J.K. hagi T. K. ja S. R. (T.) vastu tehingu kehtetuks tunnistamise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
17. juuni 2008. a
Menetlusosalised
Hageja:
J.K. (IK xxx; elukoht: xxx)
Hageja lepinguline esindaja:
R. G. (volikirja alusel)
Kostja 1:
T. K. (IK xxx; elukoht: xxx)
Kostja 2:
S. R. (end. perekonnanimi T.) (IK xxx; elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada kehtetuks 16. oktoobril 2007. a T.K. ja S. R. (end. T.) sõlmitud korteriomandi kinkeleping (Jõhvi notar A. L., notari ametitoimingute raamatu registri nr xxx).
3.Kohustada kostjaid T. K. ja S. R. andma nõusolek Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonna registriosa xxx II jakku elamumaa xxx1 (katastritunnus xxx) omanikuna sisse kantud S. R. (end. T.) (IK xxx) kustutamiseks
kinnistusraamatust ning omanikuna T. K. (IK xxx) sissekandmiseks kinnistusraamatu registriosa II jakku omanikuna. Käesolev kohtuotsus asendab kostjate tahteavaldust.
4.Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu kantselei kaudu 04.07.2008. a kell 16.00.
MENETLUSKULUD
Hageja menetluskulud, sealhulgas hageja vajalikud ja põhjendatud kohtuvälised kulud peavad kandma kostjad. Kostjate menetluskulud, sealhulgas kohtuvälised kulud, jäävad kostjate endi kanda.
EDASIKAEBE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I Hagiavaldus ja asjaolud
1.J.K. esitas 13.12.2007. a Viru Maakohtule hagiavalduse T.K. ja S.T. vastu tehingu kehtetuks tunnistamise nõudes (tl 1-3).
2.Hagiavalduse kohaselt esitas J.K.15.06.2007. a Viru Maakohtule hagiavalduse kostja T. K. vastu võlgnevuse 350 000 krooni nõudes. Viru Maakohtu 28.09.2007. a kohtuotsusega hagi rahuldati ning kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 350 000 krooni. Kohtuotsus jõustus 29.10.2007. a (tl 5-7).
3.Kostja 1 ei täitnud vabatahtlikult kohtuotsust, mistõttu hageja pöördus avaldusega täitemenetluse algatamiseks kohtutäituri N.M. poole (täiteasi nr xxx). Täitemenetluse käigus selgus, et kostjal 1 puudub vara võla kustutamiseks (varast ei jätku nõude rahuldamiseks). Kohtutäituri 07.12.2007. a teate kohaselt (tl 8) on võlgniku pangaarved arestitud, arestitud arvetelt raha pole laekunud, võlgniku nimele on registreeritud sõiduk Ford Mondeo (1994. a, xxx, tl 9), mille turuhind on 25 000 krooni.
4.Täitemenetluse käigus selgus, et 16.10.2007. a sõlmisid kostja 1 ja kostja 2 lepingu (tl 5663), mille kohaselt korteriomandi xxx (Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa xxx, tl 10) omanikuks sai S. T. Kanne uue omaniku kohta kanti kinnistusraamatu II jakku 29.10.2007. a.
5.Hageja leiab, et kostjad sõlmisid lepingu teadlikult hageja huvide kahjustamise eesmärgil. S. T. on T.K. vabaabielus ning neil on ühine majapidamine.
Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 kohaselt sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks TMS alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (tagasivõitmine). Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. TMS § 188 lg 1 järgi kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. TMS § 188 lg 2 alusel eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. TMS § 188 lg 3 sätestab, et võlgniku lähikondsed määratakse pankrotiseaduse § 117 kohaselt. Pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 2 p 2 kohaselt füüsilisest isiku võlgniku lähikondne on isik, kellel on võlgnikuga ühine majapidamine või kellel oli võlgnikuga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne tagasivõidetavat tehingut. Vastavalt TMS § 189 lg 1 kohus tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist.
6.Hageja taotleb TMS § 187, § 188, § 189, PankrS § 117 lg 1 p 2, asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 alusel, et kohus tunnistaks kehtetuks kostjate vahel 16.10.2007. a sõlmitud tehingu ning tühistaks kinnistusraamatu II jakku tehingu alusel tehtud kande, mille järgi kinnistu omanikuna kanti kinnistusraamatusse S. T.
