Tsiviilasja number
2-07-8832
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.06.2008, Tallinn
Tsiviilasi
OÜ Cool Grupp (pankrotis) hagiavaldus Priit Kivi vastu alusetult saadud 213 480,50 krooni tagastamise ja tekitatud kahju 481 758,58 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.02.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Priit Kivi apellatsioonkaebus ja OÜ Cool Grupp (pankrotis) vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
09.06.2008, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Cool Grupp (pankrotis, registrikood 10634645), esindaja Lembit Ülper Kostja Priit Kivi (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx-xx xxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx), esindaja Ülo Kivi
Tühistada Harju Maakohtu 18.02.2008 otsus osas, millega mõisteti kostjalt Priit Kivilt välja 381 939, 83 krooni ja saata selles osas uueks arutamiseks samale kohtule. Muus osas jätta otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik OÜ Cool Grupp (pankrotis) esitas Harju Maakohtule hagiavalduse Priit Kivi vastu 695 239,09 krooni väljamõistmiseks, mis seisnes kostja käsutusse jäänud kaubavarude maksumusest 205 199,25 krooni, arve-saateleht nr 922 alusel saadud 8281,25 krooni, hageja pangakontolt võetud sularaha 400 396,68 krooni ja kassa orderi nr 11 alusel väljamakstud sularaha 81 361,90 krooni hüvitamises. Hageja omab Hansapangas arvelduskontot, mille allkirjaõiguslikuks isikuks on kostja ja Eiki Riisna. Pangakonto väljavõttest ei nähtu, et varalisi tehinguid oleks teinud E. Riisna. Kostja on hageja kahe pangakaardi ja teleteenuste tunnuskoodi valdaja. Hageja arvelduskonto väljavõttest nähtub, et alates 02.01.2004 kuni 10.12.2004 on maksekaardiga xxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxx sularahaautomaatidest välja võetud sularaha 384 696,68 krooni. Raha sai välja võtta vaid eelpoolnimetatud kaartide valdaja - kostja. Samal perioodil on kostja hageja pangakontolt pangas välja võtnud sularaha 15 700 krooni. Kokku on kostja hageja pangakontolt 02.01.2004 kuni 10.12.2004 välja võtnud 400 396,68 krooni, mille kohta hageja raamatupidamises arvestust ei peetud ning milles vastavad kuludokumendid puuduvad. Saadud raha eest ei ole kostja hagejale midagi üle andnud, mistõttu hageja on saanud otsest varalist kahju 400 396,68 krooni. Kostja hagi ei tunnistanud, vaid selgitas, et kõik hageja poolt viidatud summad on läinud äriühingu hüvanguks. Kostja võttis õigeks, et ajavahemikul 02.01.2004 kuni 10.12.2004 on tema hageja pangakontolt välja võtnud 400 396,68 krooni, kuid samal ajavahemikul on ta kassast tagasi kandnud 108 100 krooni. Ülejäänud summa 292 296,68 krooni on osaühing kulutanud erinevate sularahaarvete, mootorikütuse ja muude osaühingu tegevuseks vajaminevate kaupade või teenuste eest tasumiseks. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis välja Priit Kivilt 381 939,83 krooni OÜ Cool Grupp (pankrotis) kasuks. Menetluskulud jäid 55% ulatuses kostja kanda. Kohus asus seisukohale, et kostja ei ole hageja arvel 205 199, 25 krooni võrra rikastunud. Tõendamata on hageja väide, mille kohaselt oli kostja ülesanne pärast pankrotimenetluse algatamist müüa hagejale kuuluvat kaupa või tagada kauba säilimine. Tunnistaja V. R. ütlustest ning kohtuistungi 15.03.2005, 31.03.2005 ja 12.04.2004 protokollidest nähtub, et halduril oli juurdepääs laovarudele ning need ka inventeeriti 01.04.2005. Pankrotihalduri väitel ei olnud tal võimalik oma kohustust täita, kuna võlgnik ega kostja ei andnud üle laovõtit ega lattu sisenemiseks vajalikke koode. Juhul kui võlgnik ei täitnud halduri korraldusi oli halduril võimalus pöörduda kohtu poole võlgniku suhtes pankrotimenetluse tagamise abinõu kohaldamiseks. Pankrotihaldur seda ei teinud. Pankrotihaldur ei ole seega kasutanud kõiki seaduses sätestatud ning haldurile antud võimalusi pankrotivara valitsemisel. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ka laovarude väärtuse väljamõistmine kostjalt, kuna kostjal ei olnud pankrotimenetluses kohustus tagada laovarude säilimine. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 kohaldamise eesmärgiks on rikastumise kõrvaldamine väärtuse osas, mis ei kuulu rikastunud isikule. Kostja kasutas ilma hageja nõusolekuta hagejale kuuluvad 8281,25 krooni omal äranägemisel pankrotimenetluse ajal. Kuna kostjal puudus õigus käsutada hageja rahalisi vahendeid, on ta rikkunud hageja õigusi ning rikkumise tagajärjel hageja arvel rikastunud. Seega peab kostja rikkumise teel saadu hariliku väärtuse hagejale hüvitama, st tagastama hagejale 8281,25 krooni. Kohus luges tõendatuks, et hageja on kostja pangakontolt välja võtnud ajavahemikul 02.01.2004 kuni 10.12.2004 sularaha 400 396,68 krooni. Kostja oli hageja faktiline ja sisuline tegevjuht. Tema kodus asus äriühingu kontor, juhatuse liikme Jago Silla seletusel mitte keegi
2(6)
teine peale kostja äriühingu majandustegevusega ei tegelenud. Kogu raamatupidamine on kostja valduses. Kostja tegutses hageja majandustegevuses suuliselt sõlmitud käsunduslepingu alusel ja hageja pangakaartide kasutamine kostja poolt toimus käsunduslepingu alusel. Käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Käsunduslepingu rikkumisega on kostja põhjustanud hagejale otsest varalist kahju, kuna kostja on kasutanud hageja pangakaarte pooltevahelist kokkulepet rikkudes oma isiklikes huvides. Kostja poolt hüvitatavast kahjust tuleb maha arvata kostja poolt hageja pangakontole ajavahemikus 19.01.2004 kuni 21.07.2004 tehtud sularahamaksed 108 100 krooni. Kohus ei arvestanud hageja kahtlust, et see raha võib pärineda kolmandatelt isikutelt, kuna hageja oma väite kinnituseks tõendeid esitanud ei ole. Priit Kivi apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega mõisteti kostjalt 381 939,83 krooni välja hageja kasuks ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kohtukulud jätta hageja kanda. Maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigusnormi ja rikkunud menetlusnorme. Kohtuotsuse põhjendustest ei selgu, kuidas sai kostja sularaha väljavõtmisega äriühingu pangakontolt põhjustada äriühingule kahju. Sularaha väljavõtmine iseenesest oli kostja legaalne tegevus ja sellest ei saanud äriühingule tekkida mingit kahju. Kahju võinuks tekkida ainult siis, kui kostja jätnuks välja võetud sularaha endale. Selle kohta, et kostja on omastanud pangast väljavõetud sularaha, ei ole kohtutoimikutes ühtegi tõendit. Vastupidi kohtutoimikus on Põhja Politseiprefektuuri kriminaalasja lõpetamise määrus, milles märgitakse, et väide kostja nimetatud summa omastamisest on alusetu ning puudub karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 2 p 2 kvalifitseeritava kuriteo koosseis. Maakohus ei põhjenda, miks ülalmärgitud tõend ei oma tsiviilasja lahendamise seisukohalt tähtsust. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et kostja tegutses hageja majandustegevuses suuliselt sõlmitud käsunduslepingu alusel ja et käsunduslepingu rikkumisega on kostja hagejale otsest varalist kahju põhjustanud, kuna kostja on kasutanud pangakaarte pooltevahelist kokkulepet rikkudes. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit käsunduslepingu võimaliku sõlmimise ja selles sisalduvate kokkulepete kohta, mida kostja võinuks rikkuda. Seega on sellesisuline kohtu seisukoht oletuslik ja ei tugine ühelegi tõendile. Kuna kohus on otsuse põhjendavas osas märkinud, et kostja oli hageja tegevjuht, siis oleks sama tõene väita, et kostja oli töösuhtes hagejaga töölepinguseaduse (TLS) § 28 lg 2 alusel. Maakohus on asja lahendamisel vääralt kindlaks teinud kahju olemasolu ja selle suuruse rikkudes sellega VÕS § 127 lg 5 ja lg 6. Väidetavalt sularaha väljamaksmisega kassast 81 361,90 krooni põhjustatud kahju on välja mõistetud kahekordselt. Nimelt toimus 81 361,90 krooni väljamaksmine pangast väljavõetud ja kassasse üleantud sularaha arvelt ja see summa sisaldub juba pangast