1.Jätta PS hagi AT ja PT vastu kahju 200 000 krooni hüvitamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Välja mõista PS menetluskulu 10 000 (kümme tuhat) krooni AT kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
1.Hageja palub välja mõista solidaarselt kostjatelt kahju hüvitise 200 000 krooni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes TsK §-dele 187, 448, 459.
2.Hageja selgitab, et 29.02.1996.a notar PT poolt tõestatud ostu-müügi lepingu alusel müüdi hagejale kuulunud korter asukohaga Tallinnas XXX AS-le P. Hageja esindajana tegutses 12.12.1995.a notar PT poolt tõestatud volikirja alusel AT, kes hageja andmetel töötas AS-is P. Hageja vaidlustab oma allkirja volitusel. Hageja ei ole volikirjale alla kirjutanud. Hageja ei olnud volikirjast teadlik enne kui 1997.a kui selgus, et tema korter on maha müüdud. Tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 103 lg 1 kohaselt on tehing tühine kui tehingu on teinud isik, kellel ei olnud volitust. Hagejale on tekitatud õigusvastaselt kahju. Hageja pöördus politsei poole, kes 10.06.1998 keeldus kriminaalasja algatamisest ja soovitas pöörduda kohtusse tsiviilkorras.
3.Korter müüdi 25 030 krooni eest, mis on tunduvalt madalam hind korteri tegelikust väärtusest. Lepingu p 3 kohaselt on müüjale tasutud enne lepingule allakirjutamist, mida müüja kinnitab, kuid tegelikkuses seda ei toimunud. Tehingul puudub müüja allkiri ja esindajale sellist volitust volikirjas ei antud.
4.Kostja PT vastutab varalise kahju eest notariseaduse § 20 lg 1 kohaselt. Kostja vormistas volikirja volitaja isikliku kohalolekuta. Notarina tehingut vormistades pidi olema teadlik, et volikiri on võltsitud. Seega notari tegevus oli ebaseaduslik. Hagejale ei oleks tekkinud kahju kui notar poleks vormistanud tehingut. Notari tegevus on süüline.
5.05.06.2008 kohtuistungil hageja selgitas, et ta ei nõustu ekspertarvamusega, et tema allkiri on volikirjal. Kostja AT vastuväited hagile
6.Kostja hagi ei tunnista palub jätta hagi rahuldamata ja hagejalt välja mõista kostja kohtukulud. Kostja leiab, et hagi on alusetu ja tõendamata. Hageja ei ole tõendanud kostja süüd ega õigusvastast käitumist.
7.Hageja ei ole tõendanud, et 12.12.1995.a volikiri on võltsitud ja , et volikirjal ei ole hageja allkiri, seega volikiri on kehtiv. Kostja ei ole tegutsenud võltsitud volikirja alusel. Volikirja alusel tehtud tehingud on seaduslikud. Hageja ei ole vaidlustanud tehinguid, mis on tehtud volikirja alusel.
8.Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et ta töötas AS-is P eluruumide maaklerina, aidates soovijatel erastada üürivõlaga kortereid. Isikud, kes soovisid erastada kortereid pöördusid kostja tööandja, AS-i P poole, kes vormistas vajalikud kokkulepped ja teatas volitajale töötaja nime, keda volitada kliendi nimel notariaalses volikirjas tehingute tegemiseks. Kostja sai volikirja tööandjalt. Kostja PT vastuväited hagile
8.Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et avalduse läbivaatamine on halduskohtu pädevuses.