II Hagi tagamine
7.Hageja esitas koos hagiavaldusega hagi kinnistusraamatusse keelumärke tegemist (tl 11-12).
tagamise
avalduse,
milles
taotles
8.Viru Maakohtu 18.12.2007. a kohtumäärusega hagi tagati. Hagi tagamise abinõuna otsustas kohus seada Viru Maakohtu kinnistusosakonnas kostjale S. T. kuuluvale korteriomandile asukohaga xxx (registriosa nr xxx) käsutamise keelumärge (tl 14-15).
9.Keelumärge on kinnistusraamatusse sisse kantud 07.01.2008. a (tl 19-20).
III Kostjate vastus
10.08.02.2008. a kohtule esitatud ühises vastuses kostjad hagi ei tunnista (tl 27-29).
11.Kostjad esitasid alljärgnevad vastuväited hagile.
11.1.Hageja ja kostja 1 olid abielus. Kostja 1 andis hagejale 13.02.2007. a notariaalselt tõestatud võlatunnistuse 350 000 krooni tasumise kohta tähtajaks 13.05.2007. a. Edasi järgnevad vastuväited (tl 27-28), millised kostja 1 esitas ka tsiviilasja 2-07-22844 lahendamise käigus (tl 6, II Kostja vastus).
11.2.Kinkeleping kostja 2 kasuks oli sõlmitud mitte hagejale kahju tekitamise eesmärgil, vaid pangalaenu saamise eesmärgil. Kostja 1 tõepoolest elab kostjaga 2, kostja 2 teadis sellest, et kostjal 1 on võlad. Kuid hageja ees olevast võlakohustusest kostja 2 ei teadnud kuni kohtust hagimaterjalide saamiseni. Olemasolevate võlgnevuste kustutamiseks kostjad püüdsid saada pangalaenu, kuid pangad keeldusid kostjale 1 raha laenama, AS-s AmCredit oleks oldud nõus kostjatele laenu andma, kui korter oleks kuulunud kostjale 2 ning kostja 1 oleks olnud käendajaks. Seoses sellega oli vormistatud kinkeleping, võetud pangalaen ning korterile oli seatud hüpoteek üldsummas 364 000 krooni.
11.3.Käesoleval ajal hageja maksab pangalaene (millest osa oli kulutatud kostja 1 korteri remondiks) graafiku alusel igakuuliste maksetena, mille tagastamine on kindlustatud kostja 1 töötasust kinnipidamistega kohtutäituri poolt.
11.4.Kostja 1 töötab lisatöödel, et kiiremini täita võlakohustus hageja ees.
11.5.Kuigi TMS § 118 lg 2 alusel eeldatakse, et tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldaja huvisid (lähikondsus), kostja 2 ei teadnud kostja 1 võlast hageja ees. Kostjale 2 korteri võõrandamise eesmärk oli laenu saamine korteri tagatisel.
11.6.Eeltoodu alusel kostja 1 leiab, et kinkelepingu sõlmimine ei kahjustanud hageja huve, kuna kostjal 1 on alaline sissetulek Ida Politseiprefektuuris, talle kuulub sõiduauto Ford Mondeo, mis oli kohtutäituri poolt arestitud ning müüakse enampakkumisel võlgade katteks.
IV Kohtuistung 22.04.2008. a
12.Hageja esitas kohtule tõendid täitemenetluse käigu kohta (tl 50-55), mille kohaselt sõiduauto Ford Mondeo enampakkumine tunnistati 08.04.2008. a nurjunuks, kuna enampakkumisele ei ilmunud osavõtjaid, vara hinnati ümber 7 500 kroonile (alghind oli 15 000 krooni), kordusenampakkumise aeg 30.04.2008. a. Hageja selgitas, et pöördus jõustunud kohtuotsuse täitmiseks avaldusega täitemenetluse algatamiseks 30.10.2007. a, 28.09.2007. a kohtuotsus jõustus 29.10.2007. a, enne kohtuotsuse jõustumist (16.10.2007. a) kinkis kostja 1 korteri kostja 2-le, mille tõttu kostjal 1 vahendeid enam kohtuotsuse täitmiseks polnud. Kohtuotsuse täitmisel täitemenetluses on hageja nõuet täidetud järgmiselt: jaanuaris laekus 3 500 krooni, veebruaris 4 500 krooni, märtsis 2 900 krooni ja aprillis 3 530 krooni, kokku 14 430 krooni. Kinnistusraamatu kande muutmiseks ei ole kostjad nõusolekut
andnud. Hageja oli nõus kompromissiga, mille kohaselt kostja 1 tasuks võla 2008. a lõpuks, sellisel juhul hageja tehingut ei vaidlustaks.