väljavõetud sularaha summas, mis kohtu poolt on välja mõistetud. Kassa väljaminekuorderi nr 11 järgi on kostja tõepoolest sularaha välja võtnud, kuid see on kulutatud Bulgaaria firma ET SOLARIUM A&E 11.11.2004 arve nr 033 tasumiseks. Sularaha vastuvõtmist tõendab firma direktor Adrian Mladenov oma allkirjaga arvel. Märgitud summa tasumist tõendav arve koopia on esitatud kohtule muude kuludokumentide hulgas. Maakohus jättis alusetult tähelepanuta kostja poolt esitatud kuludokumentide koopiad, leides et raamatupidamises dokumenteerimata kviitungid ei tõenda kostjapoolset raha kasutamist äriühingu huvides. TsÜS § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused eelkõige tehingutest. Seadusest ei tulene, et tsiviilõigused ja kohustused tekiksid raamatupidamise arvestustest. Seega ei vasta seadusele kohtu seisukoht, et raamatupidamises
3(6)
dokumenteerimata kuludokumendid ei tõenda kostjapoolset rahakasutust äriühingu huvides. Esitatud kuludokumendid tõendavad tehingute toimumist ja nende alusel sularahas tasumist. Järelikult tulnuks kohtul kuludokumentides kajastatud summad kahjuhüvitisest maha arvata. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta kohtuotsuse muutmata. OÜ Cool Grupp (pankrotis) vastuapellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata tema hagi 108 100 krooni väljamõistmiseks ja teha tühistatud osas uus otsus, millega kostjalt välja mõista hageja kasuks 108 100 krooni. Hageja palub muuta maakohtu otsust osas, millega jäeti menetluskulud 55% ulatuses kostja kanda ja teha selles uus otsus, millega menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigusnormi ja rikkunud menetlusnorme. Kuna kostja ei ole hagejale 400 396,68 krooni tagastanud ega ka selle raha eest hagejale midagi üle andnud, siis tulebki kostjal tõendada, et ta on hagejale selle raha eest samas väärtuses midagi üle andnud. Kuivõrd hageja kinnitab, et pole tegelikult kostjalt midagi saanud, siis peab kohustuse täitmist ja täitmise vastuvõtmist tõendama kostja. Tähtsust omab kostja kinnitus, et tema poolt pangakontolt väljavõetud 400 396,68 kroonist ta midagi kassasse ei vormistanud. Seetõttu ei olnud kostjal võimalik esitada tõendeid selle kohta, et ta raha kassasse oleks toonud. Samas kinnitas kostja, et pangakontole sissemaksed 108 100 krooni on ta teinud kassas olevast rahast. Seega on kostja selgitused vastuolulised. Kohtule esitatud hageja pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja on ajavahemikul 02.01.2004 kuni 13.01.2004 hageja pangakontolt välja võtnud sularaha 12 950 krooni ning järgmisena võttis ta 4000 krooni 02.02.2004. Samas 19.01.2004 ja 22.01.2004 pani kostja hageja pangakontole sularaha 54 900 krooni. 4. märtsiks 2004 on kostja hageja kontolt välja võtnud 35 250 krooni, kuid kontole sissemakseid teinud 68 100 krooni. Sellest järelduvalt ei saanud pangakontole sissemakstud raha olla kostja poolt eelnevalt samalt pangakontolt välja võetud raha, vaid mingi muu raha, mis ei ole selles menetluses esitatud haginõudega hõlmatud. Kostja kandis hageja pangakontole sularaha 108 100 krooni ja teatas, et see raha pärineb hageja kassast. Kostja ei ole esitanud tõendit, et ta oleks pangast väljavõetud mistahes summa üle andnud hageja kassasse. Pangast väljavõetud sularaha üleandmisest hageja kassasse oleks kostjal olnud võimalik tõendada ja seda olenemata sellest, et hagejal need dokumendid võivad puududa. Maakohus on ebaõigesti hüvitatavast kahjust maha arvanud kostja poolt hageja pangakontole sissemakstud 108 100 krooni põhjusel, et hageja ei olevat esitanud tõendeid selle summa päritolu kohta. Sellega on kohus rikkunud menetlusnorme, pannes kostja vastuväite paikapidavuse tõendamiskoormuse hagejale. Kohtuotsusega on tuvastatud, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud käsundusleping, millest tuleneva käsundi täitmise raames kostja kasutas ja käsutas hagejale kuuluvat vara. Hagiavaldusega ja selle juurde lisatud tõenditega, samuti kostja selgitustega on tõendatud, et kostja käes on veel hagejale kuuluvat raha 108 100 krooni, mille kostja on hagiavalduses näidatud ja tõendatud ajaperioodil hagejale kuuluvalt pangakontolt välja võtnud. Kuna kostja ei ole tõendanud, et tema poolt hageja pangakontole kantud 108 100 krooni on selle raha koosseisus, millest kirjutatakse hagiavalduses, siis tulnuks kohtul 108 100 krooni kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastus apellatsioonkaebusele
