2-06-3072 Jamal Rasnaie hagi Hashem Bazli vastu nõude tunnustamiseks AS Rasan Agencies (pankrotis) pankrotimenetluses Harju Maakohtu 04.07.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Hashem Bazli apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
12.06.2008, avalik kohtuistung Hageja Jamal Rasnaie, esindaja adv Kristina Schotter Kostja Hashem Bazli, esindaja adv Oleg Nišajev
Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 04.07.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Hashem Bazli kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja esitas 23.02.2005 AS-ile Rasan Agencies (edaspidi aktsiaselts) pankrotihoiatuse ning 22.03.2005 kohtule pankrotiavalduse. Tallinna Linnakohus kuulutas 17.06.2005 otsusega välja aktsiaseltsi pankroti. 04.07.2005 esitas hageja pankrotihaldurile nõudeavalduse 1 009 237 krooni suuruse nõude tunnustamiseks aktsiaseltsi pankrotimenetluses. Avalduse kohaselt kandis hageja aktsiaseltsiga sõlmitud laenulepingu alusel laenuandjana 31.05.2000 aktsiaseltsi pangakontole 540 000 Rootsi krooni (928 730 Eesti krooni). Sellele lisandub viivis 46 810 Rootsi krooni (80 507 Eesti krooni). Kostja vaidlustas 16.01.2006 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõude täies ulatuses. Hageja esitas kostja vastu 14.02.2006 kohtule hagiavalduse, milles palus tunnustada aktsiaseltsi pankrotimenetluses pandiga tagamata tähtaegselt esitatud tunnustatud nõudena tema põhinõuet 928 730 krooni ning viivisenõuet 80 507 krooni.
2.Hagiavalduse kohaselt kandis hageja 31.05.2000 aktsiaseltsi pangakontole 540 000 Rootsi krooni (928 730 Eesti krooni). Nimetatud summa on pankroti väljakuulutamise seisuga aktsiaseltsi põhivõlgnevuseks hagejale. Aktsiaseltsi ja hageja vahel puudus kokkulepe või mingi muu tehing, mille alusel oleks aktsiaseltsil olnud õiguslik alus omandada hageja arvel viimase poolt üle kantud summa. Hagiavalduses toodud arvestuse kohaselt on hageja
viivisenõudeks 170 226 Rootsi krooni, kuid hageja pidas võimalikuks viivist vähendada 46 810 Rootsi kroonini ehk 80 507 Eesti kroonini.
3.Hageja leidis, et kostja 06.03.2007 kohtule esitatud 22.01.2007 kokkulepe, mille kohaselt annulleeritakse kõik majanduslikud nõuded ettevõttele Rasan Agancies ja vastutavale isikule Hashem Bazlile alates 22.01.2007, on saadud hagejalt ähvardamise teel, mistõttu ei ole see lubatav tõend TsMS tähenduses. Hageja tühistas kokkuleppe 18.04.2007 tühistamisavaldusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 96 alusel. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta nõude tunnustamata. Hageja tasus 31.05.2000 aktsiaseltsile hagiavalduses näidatud summa, kuid nagu makse selgituses märgiti, tasuti nimetatud summa kostjale. Poolte Rootsis toimunud ühise äritegevuse käigus jäi hageja kostjale võlgu. Võla tasumiseks leppisid pooled kokku, et hageja tasub kostja isiklikule arvele 400 000 krooni ja kostjale kuuluva aktsiaseltsi arvele 540 000 krooni. Hageja täitis kokkulepitut.
5.Hageja on esitanud pankrotimenetluses ühe ja sama nõude alusena kaks teineteist välistavat väidet. Pankrotihoiatuses hageja märkis, et ta sõlmis aktsiaseltsiga suulise laenulepingu, mille alusel ta kandis üle 540 000 Rootsi krooni. Kohtumenetluses väitis hageja, et sellist lepingut ei sõlmitud, kuid raha siiski maksti. Kostja leidis, et pooltel oli kokkulepe 540 000 Rootsi krooni tasumiseks, seetõttu teadis hageja aktsiaseltsi pangaarvest AS-is Hansapank. Seda, kas Rootsis sõlmiti laenuleping, tuleb kindlaks teha Rootsi seadustest lähtuvalt. Hageja tasus 540 000 Rootsi krooni tagastamatu investeeringuna. Hageja ja aktsiaselts sõlmisid 2000. aasta maikuus Stockholmis kinkelepingu, mille alusel hageja kinkis vaidlusaluse rahasumma. 2000. aastal kehtinud TsÜS § 162 lg 1 järgi tuleb selle lepingu suhtes kohaldada Rootsi seadust. Rootsi seaduse kohaselt ei ole üldjuhul võimalik juba kingitud ja kingisaaja poolt vastuvõetud kinki tagasi nõuda.
