D.J. hagi A. H. ja R. Š. vastu takistuste kõrvaldamiseks vara valdamisel ja kasutamisel Hageja: D. J. (IK xxx, elukoht: xxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja esindaja: M. T.(volikirja alusel) (OÜ Bellum Õigusabi, Sompa 3, 41533 Jõhvi) Kostja 1: A.H. (IKxxx, xxx) Kostja 2: R. Š. (IK xxx, elukoht: xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
17. juuni 2008. a
RESOLUTSIOON
Kohustada A. H. ja R.Š. edaspidi hoiduma D.J. suhtes õigusvastasest tegevusest või sellega ähvardamisest kinnistu xxx valdamisel ja kasutamisel.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBE KORD
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I Hagiavaldus ja asjaolud
1.D. J. esitas 13.02.2007. a kohtusse hagi A. H. vastu takistuste kõrvaldamiseks vara valdamisel ja kasutamisel.
2.Hagiavalduse kohaselt ehitasid hageja ja tema abikaasa V.J. abielu ajal elumaja aadressil xxx, abikaasade kokkuleppel kanti kinnistusraamatusse omanikuna hageja abikaasa V. J. (IK xxx) (Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa xxx, elamumaa xxx, katastritunnus xxx). Kinnistu on abikaasade ühisvara (tl 4, 20-26).
3.V. J. on määratud eestkoste kuni 11.05.2009. a (Viru Maakohtu 11.05.2006. a kohtumäärus, tsiviilasi 2-05-22648). Eestkostjaks on määratud A. H. (kostja, hageja ja V. J. tütar), eestkostjale anti esindusõigus eestkostetava suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel (tl 16, 17-19). Arstliku ekspertiisi otsuse kohaselt vajab V. J. ajuinsuldi järgselt pidevalt ööpäevaringset kõrvalabi (tl 18).
4.Hagiavalduse kohaselt ajas kostja hageja 2006. aastal majast välja ja teeb hagejale takistusi majavalduse kasutamisel. Abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada (perekonnaseaduse § 17 lg 1), asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 sätestab omaniku õiguse asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõikidelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Kostja teeb hagejale takistusi temale kuuluva abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnistu valdamisel ja käsutamisel, - ei luba hagejat majja, teeb takistusi maja kasutamisel, samuti ei anna hagejale kätte temale kuuluvaid ja majas olevaid asju ja dokumente. Hageja taotleb, et kohus kohustaks kostjat mitte tegema hagejale takistusi kinnistu (abikaasade ühisvara) valdamisel ja kasutamisel.
II Kostja vastus
5.Kirjalikus vastuses hagile (tl 9-13) kostja hagi ei tunnistanud.
6.Vastuväidete kohaselt on hagejal 09. aprillil 2005. a tuvastatud psüühiline sügavpuue. Hageja abikaasa V. J. on lamav voodihaige 29. aprillist 2005. a. Seoses kostja ema ja hageja abikaasa raske tervisliku seisundiga käis kostja tellimisel kodus masseerija V.K., kes sekkus hageja ja kostja ema perekonnaellu ning avaldas negatiivset mõju nii hageja kui ka V. J. tervisele. Hageja muutus agressiivseks, V. J. tervis aga halvenes. V. K. hakkas D. J. koos elama xxx elamus. 20. oktoobril 2005. a, kui V. J. toodi haiglaravilt koju, sulgus hageja majja ning keeldus kostjat majja lubamast. Kuna politsei-, päästeametnike ning arstide veenmistele avada majja sissepääs hageja ei reageerinud, murti päästeametnike poolt maja uks, hageja toimetati aga sunniviisiliselt Ahtme Haiglasse. Haiglast vabanedes hakkas hageja aktiivselt
on
tegelema maja müügiga, avaldades ajalehtedes müügipakkumisi. Hageja asus elama V. K. juurde (xxx), kuni 2006. a märtsini käis hageja aeg-ajalt elamus, hiljem aga kaotas igasuguse huvi abikaasa ja majavalduse vastu. Kostja ei takista hagejal abikaasade ühisvara hulka kuuluvas elamus elada. Kostja elab majas koos oma perekonnaga (elukaaslane, laps). Hageja ei kordagi pöördunud kostja poole oma võimalike isiklike asjade kättesaamiseks. Kostja täpsustas, et hageja ja kostja ema abielutunnistus on hageja käes, abielu sõlmiti xxx a.