Kohtu põhjendused
2-05-13647/34
9.Kostja PT kohtuistungile ei ilmunud istungi ajast ja kohast teadlik, mida kinnitab kostja allkiri tagasiteatisel, mis on toimikus. Kohut õigeaegselt kohtusse ilmumise takistustest ei ole teavitanud. Kuna kohus ei ole kohustanud kostjat isiklikult osalema kohtuistungil vastavalt TsMS §-le 346 ja kostja ise ei ole esitanud vastava sisuga taotlust, siis kohus pidas võimalikuks asja sisulist arutamist kostjata. 17.04.2007 eelistungil on kostja PTära kuulatud. Hageja esindaja taotlus istungi edasi lükkamiseks ei vasta TsMS § 352 lg-s 1 sätestatud tingimusele, st, et puudub mõjuv põhjus. Kohus leiab, et puhkusele minek ei ole mõjuv põhjus kohtuistungi edasilükkamiseks. Kohus soovib rõhutada, et hageja esindaja on kohtukutse kätte saanud 28.03.2008.
10.Kohus, ära kuulanud hageja ja kostja AT esindaja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
11.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
12.Kuna tehing sõlmiti enne 1. juulit 2002. a, siis vaidlus tuleb võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt lahendada varem kehtinud õiguse, st tsiviilkoodeksi ja kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS-i alusel.
13.Vaidlust ei ole , et 29.02.1996.a notar PTpoolt tõestatud ostu-müügi lepingu alusel müüdi hagejale kuulunud korteri asukohaga Tallinnas XXXAS-le P, kes selle omakorda võõrandas 31.01.1997 (tl. 11-13, 15). Hageja esindajana tegutses 12.12.1995.a notar PT poolt tõestatud volikirja alusel AT(tl 14).
14.Pooled vaidlevad selle üle kas 12.12.1995 volikirjale on alla kirjutanud hageja või mitte. TsÜS § 103 lg 1 sätestab, et tehing, mille teise isiku nimel on teinud isik, kellel ei olnud volitust või kes volituse piire ületas, on tühine. Vastavalt kohtu määruse alusel tehtud allkirja ekspertiisis on eksperdid ekspertiisiaktis nr DK-001808/332 andnud kategoorilises vormis arvamuse, et 12.12.1995.a notar PT poolt tõestatud volikirjale, millega PS volitab AT erastama ning müüma Tallinnas XXX korterit 1, on alla kirjutanud PS(tl 8386). Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et 29.02.1996.a notar PT poolt tõestatud ostu-müügi lepingu alusel müüdud hagejale kuulunud korter asukohaga Tallinnas XXX AS-le P on õiguspärane tehing põhjusel, et selle tehingu tegemiseks on volituse andnud hageja kostjale Aivar Tõnissonile, kuna hageja kirjutas vastava sisuga volikirjale alla. Kohtul puudub igasugune alus kahelda ekspertide poolt antud arvamuses. Hageja ei ole esitanud vastupidiseid tõendeid. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et kostjate käitumises ei leidnud õigusvastasus ostumüügi lepingu vormistamisel tuvastamist.
15.Pooled vaidlevad selle üle kas hagejal on kahju või mitte. Vastavalt kehtiva Tsiviilkoodeksi § 448 lg 1 sättele kuulub kahju selle tekitanu poolt täies ulatuse hüvitamisele nelja tingimuse olemasolul. Nendeks on: 1) kahju olemasolu kannatanul, 2) põhjusliku seose olemasolu tekitatud kahju ja kahju tekitanu teo (tegevus või tegevusetus) vahel, 3) kahju tekitanu teo õigusvastasus ja 4) kahjutekitanu süü. Ühe tingimuse puudumisel kahju hüvitamisele ei kuulu.
2-05-13647/34 Kohus asub seisukohale, et eelnimetatud tingimuste punktides 2-4 olemasolu ei leidnud kohtuistungil tõendamist, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus soovib rõhutada, et kahju olemasolu ja selle suurus on ainult tuginev hageja enda subjektiivsel hinnangul. Menetluskulud
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuni 01.01.2006.a kehtinud t TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Sama seadustiku § 61 lg 1 p 1 järgi poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Kostja AT on esitanud taotluse menetluskulude summas 21 240 krooni hüvitamiseks. Kooskõlas TsMS § 61 lg 1 p 1 mõistab kohus hagejalt välja õigusabikulu 10 000 krooni kostja AT kasuks
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.