6.Kostja esitas 06.03.2007 eelistungil kohtule dokumendi, mis on tema hinnangul sisuliseks aluseks, et asja menetlus lõpetada. Kostja ja hageja sõlmisid 22.01.2007 Stockholmis kokkuleppe, millega hageja annulleerib kõik majanduslikud nõuded kostja ja aktsiaseltsi vastu. Maakohtu otsus
7.Harju Maakohus rahuldas hagi ja tunnustas hageja 1 009 237 krooni suurust nõuet aktsiaseltsi pankrotimenetluses. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb selleks, et otsustada, millise riigi seadust asja lahendamisel kohaldada, välja selgitada, mis põhjusel ja millisel alusel hageja vaidlusaluse summa aktsiaseltsi pangakontole kandis. Hageja tõendas pangakonto väljavõtte ja Nordea Panga AB kinnitusega raha võlgnikule ülekandmist, kuid kostja jättis tõendamata, et hageja oleks vaidlusaluse summa tasunud tagastamatu investeeringuna või et oleks olnud sõlmitud kinkeleping. Tõendatud ei ole lepingulise aluse olemasolu raha ülekandmiseks ning hageja tahe täita mingi olemasolev lepinguline kohustus. Tegemist on alusetult omandatud rahaga. Ülekande tegemise ajal kehtinud TsÜS § 168 kohaselt kohaldatakse alusetu rikastumise korral selle maa seadust, kus alusetu rikastumine aset leidis. Kuna raha kanti üle Eesti Vabariigis asuvasse AS-i Hansapank ning raha sooviti kasutada Eestis, tuleb vaidluses kohaldada Eesti Vabariigis kehtivaid seadusi. Kuna ülekanne tehti 2000. aastal, siis tulenevalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-st 2 tuleb kohaldada sel ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 lg-t 1. Aktsiaselts (kohtuotsuses ekslikult kostja) peab hagejale tagastama alusetult saadud 540 000 Rootsi krooni (928 730 krooni) ja tal on õigus saada ka viivist 46 810 Rootsi krooni (80 507 Eesti krooni).
8.Kohtule esitati kokkulepe, millega hageja annulleeris kõik majanduslikud nõuded aktsiaseltsi ja vastutava isiku (kostja) vastu alates 22.01.2007 Hageja väitel sunniti teda
ähvardustega allkirja andma, mistõttu on tõend saadud kuriteoga ja põhiõigust rikkudes, mida kinnitab ka hageja esitatud kuriteokaebus, mis on apostillitud Rootsi politseijaoskonnas. Hageja on 18.04.2007 tühistamisavaldusega TsÜS § 96 alusel 22.01.2007 tehtud tehingu tühistanud. TsÜS § 96 lg 2 järgi oli õigusvastane nii tegu, millega hagejat ähvardati, tehingu eesmärk kui ka teo, millega ähvardati, kasutamine tehingu tegemisele kallutamiseks. Hageja on TsÜS § 98 lg 1 alusel teinud tühistamisavalduse nii kostjale kui ka aktsiaseltsile. TsÜS § 90 lg 1 sätestab, et kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. 22.01.2007 kokkulepe on kehtetu algusest peale. Kostja esitatud dokumendi, mille kohaselt on eeluurimine lõpetatud, jättis kohus tähelepanuta, kuna dokumendi ehtsust ei ole tõendatud apostilliga. Apellatsioonkaebus
9.Kostja palus kohtuotsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Hageja kinnitas 22.01.2007 kirjalikult, et tal puuduvad mis tahes nõuded kostja ja pankrotivõlgniku vastu. Kostja esitas kohtule Stockholmi lääni politseijaoskonna teate, mille kohaselt politsei lõpetas väidetava kuriteo eeluurimise. Kohus jättis nimetatud teate tähelepanuta apostilli puudumise tõttu, avaldades oma seisukoha tõendi arvestamata jätmise kohta esimest korda alles kohtuotsuses. Kuna kohus võttis nimetatud tõendi toimikusse ega teinud kostjale ettepanekut täiendavate tõendite esitamiseks ega esitanud ühtegi seisukohta, millest oleks võinud järeldada dokumendi tähelepanuta jätmist, siis rikkus kohus oluliselt menetlusõiguse norme.