III Kohtuistung 28.08.2007. a
7.Hageja selgitas, et kostja koos oma elukaaslasega ajas hageja kodust välja, talt võeti ära maja võtmed. Hageja soovib koos abikaasaga majas elada. Hageja üürib korterit xxx V.K. Hageja selgitas, et ta oli Ahtme haiglas ravil 5 päeva, paigutati 20. oktoobril 2005. a Hageja saab oma eluga hakkama, käsutab oma pensioni, maksab arved, tema teovõimet pole piiratud. Kostja elukaaslane kasutab hageja suhtes füüsilist vägivalda.
8.Kostja selgitas, et hageja võib majas elada, tulla majja igal ajal kui kostja kodus on. Kostja märkis, et maja välisuksele paigaldati lisalukk ning hagejal maja võtmeid ei ole. Kostja lubas peale kohtuistungit valmistada maja lisavõtmed ja anda need hagejale. Kostja märkis, et kui hageja koju tuleb, on tal võimalik seal reaalselt ka elada, kõik hageja asjad on majas alles.
IV Kohtuistung 03.12.2007. a
9.Hageja esindaja selgitas, et hageja sai maja võtmed, aga majja hagejat endiselt ei lasta. Hagejale teeb takistusi kostja elukaaslane. Hageja selgitas, et majas on võõrad inimesed, võõrad on hageja jaoks ka kostja, kostja elukaaslane ja kostja lapsed. Hageja käis 30.08.2007. a maja juures, kui trepil seisis võõras inimene ning ta ei püüdnud majja siseneda. Hageja tahtis majja siseneda garaaži kaudu, kuid võõras mees, kes seisis maja trepil, ajas hageja närvi ning hageja lahkus majja sisenemata. Hageja kartis majja minna. Hageja esindaja selgitas, et soovib hagi esitada ka kostja elukaaslase vastu.
10.Kostja selgitas, et andis hagejale maja võtmed, 30. augustil 2007. a käis hageja maja juures, kuid majja ei sisenenud. Kostja elab koos elukaaslase ja lastega. Kostja elukaaslane on R. Š., kes ei tee hagejale takistusi kinnistu kasutamiseks. Ainus konflikt on toimunud 20.10.2005. a. Maja on võimalik kasutada ühiselt koos. Kostja ise asus majja elama siis, kui ema vajas kõrvalist abi. Kostja selgitas, et 30.08 oli majas kostja isa, kes tuli Venemaalt lapselapsi vaatama.
V Nõude esitamine kostja 2 vastu, kostja kaasamine
11.Hageja esitas 07.01.2008. a kohtule taotluse R.S. kostjana menetlusse kaasamiseks ning hagiavalduse kostja vastu (tl 52-54).
12.Kohtu 22.01.2008. a määrusega kaasati R.Š. menetlusse kostjana (tl 56-57).
VI Kohtuistung 29.01.2008. a
13.Hageja selgitas, et peale viimast kohtuistungit (03.12) ta majas käinud ei ole, tal on võtmed olemas, kuid ta kardab R.Š. Hageja ei soovi majas elada koos tütre, tütre elukaaslasega, ning lastega, ta soovib maja kasutada kahekesi koos abikaasaga. Hageja esindaja märkis, et kostja 1 kinnituse kohaselt on hagejal majas olemas oma tuba, mida hageja võib kasutada.