13.Kostja 2 S. R. (T.) selgitas, et ta ei teadnud kostja 1 võlast hagejale. Kui kostjal 2 oli sünnipäev, teatas kostja 1, et tahab sünnipäevaks kinkida korteriomandi. Kostja 2 sai võlast teada alles pärast kinkelepingu sõlmimist (siis kui kohtust tulid hagimaterjalid). Kostja 2 lahkus kostja 1 juurest ning veebruaris 2008. a abiellus teise mehega. Vastuse hagile koostas kostja 1, kostja 2 andis ainult vastusele allkirja. Kostja 2 elab Kohtla-Nõmmel Kooli 12-1. Kostja 2 sai aru, et pangalaen võeti võlgade tasumise eesmärgil. Kostja 1 palus, et kostja 2 võtaks pangast laenu, et tasuda võlg hagejale. Laenu saaja oli kostja 1. Raha sai kostja 1. Mõlemad, nii kostja 1 kui ka kostja 2 andsid laenulepingule allkirja, kostja 2 sai aru, et ta laenu tagatiseks seati tema korterile hüpoteek. Kostja 2 oli hüpoteegi seadmisega nõus. Kooselu kostjaga 1 oli perioodil jaanuar 2007. a kuni november 2007. a, majapidamine oli ühine, kostja 1 võlgadest sai teada, kui kostjad olid puhkusel ja maikuus helistas hageja ja kostja 1 rääkis, et hageja nõuab mingi raha maksmist. Hageja helistas kostjale 1 mitmel korral. Võlanõudest, mille hageja esitas kostja 1 vastu, kostja 2 teadis (teadis et tegemist on mingi korteriga, hageja pidi andma nõusoleku abielu lahutamiseks, hageja pettis kostjat 1, kostja 1 rääkis, et annab mingi võlakirja korteri peale). Kostja 2 leidis, et kinkeleping on kehtiv, ning hageja ja kostja 1 peavad ise oma vaidlused ära lahendama.
V Hagi eseme muutmine
14.Kohtule 10.06.2008. a esitatud avalduses muutis hageja hagiavalduse 2. nõuet. Hageja taotleb, et kohus kohustaks kostjaid andma nõusoleku kinnistusraamatust kostja 2 kustutamiseks ja kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna kostja 1 sissekandmise kohta (tl 72).
VI Kohtuistung 17.06.2008. a
15.Hageja jäi nõude juurde ning palus hagi rahuldada. Hageja esitas kohtule 17.06.2008. a kohtutäituri teate täitemenetluse kohta, mille kohaselt täitemenetluses on kokku laekunud 19 433,60 krooni, võla jääk on 330 566,40 krooni (seisuga 17.06.2008. a), 14.05.2008. a enampakkumisel oli auto Ford Mondeo alghind 4 500 krooni, autot pole õnnestunud müüa ning arestitud sõidukiga toimus liiklusõnnetus (tl 75).
16.Kostja 1 T.K. hagi ei tunnistanud ning kompromissi hagejaga sõlmima ei nõustunud. Kostja 1 selgitas, et kinkelepingu sõlmis ta sellepärast, et tahtis kostjale 2 teha sünnipäevaks kingituse. Kinkelepingu sõlmimise ajal kostja 1 muu varaline seis (muu vara peale korteriomandi) ei võimaldanud hageja ees võlakohustust täita. Kostjale 1 jäi ainult auto. Kostja 1 tahtis kokku leppida võla maksmises hagejale osade kaupa, kuid sellega ei olnud hageja nõus. Kostja 1 kinkis korteri nii sünnipäevakingi kui ka laenu saamise eesmärgil. Kostjal 2 oli kingituse üle hea meel ning kostja 1 võlgadest ei teadnud ta midagi (ta võis ainult seda aimata). Kostja 1 elab endiselt Juurdeveo 10a korteris, kostjate vahel on suuline leping, et kostja 1 võib korterit kasutada – niikaua kui kostjal 2 seda korterit vaja ei lähe. Korteriga seotud kulud kannab kostja 1. Laenulepingus oli laenusaajaks kostja 1, kostja 2 oli kaaslaenaja ja hüpoteegi seadja, lepingus oli ära näidatud ka kostja 1 võlausaldajad, laenatud
rahast kostjale 1 midagi üle ei kantud, raha kanti otse üle kostja 1 võlausaldajatele. Kui sõlmiti laenuleping, sai kostja 2 teada, et kostja 1 on hagejale võlgu. Kostja 1 märkis, et maksab hagejale võla ära oma palgast, iga kuu peetakse palgast kinni. Autoga juhtus avarii. AS-le AmCredit tasub laenu tagasimakseid kostja 1, ühes kuus on tagasimakse summa 2 000 krooni.
