2-08-2766/7 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtusse kohtuotsuse teatavaks tegemisest 30.06.2008.a. Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtule 28.01.2008.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja põhivõlgnik Y B 03.10.2006.a. tarbijakrediidilepingu nr. 0605730/96kt. Lepingu kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 80 000 krooni krediiti. Lepingu järgi on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 25,02 % krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepingu perioodi eest on põhivõlgnik kohustatud hagejale tasuma intressi summas 201 260.15 krooni. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BAS-i krediidilepingute üldtingimusi nr. S. Hageja sõlmis 02.10.2006.a. käenduslepingu M M `iga. Kostjad ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu hageja edastas kostjatele meeldetuletuskirjad. Kuivõrd kostjad sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning TsMS § 97 lg. 1 alusel oma subjektiivsete õiguste kaitseks kohtusse pöörduma. Kuna kostjad ei ole hageja pöördumistele reageerinud, ega ole tasunud ühtegi makset, siis on kostjate poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 79 461.21 krooni, mis tuleb üldtingimuste p.-de 2.1. ja 5.3., käenduslepingu ning seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista. Lepingu alusel on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 25,02 % krediidisummast 1 aasta kohta. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli sissenõutavaks muutunud, kuid tasumata 12 595.03 krooni intressist. Kuna kostjad ei ole peale lepingu ülesütlemist hagejale intressi katteks midagi tasunud, tuleb üldtingimuste p.-de 2.1. ja 5.3., käenduslepingu ning seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 12 595.03 krooni. Üldtingimuste p. 6.3. kohaselt on tarbijakrediidilepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma, seega on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks tasumata krediidisummast. Kuna lepingu ülesütlemise hetkeks oli tagastamata 79 461.21 krooni, on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 15 892.24 krooni, mis tuleb üldtingimuste p.-de 5.3. ja 6.3. käenduslepingu ja seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjatele saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja üldtingimuste p.-de 5.3. ja 9.3. alusel. Kostjad on jätnud hagejale tasumata kokku 1 300 krooni 29.05.2007.a. ja 11.07.2007.a. saadetud võla sissenõudmiskirjade, 07.08.2007.a. saadetud lepingu ülesütlemiseavalduse ja 09.10.2007.a. käendajale saadetud nõudekirja eest. VÕS § 415. lg. 1 alusel ei või tarbijalt võlgnevate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg. 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Lepingu ülesütlemisel 09.10.2007.a. oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 31,82 krooni. Kostjad on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hageja ees täitmata rahalised kohustused summas 80 761.21 krooni. Seega arvutab hageja viivist rahaliste kohustuste ehk tagastamata krediidisumma ja võla sissenõudmisega seotud kuludega viivitamiselt määraga 25,02 % võlgnetavalt summalt aastas. 25.01.2008.a. seisuga tuleb lepingu, käenduslepingu ja seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 6 010.72 krooni. Ühtlasi palub hageja TsMS § 367 alusel lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjatelt alates 26.01.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni solidaarselt välja mõiste viivis 25,02 % tagastamata krediidisummalt aastas. Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks on hageja ja käendaja sõlminud käenduslepingu. Käenduslepinguga võttis käendaja endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr. 0605730/96kt ning võimalikust krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 361 260 krooni ning käenduse tähtajaks 01.11.2018.a. Käendaja ei täitnud VÕS § 142 lg. 1 ja käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda hagejale

põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad. VÕS § 145 lg. 1 kohaselt vastutavad käendajad ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lg. 2 tulenevalt vastutavad käendajad käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest. Asja menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited hagile Kostja Y B hagile kirjalikke vastuväiteid ei esitanud. Kostja M M oma kirjalikes vastuväidetes hagi ei tunnista ja palub kohtul jätta tema suhtes hgai rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel. M M kui väheste õigusteadmistega isik oli arvamusel, et käendaja peab jälgima, et laenuvõtja maksaks laenu korrektselt tagasi. Y B kinnitas korduvalt MM `ile, et viimasel ei ole vaja laenu tasumise pärast muretseda, sest B ise maksab pangale ja ise vastutab panga ees. Y B `le oli teada M M `i halvenev tervis ning keeruline majanduslik olukord. 