4(6)
Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta kohtuotsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 18.02.2008 otsus tuleb tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks arutamiseks maakohtule. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab olema kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud ja § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus kõiki asjas esitatud tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Nimetatud sätetele otsus ei vasta. Kostja on esitanud maakohtule tõendeid kokku 99 lehel tõendamaks oma väiteid sularaha kasutamise kohta (t.l.179-288). Maakohus ei ole esitatud tõenditele hinnangut andnud, vaid otsuses märkinud, et raamatupidamises dokumenteerimata ning raamatupidamiseregistris kirjendamata kviitungid ei tõenda kostjapoolset rahakasutust äriühingu huvides. Kolleegium maakohtu sellekohase hinnanguga ei nõustu. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Seega on esitatud saatelehed ja kviitungid asjas tõendiks. Kahju äriühingule ei tekita mitte arve raamatupidamisregistris kirjendamata jätmine, vaid hagiavalduse kohaselt asjaolu, et kostja ei kasutanud sularaha hageja huvides. Esitatud tõenditest nähtub, et kostja on ostnud hagejale autokütust ja muid kaupu sularaha eest. Kui ostetud autokütust ja kaupu kasutati äriühingu huvides, siis sõltumata raamatupidamisregistri kirjetest, ei ole hagejale kahju tekkinud. Kui hageja leiab, et nimetatud kaupu ei ole ostetud hageja huvides, siis ei piisa paljasõnalisest vastuväitest, et kuna saatelehed ei ole raamatupidamisregistris kirjendatud, siis nendega ei saa arvestada. Kostja kinnitusel tegi ta koopiad saatelehtedest just raamatupidamisele esitatud dokumentidest ja et raamatupidamise teenust osutas neile sellist teenust pakkuv äriühing. Hageja ei ole neid väiteid ümber lükanud. Eeltoodu alusel puudus maakohtul igasugune mõistlik põhjendus jätta kostja poolt esitatud tõenditele hinnang andmata. Seega tuleb maakohtul anda sisuline hinnang kõigile asjas esitatud tõenditele ning sellel alusel otsustada, kas hagejale on kahju tekitatud ja kui suures ulatuses. Kuivõrd maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, osaliselt teinud seda ebaõigesti ja ei ole andnud hinnangut suurele osale tõenditele, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et laiaulatusliku tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse §-ga 24 lg 5 ja TsMS §-ga 688 lg 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Ülaltoodu alusel leiab kolleegium, et kostja apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Hageja on vastuapellatsioonikaebuses leidnud, et maakohus on põhjendamatult sularaha väljavõtmisega tekitatud kahjust maha võtnud 108 000,00 kr, mille kostja kandis tagasi äriühingu arvele. Kolleegium leiab, et vastuapellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust selles osas maakohtu seisukoha muutmiseks. Raha ei ole liigitunnusega asi ja seega on hageja väited, mille kohaselt tuleb rangelt aluseks võtta vaid hagiavalduses märgitud periood 02.01.2004 kuni 10.12.2004 ja mitte arvestada ajavahemikul 19.01.2004 kuni 21.07.2004 tehtud rahalisi sissemakseid summas 108 000,00 kr, paljasõnalised ja tõendamata. Seega ei anna ükski vastuapellatsioonkaebuses toodud väide alust kaebuse rahuldamiseks.
5(6)
Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.
R. Allikvere
U. Loonurm
U. Reinola
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.