VII Kohtu põhjendused
17.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostjate vastusega, kuulanud ära poolte seletused, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud.
18.Tõendatud on ning vaidlust ei ole järgmiste põhiliste asjaolude üle: -
-
-
13.02.2007. a notariaalselt tõestatud võlatunnistuse alusel võlgneb kostja 1 hagejale 350 000 krooni, nõue muutus sissenõutavaks 13.05.2007. a; 28.09.2007. a kohtotsusega mõisteti kostjalt 1 hageja kasuks välja 350 000 krooni, kohtuotsus jõustus 29.10.2007. a; 28.09.2007. a kohtuotsus on täitedokument ning selle alusel toimub täitemenetlus; täitemenetluse käigus on kostja 1 palgast kinnipidamise teel hagejale laekunud 19 433,60 krooni (17.06.2008. a seisuga), arestitud sõiduk (viimane alghind 4 500 krooni) on müümata ning autoga on tehtud avarii, hageja nõusolekut kohtuotsuse täitmiseks osamaksetena andnud ei ole; kostja 1 ja kostja 2 olid vabaabielus jaanuarist 2007. a kuni novembrini (detsembrini) 2007. a, neil oli ühine majapidamine, seega lähikondsed PankrS § 117 lg 1 p 2 mõttes; 16.10.2007. a on kostja 1 kinkinud kostjale 2 korteriomandi xxx.
19.Hagi õiguslik alus.
19.1.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 kohaselt sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks TMS alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (tagasivõitmine). Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.
19.2.TMS § 188 lg 1 järgi kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. TMS § 188 lg 2 alusel eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. TMS § 188 lg 3 sätestab, et võlgniku lähikondsed määratakse pankrotiseaduse § 117 kohaselt.
19.3.Pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 2 p 2 kohaselt füüsilisest isiku võlgniku lähikondne on isik, kellel on võlgnikuga ühine majapidamine või kellel oli võlgnikuga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne tagasivõidetavat tehingut.
19.4.Vastavalt TMS § 189 lg 1 kohus tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist.
19.5.TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu.
19.6.AÕS § 62` lg 1 kohaselt kinnistusraamatu kanne tehakse, sealhulgas muudetakse või kustutatakse, kinnistamisavalduse alusel. Kinnistamisavaldus on ühepoolne avaldus, milles on väljendatud soov teha kanne kinnistusraamatusse. Kinnistamisavaldus võib sisalduda ka asjaõiguslepingus. Lõike 2 kohaselt jõustunud kohtuotsuse või -määruse alusel tehakse kinnistusraamatu kanne jõustunud kohtulahendi ärakirja alusel.
19.7.AÕS § 65 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, võib nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab. Kui nimetatud isik nõusolekut ühe kuu jooksul ei anna, on isikul, kes soovib kannet muuta, õigus esitada hagi.
20.Eeltoodust tuleneb, et kinkelepingu kehtetuks tunnistamise eeldusteks on asjaolud, et 1) tehing kahjustaks sissenõudja huvisid; 2) sissenõudjal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks; 3) sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni; 4) võlgnik on teinud tehingu kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal.
21.Tõendamiskoormis, esitatud tõendid, tõendite hindamine.
21.1.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja esitada asjaolu tõendamiseks, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS § 231 lg 1). Kohus on tõendamise kohustust menetlusosalistele selgitanud (tl 21, 68-69).
21.2.Hageja on kohtule esitanud oma väidete tõendamiseks kohtuotsuse (täitedokumendi), tõendid täitemenetluse käigu kohta, hageja taotlusel on kinnistusosakonnast välja nõutud kinkeleping (tl 5-9, 50-55, 56-63, 75).
21.3.Kostjad ei ole oma vastuväidete tõendamiseks esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit, seega on kostjate väited paljasõnalised.