10.Kohus hindas valesti tõendeid, mille kohaselt on hageja 22.01.2007 allkirjastatud kokkulepe saadud ähvarduse tõttu. Ilma kriminaalmenetluse lõpetamise otsuseta ei oleks kohus saanud asuda seisukohale, et avaldus on saadud ähvarduse abil. Kuriteo olemasolu on võimalik tõendada vaid jõustunud kohtuotsusega. Kuivõrd ähvardamise fakt on täielikult tõendamata, ei ole ka tühistamisavaldus õiguspärane. Kohus kohaldas ebaõigesti TsÜS § 96 lg-t 2 ja § 98 lg-t 1. Kohus kohaldas vääralt pankrotiseaduse (PankrS) § 107, kuna hageja pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduses on nõude alusena märgitud erinevad asjaolud võrreldes hagiavalduses märgitutega. Hageja on pankrotimenetluse jooksul korduvalt muutnud oma seisukohti enda väidetava nõude aluse kohta. Kord põhineb nõue laenulepingul, siis ebaõigel ülekandel ja lõpuks tehtud investeeringul. Hageja poolt pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduse ja pankrotihoiatuse kohaselt tulenes tema nõue võlgniku vastu laenulepingust. Hagiavalduses on aga hageja nõude alusena märkinud võlgniku alusetu rikastumise. PankrS § 107 kohaselt võib võlausaldaja nõude tunnustamist kohtus taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud nõuete kaitsmise koosolekul. Seega pidanuks kohus jätma hagi rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebusele
11.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Menetluse käik
12.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 12.11.2007 otsusega maakohtu otsuse ja jättis uue otsusega hagi rahuldamata. Riigikohus tühistas 27.03.2008 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
13.Ringkonnakohus, ära kuulanud asjast osavõtnud isikud ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega
täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastavalt TsMS § 693 lg-le 2 on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
14.Võlausaldaja tunnustamisnõude sisu määrab kindlaks PankrS § 107. Nimetatud sätte kohaselt võib võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Riigikohus on 23.01.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-146-05 asunud seisukohale, et sama aluse all mõeldakse pankrotiseaduses asjaolusid, mida võlausaldaja esitas nõude tunnustamiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kui hageja esitas hagi samas suuruses ning samadel asjaoludel, mis ta esitas nõude kaitsmisel võlausaldajate üldkoosolekul, on PankrS §-s 107 sätestatud nõue täidetud. Seega ei kohaldanud maakohus vääralt apellatsioonkaebuses väidetud PankrS § 107.
15.Hageja esitas kohtule 22.03.2005 pankrotiavalduse aktsiaseltsi pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotimenetluses esitatud nõuet põhjendas hageja suulise laenulepinguga, mille alusel ta on aktsiaseltsile üle kandnud 540 000 Rootsi krooni, mis hagi esitamisel vastas Eesti Panga kurssi arvestades ümberarvutatult 928 730 Eesti kroonile. Aktsiaselts nimetatud summat hagejale tagastanud ei ole, mistõttu lisandub põhivõlale viivis, mille suurus on 23.02.2005 seisuga 80 507 Eesti krooni. Nõuete kaitsmise koosolekul 16.01.2006 jäi hageja nõue tunnustamata. 14.02.2006 hagiavalduses nõude tunnustamiseks kattub hageja nõude suurus nõuete kaitsmisel esitatud nõudega. Hagiavalduses ei tugine hageja oma nõudes küll enam hageja ja aktsiaseltsi vahelisele suulisele laenulepingule, kuid väidab endiselt, et aktsiaseltsil puudus õiguslik alus nimetatud summa omandamiseks. Maakohus ei ole seotud õigusliku kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab. Juhul kui laenuleping ei osutu tõendatuks, on samade asjaolude alusel võimalik hageja nõue kvalifitseerida alusetust rikastumisest tuleneva nõudena. Maakohus märkis otsuses õigesti, et kui hageja on tõendanud raha ülekandmise, siis tuleb kostjal tõendada, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Seega pidi kostja tõendama, et oli alus aktsiaseltsile rahasumma ülekandmiseks. Maakohus ei lugenud tõendatuks lepingulist alust raha ülekandmiseks ega ka seda, et tegemist oleks olnud investeeringuga, mida aktsiaselts ei peaks tagastama, ja leidis, et hagejal on õigus saada alusetult ülekantu tagasi. Kostja esitas kohtule 22.01.2007 allkirjastatud kokkuleppe, millega hageja kinnitab, et tal puuduvad nõuded aktsiaseltsi ja kostja vastu. Hageja väitel kirjutas ta nõuetest loobumise teatele alla ähvarduse mõjul ning ta tegi 18.04.2007 kostjale nimetatud tehingu tühistamisavalduse. Hageja pöördus kuriteo teatega ka Stockholmi politseisse. Kostja esitas maakohtule tõendi, mille kohaselt on kuriteo eeluurimine lõpetatud (I kd, t.lk 114-115). Maakohus on nimetatud tõendi jätnud tähelepanuta, kuna dokumendi ehtsust ei ole tõendatud apostilliga. Ringkonnakohus võttis nimetatud tõendi asja materjali juurde II kd, t.lk 175-181). Riigikohus on 27.03.2008 otsuse ps 13 asunud seisukohale, et selle tõendi tähendus menetluses ei ole asja sisulise menetlemise seisukohalt otsustava tähendusega.
16.Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Esimese ja teise astme kohtu menetluskulud tuleb jätta kostja Hashem Bazli kanda.
U.Loonurm
E.Randmäe
A.Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.