatud ja kirjalikult vormistatud kompromissilepingu tingimuste kohaselt on pooled kokku leppinud kostja poolt eluruumi vabastamise tähtajas ja tingimustes; samuti selles, et vastuhagi esitanu loobub oma nõudest üürilepingu pikendamiseks. Pooled avaldavad, et kompromissilepingu realiseerumise ja asjade menetluse lõpetamise korral ei soovi nad enda menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt, vaid poolte poolt kantud võimalikud menetluskulud jäävad poole enda kanda. Kohus selgitas pooltele kokkuleppe kinnitamise ja hagist loobumise ning neil alustel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu tingimused on neile arusaadavad ning vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele; vastuhagi esitanu kinnitab, et loobub vastuhagis toodud üürilepingu pikendamise nõudest. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas, kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Ühtlasi paluvad pooled lühendada apellatsioonitähtaega 5 päevani, arvates kohtulahendi avalikult teatavakstegemisest. Hageja lepinguline esindaja palub kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise korral tagastada hagejale hagi esitamisel tasutud riigilõivust (600 krooni) pool summat s.o. 300 krooni.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kokkuleppe sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Kompromissi kinnitamine Asja menetluses on pooled möönnud vastaspoole seisukohtade osalise põhjendatuse ja õigusvaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Kohus on kohtuistungitel (01.04.2008.a. ja 10.07.2008.a.) selgitanud pooltele vaidlusalust õigussuhet reguleerivad materiaalõigusnorme ning vastavat kohtupraktikat samaliigilistes vaidlustes, samuti nõude-vastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluste kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Pooled on 10.07.2008.a. korraldatud kohtuistungil kohtule avaldanud, et soovivad vaidlust lahendada kokkuleppe teel ning istungi raames vormistanud kirjaliku kompromissilepingu. Vastuhagi esitanu on kohtule kinnitanud, et loobub vastuhagis toodud nõudest üürilepingu pikendamiseks ning hageja on kinnitanud kostja vastu esitatud üüri- ja kommunaalmaksete võlgnevuse väljamõistmise nõudest loobumist. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Pooled on kohtule kinnitanud, et kokkuleppe tingimused vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist
välistavaid asjaolusid (TsMS §430 lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kokkuleppe sisulisi tingimusi. Asja menetluse lõpetamine “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 pp.3 ja 4 sätestavad, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud või pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus on kohtuistungil selgitanud hagist loobumise ja kompromissi kinnitamise ning neil alustel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi; oma teadlikkust eelnimetatud tagajärgedest on pooled kinnitanud ka kompromissilepingus ja kohtuistungil. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asjades lõpetada. Menetluskulud TsMS §173 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §150 lg.2 p.1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 600 krooni /tl.11/ ning kompromissilepingus taotlenud sellest poole tagastamist. Seega tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust s.o. 300 krooni. Edasikaebe kord ja tähtaeg TsMS §632 lg.2 annab pooltele õiguse taotleda apellatsioonitähtaja lühendamist või pikendamist. Kompromissi sõlmimisel on pooled kohtule avaldanud, et soovivad lühendada apellatsioonitähtaega 5 päevani. Seega määrab kohus kohtulahendi peale esitatava kaebe tähtajaks 5 päeva arvates lahendi avalikult teatavaks tegemisest.
A.Kaldma kohtunik 10.07.2008.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.