23.10.2006.a. tehti kostja M M `ile kopsuoperatsioon ning 2007.a. algul sai ta hagejalt teada, et Y B ei ole asunud hagejale võetud krediiti ja intressi tasuma. Kostja M kirjutas 12. jaanuaril 2007.a. hagejale tema Tartu mnt. aadressil oma olukorra muutusest ja palus tema poolt käendajana täitmist mittevõimaldav leping lõpetada. 07. mail 2007.a. läks kostja M uuele kopsuoperatsioonile ja tundis huvi, kas temaga on käendusleping lõpetatud ning kas kostja B oma võlga on asunud hagejale tasuma. M M teeb eeltoodust järelduse, et Y B , olles ise kõrgharidusega jurist ilmselt teadvalt kavandas pettuse teel laenu saamise, kaustades selleks ära kostja M M `i heausklikkust ja puudlikku haridust. Y B lõi M `ile ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, et kasutab teda ära pettuse teel pangalt laenu saamiseks, kavatsemata laenulepingut täita ja hagejale saadud krediiti tagasi maksta. Lisaks eeltoodule leiab M M , et hageja on sõlminud Y B `ga laenulepingu puuduliku teabe alusel. Veendudes, et laenusaaja ja käendaja ei täida laenulepingu tingimusi, oleks hageja pidanud VÕS § 399 alusel lepigu üles ütlema hiljemalt 2007.a. jaanuarikuus. Kostja M M palub kohtul jätta tema suhtes hagi rahuldamata ning lugeda tühiseks tema ja hageja vaheline käendusleping. Hageja kirjalik vastus kostja kostja poolt hagile esitatud kirjalikule vastusele Hageja vaidleb vastu kostja M M `i vastusele täies ulatuses ning loeb tema vastuses toodud väiteid ja nõudeid põhjendamatuks. Hageja arvates on käendusleping kehtiv ning käendaja vastutab hageja ees käendatava kohustuse täitmise eest täies ulatuses. Asjaolu, et kostja I jättis oma kohustused täitmata, ei tähenda, et tegemist oli pettusega. Kostja II vastutab tarbijakrediidilepingust nr. 0605730/96kt tulenevate nõuete täitmise eest ka sellisel juhul, kui ta ei osanud käenduslepingu sõlmimisel põhivõlgnikupoolset lepingurikkumist ette näha, kuna käenduslepingu olemusest tulenevalt kannab käendaja krediidisaaja maksmisvalmiduse puudumise või maksevõimetuse riski. Hageja peab vajalikuks rõhutada, et hageja esitatud asjaolud ei saa tuua endaga kaasa käenduslepingu tühisust. Tehingu tühistamiseks peab tehingut tühistada sooviv isik tegema TsÜS § 99 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul vastava tahteavalduse tehingu teisele poolele. Kostja II ei ole hagejale esitanud tähtaegselt avaldust käenduslepingu tühistamiseks pettuse alusel Teiseks peab tehingu tühistamiseks olema seaduses sätestatud alus. Kostja II tugineb sellele, et kostja I on teda petnud. Hageja peab vajalikuks märkida, et TsÜS §94 lg. 4 on sätestatud, et kui pettuse pani toime kolmas isik, kelle eest tehingu teinud teine pool ei vastuta, võib petetud pool tehingu tühistada, kui teine poolt pettusest teadis või teadma pidi. Kostja II poolt vastusele lisatud dokumendid ei tõenda hageja arvates pettuse toimepanemist kostja I poolt kostja II suhtes ega asjaolu, et hageja oleks teadnud või pidanud teadma pettusest. Lisaks eeltoodule kinnitab hageja, et ta on kontrollinud käendaja suutlikkust täita käenduslepinguga võetavaid kohustusi nõuetekohaselt. Kostjaga I laenulepingu sõlmimise eel teostas hageja laenuanalüüsi, mille käigus kontrolliti muuhulgas kostja II poolt esitatud pangakonto väljavõtte alusel kostja II eelneva kuue kuu sissetulekuid ja väljaminekuid. Kogutud teabe alusel kontrollis hageja kostja II võimet täita

käenduslepinguga võetavat kohustust. Töölepingu lõpetamine tulenevalt tervisliku seisundi halvenemisest ja sellest johtuv kostja II maksevõime vähenemine leidsid aset pärast käenduslepingu sõlmimist. Tagamiskohustuse võtmine on käendaja jaoks alati seotud teatava riskiga. Samas võttis kostja II käendajana lepingu sõlmimisega endale kohustuse informeerida hagejat viivitamatult kirjalikult oma töökoha kaotamisest. Nimetatud informeerimiskohustust on kostja II rikkunud. Lepingu ülesütlemisel järgis hageja seadust ning lepinguga kokkulepitud korda. Hageja arvates ei ole põhjendatud kostja II väide selle kohta, et hageja pidanuks VÕS § 399 alusel lepingu üles ütlema hiljemalt 2007.a. jaanuarikuus. VÕS § 416 lg. 1 on sätestatud piirangud tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Üldtingimuste p. 5.1.1. alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist, kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Eeltoodust nähtub, et ei VÕS § 416 lg. 1 sätte ega lepingu üldtingimuste kohaselt ei olnud hagejal võimalik pärast kostja I poolt kahe esimese makse tegematajätmist kostjaga I sõlmitud tarbijakrediidilepingut üles öelda. Hagejani ei ole jõudnud kostja II-poolne avaldus tema poolt käendajana täitmist mittevõimaldav leping lõpetada ja järelpärimine. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses, ja seda alljärgnevail põhjendustel. Pooltel puudub vaidlus selles, et Y B `l oli sõlmitud hagejaga 03.10.2006.a. tarbijakrediidileping 80 000 krooni ulatuses krediidi saamiseks. 02.10.2006.a. sõlmiti hageja ning M M `i vahel käendusleping, millega käendaja viimane võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku Y B vahelisest tarbijakrediidilepingust ja selle võimalikest lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 361 260 krooni ning käenduse tähtajaks 01.11.2018.a. Vaidlus puudub ka selles, et kostjad ei ole täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt. Kostja Y B hagile kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole ja ka kohtuistungile ei ilmunud. Kostja M M vaidleb hagile vastu, leides, et kostja Y B on teda petnud, kasutades ära temal õigusalaste teadmiste puudumist ning selgitades muuhulgas et kostjal II pole vaja laenu pärast muretseda ning ta ise tasub kõik ettenähtud maksed pangale. Eeltoodut aluseks võttes on kostja II arvates temaga sõlmitud käendusleping tühine. Hageja oma kirjalikus vastuses kostja II vastuväidetele kummutab kostja põhjendused õiguslikul alusel ning nende põhjendustega tuleb kohtu arvates ka nõustuda. Õige on hageja seisukoht selles, et kostjaga II sõlmitud käendusleping on kehtiv ning käendaja vastutab hageja ees koos põhivõlgnikuga käendatava kohustuse täitmise eest. Hageja kinnituse kohaselt kontrollis hageja käendaja suutlikkust täita käenduslepinguga võetavaid kohustusi. Kostja võimalik maksevõime vähenemine leidsid aset pärast käenduslepingu sõlmimist ning nende asjaolude ilmnemist pärast käenduslepingu sõlmimist on kostja II ka ise oma kirjalikus vastuses hagile kinnitanud. Käenduslepingus kohustus kostja II teavitama hagejat viivitamatult kirjalikult töökoha kaotamisest ning seda informeerimiskohustust kostja II hageja ees ei ole täitnud. Hagejal on õigus üldtingimuste p.-i 5.1.1. alusel käendajaga käendusleping ennetähtaegselt üles öelda, juhul kui tarbijast krediidisaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Lisaks eeltoodule ei ole hagejani jõudnud kostja II poolt väidetavalt esitatud avaldus tema kui käendaja-poolset täitmist mitte võimaldava lepingu lõpetamiseks. Kostja II ei ole ka telefoni teel võtnud hagejaga ühendust, selgitamaks välja, kas tema avaldus ja järelepärimine on üldse hagejani jõudnud. Kostja II ei ole asjas kohtule esitanud ainsatki dokumentaalset tõendit selle kohta, et ta on hagejale

esitanud avalduse temaga sõlmitud käenduslepingu lõpetamiseks, kuna temal puuduvad võimalused käendajana oma kohustusi hageja ees täita. Kohus leiab, et kostja M M `i sellekohased vastuväited hagile tuleb jätta tähelepanuta põhjusel, et kostja on käenduslepingut sõlmides aktsepteerinud antud lepingutingimusi ning võtnud sellega endale vastutuse täita koos põhivõlgnikuga viimase poolt tarbijakrediidi lepinguga võetud kohustuste täitmist. Kostja II pidi olema kohtu arvates teadlik asjaolust, et Y B ei asunud täitma talle tarbijakrediidilepinguga pandud kohustusi tasuda osamaksu ja intresse vastavalt maksegraafikule, sest hageja saatis nii põhivõlgnikule kui käendajale vastavaid kirjalikke teatisi (vt. tlk. 18 – 29), kohustades põhivõlgnikku ja käendajat võlgnevus hageja määratud tähtajaks tasuda. Vastavalt VÕS §-s 76 lg.-s 1 sätestatule tuleb kohustused täita vastavuses lepingu või seadusega. VÕS §-i 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, mittekohane täitmine, sh. täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 103 lg. 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Kostjad ei ole viidanud asjaoludele, millest nähtuks nende vabandatavus lepinguliste kohustuste mittetäitmisel. VÕS § 142 lg. 1 sätestatu kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt võib käendus olla piiratud tähtajaga või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg. 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepingus ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg. 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse täitmisega võimalus neid kulusid vältida. Kõike ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hagi tuleb kostjate suhtes rahuldada täies ulatuses solidaarselt, sest hageja on kostjate vastu esitanud õiguslikult põhjendatud hagi. Kostja Y B hagile vastuväiteid ei esitanud. Kostja M M `i vastuväited tuleb jätta tähelepanuta kui õiguslikult põhjendamatud. Asja menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda solidaarselt aluseks võttes TsMS § 165 lg. 3 sätteid. Vastavalt TsMS § 174 lg. 1 võib selleks õigustatud menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude kundlaksmääramist lahendis sisalduva proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 30.06.2008.a. Ärakiri õige. Kohtunik