14.Kohus protokollis kostja 2 vastuse (tl 61-62). Kostja R. Š. selgitas kohtule, et ta ei saa hagejast aru, sest keegi hagejale takistusi vara kasutamisel ja valdamisel ei tee. Füüsilist vägivalda poolte vahel pole olnud. 30.08.2007. a , kui hageja lõhkus garaaži ust, tegi kostja hagejale ”jämedas vormis” märkuse. Kui hageja kardab teda, peaks ta oma hirmudega arsti juurde pöörduma. 20.10.2005. a sündmusest rääkis kostja, et konflikt oli hageja ja hageja tütre (kostja 1) vahel, sekkus politsei, sest hageja läks kostjale 1 suure haamriga kallale. Hageja võib maja kasutada, hagejal on oma eraldi tuba.
VII Esialgne õiguskaitse
15.31.01.2008. a esitas hageja esindaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks viidates TsMS § 544 lg 1 ja VÕS § 1055 (lähenemiskeelu või muude abinõude kohaldamine isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks). Hageja põhjendas esialgse õiguskaitse kohaldamise vajalikkust sellega, et tema õigusi oma vara kasutamisel ja valdamisel on rikutud, tervisliku seisundi tõttu ei ole hageja võimeline kostjatele vastupanu osutama. Hageja on sunnitud üürima teist eluruumi, mis tekitab ebamõistlikke kulutusi ja ebameeldivusi. Hageja leidis, et abinõu kohaldamine aitab kaasa pooltevaheliste suhete normaliseerumisele ja tavapärase kooselu reeglite järgimisele, samas ei piira esialgse õiguskaitse abinõu rakendamine kostjate õigusi vaidlusaluses eluruumis elamisele (tl 64-65).
16.Kohtu 01.02.2008. a määrusega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldati. Hagi tagamise abinõuna kohustati kostjaid kuni kohtuotsuse jõustumiseni hoiduma hageja suhtes igasugusest õigusvastasest tegevusest või sellega ähvardamisest kinnistu xxx valdamisel ja kasutamisel.
VIII Kohtuistung 17.06.2008. a
17.Hageja selgitas, et käis majas kahel korral, maikuus ja juuni alguses. Majas ei ole hageja jaoks ruumi. Majja sisse ta sai, kuna tal on maja võti. Hageja läks oma kasutuses olnud tuppa, kuid seal olid võõrad asjad. Toas oli kõik teistmoodi. Kui hageja majas käis, siis oli seal ainult abikaasa, kostjaid ei olnud. Hageja tundis end majas ebamugavalt. Hagejat on telefoni teel ähvardatud, et ta saadetakse hullumajja. Hageja arvab, et helistajaks on kostja 2, kes kasutab salastatud numbrit. Hageja esindaja leidis, et hagejale on antud võimalus oma maja kasutada. Kui kohus hagi rahuldaks, tunneks hageja end kindlamini. Hageja nõue on kohustada kostjaid hoiduma õigusvastasest käitumisest st. mitte tegema hagejale takistusi kinnistu valdamisel ja kasutamisel.
18.Kostja 1 teatas kohtule saadetud kirjalikus avalduses (tl 88), et hageja ei ole 2008. aasta jaanuarist kordagi oma majas käinud.
19.Kostja 2 selgitas, et hageja ei ole kodus käinud, vähemalt kostja pole hagejat majas kohanud. Kodus on keegi kogu aeg, kas kostjad või vanem poeg. Hagejale kostja 2 helistanud ega teda ähvardanud pole. Hageja võib vabalt majas elada, oma vara vallata ja kasutada, hageja kasutas ka varem majas ühte tuba. Kostja 2 märkis, et hageja kasutuses olevas toas on lapse voodi ning kostja vabastab toa hagejale mittekuuluvatest asjadest. Kostja ja tema abikaasa (kostja 1) ei tee ega kavatse ka tulevikus teha hagejale takistusi.
IX Kohtu põhjendused
20.Kohus tuvastas järgmised põhilised asjaolud: - D. J. ja V. J. on abielus, abikaasade ühisvara hulka kuulub hoonestatud kinnistu xxx; - A. H. on D. J. ja V.J. tütar ning viimase eestkostja kõikide asjade ajamisel; - R. Š. on A.H. elukaaslane ja kostjate ühiste laste (O. – 3 aastane, J. – 5 kuune) isa; - V. J., A.H., R. Š. ning lapsed O. ja J. elavad xxx (R. Š. alates 2005. a oktoobrist); - kuni 2005. a oktoobrini elas xxx elumajas ka D. J., kuid peale 20.10.2005. a toimunud peresisest konflikti elab hageja xxx (hageja sõnade järgi suulise üürilepingu alusel); - D. J. ja V. J. on arstliku ekspertiisi otsustega määratud sügav puue.
