2-07-25011/5 - Võlaõigus - Muud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Tsiviilasi nr 2-07-25011 16.02.2007 sõlmiti XX AS’i (hageja) ja YY OÜ (kostja) vahel vaikimiskohustuse ja konfidentsiaalsuse tagamise leping nr 30-07Kf. Hageja ja kostja tegid koostööd vastavalt koostöölepingule nr 29-07Km. Vaikimiskohustuse ja konfidentsiaalsuse tagamise lepingu eesmärgiks oli kaitsta konfidentsiaalset informatsiooni, mida poole esindaja saab teada või mis tehakse poole esindajale teatavaks või kättesaadavaks seoses poolte vahel tulenevate kohustuste täitmisega või poolte esindajate vahelise suhtluse tulemusena. 31.05.2007 on kostja ilma hageja loata ja ilma klientidelt saadud volituseta edastanud hageja paljudele klientidele ringkirja. Nimetatud kirjas on kostja lubamatult kasutanud talle teatavaks saanud hageja ärilist informatsiooni. Kostja on palunud edaspidisel kindlustuslahenduste leidmisel kasutada kostja vahendusteenust ja muuhulgas otseselt viidanud ka sellele, et talle on kõik informatsioon lõppevate lepingute kohta endiselt kätte saadav. Kirja vahetuks koostajaks ja edastajaks oli kostja töötaja Aanika Sallo. Aanika Sallo töötas eelnevalt hageja juures ja seetõttu oli talle teada hageja äriline informatsioon. Kostja, kui Aanika Sallo uus tööandja, oleks pidanud takistama ja ära hoidma sellisel viisil hageja ärilise informatsiooni kasutamist. Kuivõrd kostja on hageja klientidega otse ühendust võtnud kasutades selleks ära hageja ärisaladust, mida hageja endine töötaja on ebaseaduslikult kostjale edastanud, siis on kostja selles olukorras hageja ees lepinguliselt vastutav vastavalt vaikimiskohustuse ja konfidentsiaalsuse tagamise lepingu nr 30-07Kf punktidele 2.1.4, 3.2. ja 3.3. Sama lepingu punkti 4.1 kohaselt kannavad pooled lepinguga võetud kohustuste rikkumise korral seaduses ettenähtud vastutust ja hüvitavad teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju ning saamata jäänud tulu. Hageja on kostjale saatnud 13.06.2007 kirjaliku nõude leppetrahvi tasumiseks 5 tööpäeva jooksul tuginedes VÕS §-le 100, § 158 lg-le 1 ja lepingu p-le 4.4, kuid kostja pole sellele vastanud. Samuti pole kostja tasunud nõutavat leppetrahvi. Kuna käesoleval juhul on tegemist rahalise nõudega, siis leiab hageja, et vastavalt VÕS §-le 113 lg-le 1 on õigus nõuda kostjalt nõude täitmisega viivitamise eest viivitusintressi. Tulenevalt eelpool öeldust palub hageja kostjalt välja mõista leppetrahv summas 50 000 krooni, viivis alates 01.07.2007 kuni kohustuse kohase täitmiseni iga päeva eest summas 15 krooni vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja §-le 94 ja kohtukulud. Kostja poolt esitatud vastuväidetele, et nad ei vastuta Aanika Sallo tegude eest kuivõrd Aanika Salloga sõlmiti kirjalikus vormis tööleping 01.06.2007 esitas hageja omapoolsed täiendavad selgitused. Hageja leiab, et juhul, kui isegi eeldada, et kostja väide on õige selles osas, et tööleping Aanika Salloga sõlmiti kirjalikus vormis alles alates 01.06.2007, kinnitavad hagejale teadaolevad asjaolud ja tõendid üheselt seda, et Aanika Sallo tegutses kostja teadmisel ja kostja volitatud esindajana juba ka sellele eelneval päeval ja ka enne seda. Vastupidise tõendamiseks peaks kostja selgitama, millistest muudest motiividest lähtuvalt oli Aanika Sallo huvitatud kostja nimel tegutsema ja tema teenuseid pakkuma. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et Aanika Sallo saatis 31.05.2007 e-kirja YY OÜ domeeniga aadressilt: [email protected]. Sama e-posti aadressi kaudu palus Aanika Sallo edaspidi temaga suhelda. Järelikult oli hageja arvates Aanika Sallol sellel hetkel juba olemas kokkulepe kostjaga, mille kohaselt ta sai muuhulgas nende domeeni nime kasutada. Hageja leiab, et 31.05.2007 tegutses Aanika Sallo juba kostja juhtimise ja kontrolli all. Hageja arvates on ebatõenäoline, et Aanika Sallo pakkus kostja teenuseid omal initsiatiivil, saamata selleks kostjalt mingitki korraldust.

