2-08-7994
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Määruse tegemise aeg ja koht
20.juuni 2008.a. Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-7994
Tsiviilasi
AS Kohtla-Järve Soojus hagi H. A. vastu võlgnevuse nõudes Hageja AS Kohtla-Järve Soojus (registrikood 10160791, asukoht Ritsika 1 Kohtla- Järve, juhatuse liige Jüri Mägi) Hageja esindaja Silver Peepmaa (Bellum Õigusabi OÜ) Kostja H. A. (isikukood X, )
Menetlusosalised, esindajad
Menetlustoiming
Hageja avalduse hagist loobumiseks, riigilõivu tagastamiseks kohtukulude hüvitamiseks lahendamine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
2-08-7994
Asjaolud 03.03.2008.a. esitatud hagis palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 1320.20 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja kasuks hagilt tasutud riigilõiv 250 kr ja esindaja tasu 2478 krooni. Kostja võttis 04.04.2008 avalduses hagi õigeks ja lubas 1320.20 krooni hagejale ära maksta /t.l. 19/, esitades kohtule 03.04.2008 maksekorralduse 1320.20 krooni tasumise kohta AS-ile Kohtla-Järve Soojus /t.l. 20/. 14.04.2008.a. esitas hageja kohtule kirjaliku avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks /t.l. 24/ põhjendusel, et kostja on 03.04.2008.a. võla summas 1320.20 tasunud. Hageja palub tagastada talle pool riigilõivust summas 125 kr ning kostjalt välja mõista riigilõivust ülejäänud pool so 125 kr ja esindaja tasu summas 2478 kr. Kostja seisukoht Kostja ei vaidle hagist loobumisele vastu. Kostja on nõus hagejale tasuma pool riigilõivust so 125 kr. Kostja ei ole nõus hüvitama hagejale õigusabikulusid, kuna leiab, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, sest võlg on kostja naise oma. Kostja leiab ka, et nõutud õigusabi kulu on põhjendamatult suur ega ole proportsioonis hagihinnaga st töö tegemiseks, mis on ühe maksmata arve nõudmine. Kohtu seisukoht TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (TsMS § 206). Kostja ei vaidle hageja hagist loobumise avaldusele vastu. Seega seoses hageja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohus peab menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses, selleks kohtuistungit pidamata. Seoses hageja taotlusega õigusabikulude hüvitamiseks märgib kohus järgmist. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud asjas taotleb hageja õigusabikulude hüvitamist summas 2478 kr. Kostja ei ole sarnast nõuet esitanud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 174 lg 4 kohaselt asja menetluse lõpetamisel kompromissi või
2(3)
2-08-7994 hagist loobumise tõttu võib kohus menetlus lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Sel juhul annab kohus menetlusosalistele enne mõistliku võimaluse esitada oma menetluskulude nimekiri ja tõendid. TsMS § 175 lg 1 ja 3 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Kostja osundab õigesti asjaolule, et ta võttis peale hagi esitamist hagi kohe õigeks, kuid kohus ei nõustu kostjaga selles, et antud asjas ei ole hagejal õigust menetluskulusid seetõttu nõuda, ning et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kohtusse pöördumise põhjustanud asjaolu, et kostja ei ole tema 09.11.2007.a. kirjalikule võlanõudele reageerinud /t.l. 10/ vaatamata sellele, et ta on selle 15.11.2007.a. isiklikult kätte saanud. Hageja hagist loobumise põhjuseks asjaolu, et kostja tasus 03.04.2008.a. so peale hagi esitamist võla summas 1320.20 kr hagejale ära. Järelikult on hagejal õigus nõuda kohtukulude hüvitamist. Käesolevas asjas on vastavalt TsMS § 132 lg-le 1 hagihinnaks 1320.20 krooni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määrusega nr 306 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade § 1 lg –le 1 on tsiviilasjas hinnaga kuni 5 000 krooni, maksimaalselt sissenõutavaks kuluks 2500 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 2478 krooni, millise summa on hageja tasunud oma esindajale Silver Peepmaale (Bellum Õigusabi OÜ-s). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulu peab TsMS § 175 lg 1 kohaselt eelkõige olema põhjendatud ja vajalik. Kohus nõustub kostjaga selles, et 2478 krooni on käesolevas asjas põhjendamatult suur õigusabikulu. Hageja ei ole kohtule kohtukulude nimekirja esitanud, ega põhjendanud, millele nimetatud summa konkreetselt kulus. Kohus leiab, et antud asja puhul ei ole tegemist keerulise menetlusega ning hinnanguliselt ei ole ka hagiavalduse koostamiseks kulunud vajalik aeg rohkem kui 1 tund. Kohus peab vajalikuks ja põhjendatuks kuluks 1000 krooni. Hageja palub seoses hagist loobumisega tagastada pool hagi esitamisel tasutud 250 kroonisest riigilõivust. Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 9 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse seaduses sätestatud alusel. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse kui hageja loobub hagist. TsMS 150 lg 3 järgi riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et seoses hageja loobumisega hagist tuleb hagejale tagastada tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 250 krooni pool so 125 krooni.
R.Undrest kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.