Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

I. Asjaolud ja hageja nõue. 24.04.2008.a. esitas N G hagi S K vastu üüri- ja kommunaalteenuste võlgnevuse 10 694.25 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud 01.03.2005.a. üürileping eluruumile xxxx tähtajaga 01.03.2005-10.04.2006. Lepingu kohaselt kohustus üürnik tasuma üüri 400 krooni kuus ja lisaks vastavalt arvetele kommunaalkulude eest. Kostja enda kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, jättes korteriühistule tasumata oktoober 2005 kuni aprill 2006 kommunaalteenuste eest 5094.25 krooni. Nimetatud võlgnevuse tasus hageja kostja eest ise. Korteri üürilepingu lõppemisel 10.04.2006.a. lepiti kostjaga kokku, et ta tasub üürivõlgnevuse 14 kuu eest summas 5600 krooni ning tasumata kommunaalteenuste võlgnevuse summas 5094.25 krooni hageja arveldusarvele ühe aasta jooksul, kuid kostja nimetatud kokkulepet ei täitnud. Seega on kostja võlgnevus hageja ees üüri eest 5600 krooni ning kommunaalkulude võlgnevus summas 5094.25 krooni. Õiguslikult on hagi põhjendatud vastavalt VÕS §-le 100, mille kohaselt on kohustuste rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik on rahalist kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostjale on igakuuliselt esitatud kommunaalteenuste aeved, kus oli konkretiseeritud kommunaalteenused ja maksed ning näha kostja võlgnevus eelmisest perioodist. Kostja talle saadetud arveid ei vaidlustanud, kuid ei tasunud neid, samuti jättis tasumata üürisummad. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 kohaselt kui kohustuse täitmiseks on ettenähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita tähtaja kestel. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 293 kohaselt kannab üürnik asjaga seotud maksud ja koormatised. Hageja palub kostjalt välja mõista üürilepingust tulenev võlgnevus summas 10694.25 krooni ning hageja poolt tasutud riigilõiv summas 1000 krooni ja esindaja tasu. Hageja avaldab, et on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – eluruumi üürilepingu koopia, kommunaalteenuste võlgnevuse arvestus, AS Andmevara väljavõte. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis 29.04.2008 kostjale hagimaterjalid hageja poolt esitatud aadressile ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättesaamisest alates. Materjalid on kostja poolt isiklikult vastu võetud 30.04.2008.a., mille kohta on ta andnud allkirja. Seega kostjal vastuse andmise viimaseks tähtajaks oli 14.05.2008.a. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hageja hagiavalduses ka kirjeldanud. Kohustus tuleneb poolte vahelisest üürilepingust. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 07. augustil 2008.a Nooremreferent

/allkiri/

M.Roots

I.Golubev I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.