Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Egon Konsand
Määruse tegemise aeg ja koht
27. juuni 2008 Tartu
Tsiviilasja number
2-07-42923
Tsiviilasi
Ain Randmaa kaebus kohtutäitur Ivi Kalmeti tegevuse peale
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 17. märtsi 2008 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ain Randmaa määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud apellatsiooniastmes Ain Randmaa kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib edasi kaevata 15 päeva jooksul Riigikohtule alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Ain Randmaa esitas Tartu Maakohtule kaebuse Jõgeva kohtutäitur Ivi Kalmeti tegevuse peale. Kaebuse kohaselt on kohtutäitur I. Kalmet nõudnud A. Randmaalt õigusliku aluseta sisse temalt Riigikohtu 04.03.2003 otsusega nr 3-1-1-6-03 välja mõistetud trahvisumma. Kohtutäitur tegi kohtuotsuse täitmiseks kinnipidamisi A. Randmaa töötasust ja tuludeklaratsiooni alusel tagastatud tulumaksust, kokku 4810 krooni trahvi ja täitekulu katteks. A. Randmaa arvates oleks tulnud täitemenetlus lõpetada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 804 alusel. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 203 lg 5 kohaselt ei pöörata lahendit täitmisele ega täideta, kui on möödunud karistusseadustiku (KarS) § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud üheaastane tähtaeg. Kohtutäitur on seega nõudnud rahatrahvi sisse õigusliku aluseta ja tekitanud sellega kaebuse esitajale kahju. A. Randmaa on kohtuväliselt pöördunud kaebusega kohtutäituri poole, kes 14.09.2007 otsusega jättis kaebuse rahuldamata. A. Randmaa palus kohtul kohtutäitur I. Kalmetilt välja mõista temalt alusetult saadud 4837 krooni. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-5-04 asunud seisukohale, et TMS § 804 kohaselt tuleb täitemenetlus väärteoasjas rahatrahvi sissenõudes lõpetada täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahv ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. A. Randmaa taotles kohtutäitur I. Kalmetilt välja mõista alusetult saadud 4837 krooni ning intress 6% aastas. Kohtutäitur I. Kalmet esitas vastuväite ning leidis, et tema nõudis õigustatult A. Randmaalt sisse Riigikohtu 04.03.2003 otsusega väljamõistetud rahatrahvi 4200 krooni koos täitekuluga 4810 krooni. A. Randmaa ei ole kogu täitemenetluse vältel esitanud aegumise taotlust. A. Randmaa esitas kohtutäiturile oma ülalpeetavate sünnitunnistused, et laste ülalpidamiseks vabastataks ettenähtud summa aresti alt. Selline tegevus näitab, et võlgnik oli kohtutäituri toimingutest teadlik ning aktsepteeris võla sissenõudmist. Hageja tegevusetus taotleda trahvi aegumist peale täitemenetluse lõpetamist on toimunud eesmärgiga saada trahv riigi ees täidetuks ning seeläbi karistus kantuks ja hiljem nõuda summa kohtutäiturilt tagasi. Kehtiva TMS § 202 lg 2 järgi ei ole kohtutäituril kohustust pöörduda kohtusse rahatrahvi aegunuks tunnistamiseks.
Tartu Maakohus jättis 17.03.2008 määrusega A. Randmaa kaebuse kohtutäituri tegevuse peale rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt ei saa antud juhul tugineda Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-5-04, kuna Riigikohus on nimetatud lahendini jõudnud tuginedes kuni 31.12.2005 kehtinud TMS §-le 804. Nimetatud säte nägi ette, et täitemenetlus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes tuleb lõpetada täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Antud asjas tuleb aga kohaldada 01.01.2006 jõustuma hakanud TMS. TMS § 202 lg 1 sätestab, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. TMS § 202 lg 2 kohaselt on rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. A. Randmaal oleks tulnud täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu pöörduda kohtu poole. A. Randmaa TMS-s ettenähtud tähtaja jooksul kohtu poole ei pöördunud. Seega on kohtutäitur rahatrahvi sisse nõudnud jõustunud kohtuotsuse alusel ja puudus alus täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu.
A. Randmaa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 17.03.2008 määruse ning teha uue määruse, millega mõista välja kohtutäitur I. Kalmetilt alusetult saadud 4837 krooni ning riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 2 alusel tasutud 200 krooni, samuti riigivastutuse seaduse (RVastS) § 23 lg 1 alusel intress 6% aastas A. Randmaa kasuks ning jätta kõik menetluskulud kohtutäitur I. Kalmeti kanda. Määruskaebuse kohaselt on ebaõige seisukoht, et antud asjas tuleb kohaldada 01.01.2006 jõustuma hakanud täitemenetluse seadustikku. Kuna trahviotsus on tehtud 04.03.3003 ja esitatud täitmiseks kohtutäiturile 12.03.2003, tuleb lähtuda tollel hetkel kehtinud TMS redaktsioonist. Täitemenetlus oleks tulnud TMS § 804 alusel täitmise aegumise tõttu lõpetada juba enne 01.01.2006.