21.4.Hageja esitatud tõenditest nähtub, et sissenõudjal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks, sissenõude pööramisega võlgniku varale (sõiduautole) ei ole
kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist, kostja 1 kinnitusel tal muud vara, millele sissenõuet pöörata, ei ole (välja arvatud töötasu arestimine), seega pole alust eeldada ka seda, et sissenõude pööramine viib nõude rahuldamiseni, kostja 1 on teinud tehingu kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks. Kostja 2 teadmist sissenõudja huvide kahjustamisest tehingu tegemise ajal tuleb eeldada tulenevalt TMS § 188 lg 2 ja PankrS § 117 lg 2 p 2. Kostjad ei ole vastupidist tõendanud. Seega on olemas kõik eeldused kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks tulenevalt TMS § 188 lg 1 ja lg 2, § 189 lg 1 (vt kohtuotsuse p 18, 19.1-19.4, 20).
21.5.Korteriomandi kinkelepingust, asjaõiguslepingust ja kinnistamisavaldusest (tl 56-63) nähtub, et lepinguobjekti otsene valdus on kingisaajale üle antud enne lepingu sõlmimist (16.09.2007. a), kingisaajale läheb otsese valduse üleandmisel üle lepinguobjektiga seotud maksude tasumise kohustus ja asja kahjustamise ja hävimise riisiko, kinkija kannab kulud kuni otsese valduse üleandmiseni. Kostjate selgitusest nähtub aga, et kingitud korterit kasutab endiselt kostja 1, korter on kostja 1 elukoht, kostja 1 tasub korteriga seotud kulusid. Kohus märgib kostjatele, et nende väited on vastuolulised. Kostja 2 on kohtus kinnitanud seda, et korter kingiti talle sünnipäevaks (*9 päeva enne sünnipäeva), esimeses ühises kirjalikus vastuses on kostjad märkinud seda, et kinkelepingu eesmärk oli saada laenu korteri tagatisel ning saadud laenurahast kustutada võlad, kostja 2 teadis kostja 1 võlgadest, kuid mitte võlast hageja ees. Kohtuistungil 22.04.2008. a selgitas kostja 2 aga seda, et kostja 2 sai aru, et pangalaen võeti võlgade tasumise eesmärgil. Kostja 1 palus, et kostja 2 võtaks pangast laenu, et tasuda võlg hagejale; kooselu kostjaga 1 oli perioodil jaanuar 2007. a kuni november 2007. a, majapidamine oli ühine, kostja 1 võlgadest sai teada, kui kostjad olid puhkusel ja maikuus helistas hageja ja kostja 1 rääkis, et hageja nõuab mingi raha maksmist; hageja helistas kostjale 1 mitmel korral; võlanõudest, mille hageja esitas kostja 1 vastu, kostja 2 teadis (teadis et tegemist on mingi korteriga, hageja pidi andma nõusoleku abielu lahutamiseks, hageja pettis kostjat 1, kostja 1 rääkis, et annab mingi võlakirja korteri peale). Usutav ei ole, et kostja 2 teab kostja 1 võlgadest, välja arvatud võlg hagejale (tl 65).
21.6.Kuna kinkeleping on kehtetu ja kuulub tagasivõitmisele, on kinnistusraamatu kanne kinnisaja omaniku kohta ebaõige, sest see ei ole kooskõlas tegeliku õigusliku olukorraga. Kuna kostjad keelduvad andmast nõusolekut kinnistusraamatu kande muutmiseks, tuleb TsÜS § 68 lg 5 ja AÕS § 65 lg 1 rahuldada hageja nõue kohustada kostjaid andma nõusolek kinnistusosakonna registriosa 4089008 II jakku omanikuna sisse kantud S. R. (T.) kustutamiseks kinnistusraamatust ning omanikuna T.K. sissekandmiseks kinnistusraamatu registriosa II jakku omanikuna. Käesolev kohtuotsus asendab kostjate tahteavaldust.
VIII Kohtu selgitus
22.Kohus on jätkuvalt seisukohal, et hageja pakutud kompromiss, mille järgi kostja 1 tasub hageja võla osade kaupa hiljemalt 2008. a lõpuni, on mõistlik. Sellisel juhul jääb korteriomand täitemenetluses müümata ning kostja ei kaota omandit.
23.TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
IX Menetluskulud
24.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1, mille kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kasuks otsus tehti, peavad kostjad hüvitama kõik hageja menetluskulud, sealhulgas vajalikud ja põhjendatud kohtuvälised kulud (TsMS § 162 lg 2, § 165 lg 1), kostjate menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
25.Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.