Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

avaliku esitamise leping, kuid kostja on vastava lepingu sõlmimisest keeldunud põhjendusega, et ta omab kehtivat lepingut EAÜ-ga ( EAÜ). Kostja suunab üldsusele mööblikaupluse ripplagedesse paigaldatud kõlarite abil raadio „E " programmi. AS-ile LSL kuuluva raadio „E " programmides edastatud fonogrammide kohta on EEL-ile saadetud aruanded, millest nähtub, et edastatud fonogrammide õiguste omajad on EEL-i poolt esindatavad. Kohtuväliselt pole õnnestunud vaidlust läbirääkimiste pidamisega lahendada. EEL alustas kaubanduse valdkonnas kehtestatavate õiglase tasu määrade kokkuleppimiseks 2005. aasta septembris läbirääkimisi EKL(edaspidi EKL). EKL on vabatahtlikkuse alusel ühinenud Eesti Vabariigis tegutsevate jae- ja hulgikaubandusettevõtete ühendus. EKL hinnangul moodustab nende poolt esindatavate liikmete turuosa ligi 70% Eesti Vabariigi jaekaubanduse käibest, tegemist on esinduslikuma kaubandusettevõtete organisatsiooniga Eesti Vabariigis. EEL-i ja EKL-i vaheliste läbirääkimiste käigus töötati välja tasu arvestamise metoodika ja tasu määrad. Muuhulgas selgitati välja, kas antud valdkonna kasutajate puhul on fonogrammide avalik esitamine oma olemuslikult vajalik, lisaväärtuseks või kasutatakse neid taustaks, arvestati muusika kasutamise mahtu ja potentsiaalse auditooriumi suurust, võrreldi kasutust teiste valdkondadega ja juba kokkulepitud/kehtivate tasu määradega ning välisriikide vastavate tasu määradega, leiti valdkonnale kõige mõistlikum tasu arvestamise alus (ruutmeetrid) ja selle liigitus erineva suurusega kasutajate vahel, kujundati välja tingimused, võeti vastu juhtorganite otsus tasude kehtestamise osas ja asuti vastavat otsust praktikas rakendama. Läbirääkimiste tulemusel sõlmisid EEL ja EKL 24.01.2006.a. raamlepingu, millega lepiti kokku kaubanduse valdkonnas kehtivad õiglase tasu määrad, mida fonogrammide üldsusele suunajad peavad tasuma. Käesolevaks ajaks on EEL sõlminud kaubanduse valdkonnas lepinguid rohkem kui 500.000 m2 kaubanduspinna kohta. Mitte ükski lepingu sõlminud isikutest ei ole kaubanduse valdkonnas kehtivat õiglase tasu määra pidanud ebaõiglaseks ja seda vaidlustanud autoriõiguse komisjonis. Vastavalt AS M2006. aasta majandusaasta aruandele oli nende müügitulu 2006.a. 129.278.000 krooni. EEL on seisukohal, et fonogrammide üldsusele suunamine aitas luua kaupluses „M " meeldivamat ostukeskkonda, mis omakorda avaldub AS M müügitulus. EEL tegi AS-ile M esmakordselt ettepaneku sõlmida fonogrammide avaliku esitamise leping 25.01.2006.a. Arvestades vastava ettepaneku tegemisest kuni lepingu sõlmimiseni tavapäraselt kuluvat aega, mis on keskmiselt 2 nädalat, on hagejad seisukohal, et poolte vahel oleks pidanud fonogrammide avaliku esitamise leping hakkama kehtima hiljemalt 01.03.2006.a.. Kaubanduse valdkonnas kehtivate tasu määrade kohaselt arvestatakse tasu fonogrammide üldsusele suunamise eest klientidele avatud kaubanduspindade ruutmeetrite järgi. AS-ile M kuuluval Interneti leheküljel on müügipinna suuruseks märgitud 6100 m2. Vastavalt kehtivatele tasu määradele oleks AS M pidanud fonogrammide avaliku esitamise eest maksma kokku tasu 1280 krooni kuus, millele lisandub käibemaks. AS M oleks fonogrammide avaliku esitamise lepingu sõlmimisel pidanud tasuma perioodil 01.03.2006.a. kuni 30.09.2007.a, so 19 kuu eest kokku summas 24320 krooni, millele lisandub käibemaks, kogusummana 28698 krooni. Nimetatud summa paluvad hagejad kostjalt välja mõista. Kostja vastuväited ja põhjendused. Oma 27.11.2007.a kohtusse laekunud vastuses kostja hagi ei tunnista, leides et hagi on õiguslikult alusetu. Kostja ei ole toime pannud õigusvastast tegu, kui suunab fonogramme üldsusele. Kostja on 30.11.1998.a sõlminud EAÜ-ga muusikaesitamislepingu, mis kehtib tänaseni ning sellega anti õigus teoste avalikuks esitamiseks, leping ei hõlmanud üksnes autorite õiguste