Kohtutäitur I. Kalmet vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt tuleks jätta A. Randmaa kaebus rahuldamata ning kõik menetluskulud A. Randmaa kanda. A. Randmaa oli teadlik tema suhtes toimuvast täitemenetlusest, kuid ta ei esitanud täiturile vastavasisulist taotlust kogu täitemenetluse kestel. A. Randmaa on 28.12.2006 esitanud täiturile taotluse mitte arestida laste ülalpidamiseks ettenähtud summat. Selline tegevus näitab, et A. Randmaa oli kohtutäituri toimingutest teadlik ning aktsepteeris võla sissenõudmist. Vastav summa on laekunud viie osamaksena alates 23.03.2007 A. Randmaale kuuluvalt arestitud kontolt. A. Randmaa tegevus taotleda trahvi aegumist peale täitemenetluse lõpetamist on toimunud eesmärgiga saada trahv riigi ees täidetuks ning seeläbi karistus kantuks ja hiljem nõuda summa kohtutäiturilt tagasi. Kuna A. Randmaa ei ole esitanud kohtule hagi kahju hüvitamiseks, tuleb jätta avaldaja rahaline nõue kahju hüvitamiseks kohtutäituri vastu rahuldamata. Kohtutäitur ei võinud omaalgatuslikult aegumist kohaldada ka eelneva redaktsiooni alusel. Selleks oli vajalik kohtu vastav määrus. Kohtutäitur lähtus oma tegevuses kehtiva TMS §-st 202 lg 2, mille alusel on võlgnikul võimalik võrdselt täituriga taotleda kohtult rahatrahvi aegumist. Kohtutäituril ei ole kohustust kehtiva TMS § 202 järgi pöörduda kohtusse rahatrahvi aegunuks tunnistamiseks.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole põhjust. Kuna vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, siis järgib ringkonnakohus kooskõlas TsMS §-dega 659 ja 654 lg 6 maakohtu põhjendusi ning ei pea vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata. Ükski määruskaebuses toodud seisukoht ei ole vaidlustatud määruse tühistamise aluseks. Maakohus on õigesti leidnud, et asjas kuulub kohaldamisele mitte varem kehtinud TMS § 804 lg 2, vaid alates 01.01.2006 kehtiv TMS § 202 lg 2, mille kohaselt on rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Nimetatud sättest tuleneb, et kaebaja pidanuks ise pöörduma tema suhtes tehtud kohtulahendi täitmise ajal täitmiskohtuniku poole, kui leidis, et täitmine on aegunud KarS §-s 82 lg 1 p 3 ettenähtud tähtaja möödumise tõttu. Selle sätte järgi ei ole täituril kohustust esitada omal initsiatiivil täitmiskohtunikule taotlust täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu. Käesoleval juhul nähtub asja materjalidest, et A. Randmaa oli teadlik tema suhtes toimuvast täitemenetlusest, kuid ta ei esitanud täiturile ega ka kohtule kogu täitemenetluse kestel taotlust täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu,
millest järeldub, et ta nõustus võla sissenõudmisega ega pidanud ka ise täitmist aegunuks. Eelnimetatud asjaoludel oli kohtutäitur õigustatud ajavahemikul 19.03.–02.08.2007 tegema toiminguid A. Randmaalt Riigikohtu 04.03.2003 otsusega määratud rahatrahvi sissenõudmiseks ning maakohus on õigesti jätnud A. Randmaa kaebuse täituri tegevuse peale rahuldamata. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et A. Randmaa kaebus ei ole põhjendatud ka seetõttu, et ta on mööda lasknud seadusega sätestatud tähtaja kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks. TsMS § 217 lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Käesoleval juhul nähtub asja materjalidest, et kohtutäitur tegi vaidlustatud täitetoimingud (trahvi töötasust osadena kinnipidamised) ajavahemikul 19.03.–02.08.2007, millistest A. Randmaa pidi teada saama kohe töötasu tema kontole laekumisel, kuid ta esitas kaebuse kohtutäiturile alles 11.09.2007, s.o hiljem TsMS § 217 lg 1 sätestatud 10-päevasest kaebetähtajast. Kuna A. Randmaa oli kaebetähtaja mööda lasknud, siis on ta TsMS § 217 lg 6 kohaselt kaotanud sisuliselt õiguse tugineda täitemenetluse aegumisega seotud asjaoludele. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei ole ka määruskaebuse esitaja taotlus mõista kohtutäitur I. Kalmetilt välja alusetult saadud 4837 krooni, RLS § 56 lg 2 alusel tasutud riigilõiv ning RVS § 23 lg 1 alusel arvestatav intress. TMS ei näe ette seda, et kohtutäituri peale esitatud kaebuse läbivaatamisel hagita menetluses saaks kohus lahendada kohtutäituri võimaliku varalise vastutusega seonduvaid küsimusi. Vastavalt kohtutäituri seaduse §-le 6 lg 3 vaadatakse kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu läbi hagimenetluses maakohtus. Käesolevas asjas ei ole esitatud kahjuhüvitushagi, mida maakohus saanuks hagimenetluse korras läbi vaadata. Tulenevalt TsMS § 172 lg 1 tuleb menetluskulud apellatsiooniastmes jätta A. Randmaa kanda.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.