21.Kostjad ei vaidlusta hageja omandiõigust (abikaasade ühisvara) kinnistule xxx ning kinnitavad, et hagejal on omanikuna õigus vara vallata ja kasutada ning koos abikaasaga käsutada vara.
22.Hageja ja tema esindaja poolt kohtus antud selgitustest tuleneb, et poolte vahel olid probleemid ja toimus ka konflikt (20.10.2005. a), mis lõppes politsei- ja päästeametnike ning kiirabi väljakutsumisega ning hageja paigutamisega kinnisesse asutusse. Hilisemaid konflikte poolte vahel kohus tuvastanud ei ole. Asja menetluse käigus ilmnes, et hagejale tehti takistusi omandi kasutamisel ning hageja kaotas ka valduse e võimu asja üle, kuna ei saanud vabalt siseneda majja (maja välisuksele lisaluku paigaldamine). Kohtumenetluse ajal andis kostja 1 hagejale maja võtme, et hageja saaks valdust teostada.
23.Hageja esitas kohtule omandi kaitse hagi AÕS § 68 lg 1, mille kohaselt omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõikidelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omanikul on õigus nõuda, et kolmandad isikud ei rikuks tema õigusi, valdamisõiguse rikkumise korral võib omanik kaitsta ennast valduse kaitse või omandi kaitse sätete järgi.
24.Hageja valduse rikkumine on kohtumenetluse ajal ära langenud ning õigusrikkumine on kõrvaldatud. Hageja selgitustest tuleneb, et hageja ei lähe elamusse seetõttu, et tunneb end seal ebamugavalt, ta ei soovi elada koos kostjatega, keda ta peab enda jaoks võõraks ning hageja tunneb kostja 2 ees hirmu. Kohus märgib, et hageja probleemid vara kasutamisel tulenevad hagejast endast, mida kohtul ei ole võimalik käesoleva vaidluse raames lahendada. Üldiselt teadaolev on see, et üheskoos elavad perekonnaliikmed peavad arvestama üksteise huvidega ning käituma üksteise suhtes heas usus ja üldiste moraalinormide ning arusaamade
järgi. Probleemide tekkimisel on võimalik kasutada ka avalik-õiguslike institsioonide ning spetsialistide abi.
25.Arvestades seda, et poolte suhted on pingelised (kuigi kostjad seda eitavad), samuti perekonnas kujunenud situatsiooni (hageja ja tema abikaasa tervislik seisund, kostja 1 vajadus eestkoste tõttu osutada emale pidevat kõrvalabi ning seda, et kostja 1 on ema seaduslik esindaja), hageja käitumuslike iseärasusi, leiab kohus, et hageja suhtes eksisteerib rikkumise tekkimise või selle kordumise oht, mistõttu piisavaks omandi kaitse vahendiks on AÕS § 89 sätestatud negatoornõue, millega kohus kohustab kostjaid hoiduma hageja suhtes õigusvastasest tegevusest või sellega ähvardamisest kinnistu Uus Võsa 1a Jõhvis valdamisel ja kasutamisel.
26.Kohus märgib hagejale, et selleks, et oma vara kasutada ja vallata, peaks hagejal ka sellekohane soov ja tahe olema.
27.Perekonnaseaduse § 92 lg 5 alusel teavitab kohus Jõhvi Vallavalitsust sellest, et D. J. võib vajada eestkostet.
X Menetluskulude jaotus
28.Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda tulenevalt TsMS § 162 lg 4. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmine kostjatelt oleks viimaste suhtes ebamõistlik, kuna esialgne konflikt menetlusosaliste vahel sai alguse hageja enda põhjustatud käitumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.