kasutamist. Lepingu p 3 kohaselt võib see toimuda nende ettelugemise, mängimise, laulmise või muul viisil ettekandmise teel kas vahetult või mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel. Sellest tulenevalt esindas EAÜ ka esitajaid ja fonogrammitootjaid. Kuidas saadud raha jaotada, peavad hagejad ja EAÜ ise kokku leppima. Ühestki seadusest ei tulene, et teose avalikuks esitamiseks oleks vaja avalikku esitamist korraldaval isikul koguda mingeid muid lubasid lisaks juba eespool nimetatud litsentsile. Teoste avalik esitamine on toimunud õiguspäraselt. Kuna kostja ei ole toime pannud õigusvastast tegu, siis ei ole vaja uuride ka kostja süüd, hagejatele tekitatud väidetavat kahju ning põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hagejad on vastavalt esitajate ja fonogrammide tootjate kollektiivse esindamise organisatsioonid, kellel on õigus otsustada vastavate tasude suurus ja pidada läbirääkimisi, koguda õiglast tasu fonogrammi või selle reproduktsiooni üldsusele suunamise eest teose esitajatele ja fonogrammi tootjatele ja esindada viimaseid kohtus (AutÕS § 72 lg 1 p-d 2 ja 3 ja lg 4). Vaidlust ei ole selles, et kostja suunab üldsusele oma kaupluses „M ” raadioprogrammi „E ” läbi valjuhääldite ja vaidlust ei ole ka selles, et seeläbi muusika aitab kujundada meeldivamat ostukeskkonda. Kohtuväliselt pole vaidlust suudetud lahendada (tl 1117). Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid õiglase tasu suurusele. Kohtuistungil leidis kostja, et tasu ei ole õiglane, kuna autoritele makstav tasu on väiksem. Samas ei esitanud kostja kaalutlusi ega pakkunud välja alternatiivset metoodikat, milline õiglane tasu võiks olla ja kuidas seda arvestada. Kostja väited, et tegemist pole õiglase tasuga, on üldsõnalised ja pole seetõttu kontrollitavad. Kohus on seisukohal, et hagejate käsitlus makstavast õiglase tasu suurusest on põhjendatud. Vaidlust ei ole selles, et hagejad on pidanud selleks läbirääkimisi Eestis tegutsevate jae- ja hulgikaubandusettevõtetega, hageja I on EKL kui suurimat liikmete turuosa esindava organisatsiooniga peetud läbirääkimiste käigus kujundanud välja tasu arvestamise metoodika ja määrad. Hagejad on oma metoodika puhul arvestanud ka sellega, kas fonogrammide avalik esitamine on olemuselt vajalik või kasutatakse fonogramme taustaks, tasumäärade puhul on hagejad arvestanud nii muusika kasutamise mahtu kui ka auditooriumit. Vaidlust ei ole selles, et kostjaga sarnaste ettevõtete jaoks on hagejad välja töötanud tasumäärad muuhulgas kauplustele, kaubanduskeskustele jms, arvestades teenindusalase pinna suurust ruutmeetrites (tl 20). Arvestades kostja kodulehel toodud informatsiooni, mille kohaselt on kostja müügipinna suuruseks 6’100 ruutmeetrit, peab kohus hagejate poolt väljapakutud tasumäära summas 1’280.krooni kuus, millele lisandub käibemaks, õiglaseks tasuks. Vaidlust ei ole selles, et kostja on sõlminud 30.11.1998.a litsentsilepingu (tl 51-53) EAÜ a (EAÜ). Kostja käsitlus, et hagejate poolt nõutav õiglane tasu on hõlmatud kostja poolt EAÜ-le makstava tasuga, ei põhine seadusel. EAÜ kirjaga (tl 18-19, 56-57) loeb kohus tõendatuks, et EAÜ on kostjale selgitanud EAÜ-ga sõlmitud lepingu alusel tasu maksmise kohustuse olemust ja lepingu sisu. Muusikateoste autoritele ja muusikateoste esitajatele ning fonogrammide tootjatele makstava tasu näol on tegemist erinevate seadusest tulenevate kohustustega. EAÜ-ga sõlmitud lepingu alusel maksab kostja litsentsitasu AutÕS § 13 lg 1 ja § 14 lg 1 alusel, kohustus tasuda hagejatele tuleneb AutÕS § 72 lg-test 1-3. Tegemist on seadusest tuleneva kohustusega, mida kostja on rikkunud (VÕS § 100) ja mille korral hagejatel on õigus nõuda selle täitmist (VÕS § 101 lg 1 ja § 108 lg 1).

Hagejad on nõudnud endale õiglase tasu maksmist perioodi eest 01.03.2006.a- 30.09.2007.a koos käibemaksuga summas 28’698.- krooni. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd hagejad ei ole täpsustanud, kellele täpselt tuleb kohustus täita, eeldab kohus, et tegemist on solidaarvõlausaldajatega (VÕS § 73 lg 1). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hagejate menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejatel on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.