Kostja leiab, et hagi on põhjendamata. Kostja avaldab, et ei kanna vastutust tema töötajaks mitte olnud isiku tegevuse eest. Kõnesoleva ringkirja saatmise ajal ei olnud Aanika Sallo kostja töötaja, kuigi ta on eksitavalt nimetanud ennast YY OÜ maakleriks. Tööleping sõlmiti ning kostja juures tööle asus Aanika Sallo 01.06.2007, seega pärast vaidlusaluse e-kirja väljastamist. Seega asub kostja seisukohale, et ainuüksi sellel põhjusel on hagiavaldus täielikult alusetu ja tuleks jätta rahuldamata sõltumata mistahes muudest põhjendustest. Kostja esindaja avaldas lisaks eelpool öeldule 27.05.2008 toimunud istungil arvamust, et võib-olla tehti viga, et anti juurdepääsud kätte töötajatele liiga vara. Kostja leiab, et hageja väide, et kostja on rikkunud pooltevahelist vaikimiskohustuse ja konfidentsiaalsuse tagamise lepingut, on paljasõnaline. Hageja oma hagiavalduses ei ole selgelt osundanud ega tõendanud, milles konkreetselt seisnes väidetav lepingu rikkumine kostja poolt. Kostja leiab, et hageja oleks pidanud tõendama, milline konkreetne info, mille lubamatus kasutamises hageja kostjat süüdistab, moodustab hageja ärisaladuse ja milline õigusakt annab alust pidada sellist infot hageja ärisaladuseks ehk millist konkreetset hageja ärisaladust on väidetavalt kostja poolt lubamatult kasutatud. Lisaks eeltoodule hageja väide, et nimetatud e-kirjas on palutud edaspidi kasutada kostja vahendusteenust, ei vasta esiteks tõele ning teiseks ei tõenda see kuidagi hageja ärisaladuse väidetavat lubamatut kasutamist kostja poolt. Hageja väide, et nimetatud e-kirjas on kostja töötajaks mitte olnud isik viidanud talle teatava info väidetavale kättesaadavusele, ei tõenda samuti kuidagi hageja ärisaladuse reaalset lubamatut kasutamist kostja poolt. Seejuures on arusaamatu, et hageja süüdistab kostjat ka vahendusteenuse pakkumises olukorras, kus hagi lisaks 3 oleva e-kirja koostamise ajal kehtis poolte vahel kindlustusmaaklerileping nr 29-07Km. Kindlustusmaaklerilepingu nr 29-07Km eesmärgiks oli kindlustuslepingu sõlmimise vahendamine ja samas ei olnud hagejale selle lepinguga antud mingeid ainuõigusi. Seega on hageja esitanud tõendamata hagi ning selline oletuslik hagi ei kuulu rahuldamisele. Kuna kostjal puudub kohustus maksta hagejale leppetrahvi, siis ei ole kostjal ka kohustust maksta hagejale viivist. Kostja leiab, et hageja leppetrahvi nõue on vastuolus hea usu põhimõttega ja seega puudub alus hageja kasuks leppetrahvi väljamõistmine või siis tuleks nõutava leppetrahvi summat kohtu poolt oluliselt vähendada. Kostja arvates pole hageja näidanud ega tõendanud, et ta oleks kandnud mingit reaalset kahju seoses hagis tõstatatud probleemidega ning seega võib eeldada, et hagejal sellist kahju ei olegi. Alusetu on ka hageja nõue maksta leppetrahvilt viivist. Kõiki eeltoodud argumente arvestades, palub kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning mõista hagejalt kostja kasuks välja asjas kantud kohtukulud. 3(7)

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel sõlmiti 16.02.2007 kindlustusmaaklerileping nr 2-07Km, mille p 3.6. kohaselt on konfidentsiaalsusnõuded sätestatud poolte vahel 16.02.2007 sõlmitud vaikimiskohustuse ja konfidentsiaalsuse tagamise lepingus nr 30-07Kf. Viimati nimetatud lepingu p 2.1.4 sätestab, et nimetatud lepingus mõistetakse konfidentsiaalse informatsiooni all, olenemata sellest, kas see on esitatud konkreetses või nähtavas vormis, andmekandjal või suuliselt muuhulgas informatsiooni klientide kohta. Poolte vahel sõlmitud lepingud on sõlmitud mõlema poole vaba tahte avaldusena ning lähtudes lepinguvabaduse põhimõttest oli pooltel võimalik valida, millistel tingimustel nad soostuvad koostööd tegema, sealhulgas piiritleda, mida käsitleda ja mida mõista konfidentsiaalse info all. Pooltel oli vabadus ise määrata lepingute sisu, kujundada vastastikused õigused ja kohustused ning samuti leppida kokku kohaldamisele tulevad õiguskaitsevahendid lepinguga võetud kohustuste rikkumise korral. Mõlemad lepingupooled on majandus- ja kutsetegevuses osalevad isikud ning eeldatavasti lepingu sõlmimisel pidanud silmas eelkõige ärilisi huve, mis oleksid kasulikud firma arengule ja heaolule. Lepingu nr 30-07Kf p-de 3.2. ja 3.3. järgi kohustuvad pooled kasutama konfidentsiaalset informatsiooni vaid selleks ettenähtud eesmärgil ning poolte vaheliste kohustuste täitmiseks ja mitte kasutama ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta konfidentsiaalset informatsiooni mis tahes viisil kolmandatele isikutele või nende tellimuste alusel teenuseid pakkudes või tootes. Hagiavalduse kohaselt on 31.05.2007 kostja töötaja Aanika Sallo saatnud ilma hageja loata ja ilma klientidelt saadud volituseta paljudele hageja klientidele ringkirja. Nimetatud ringkirjas teavitab Aanika Sallo, et töötab alates 31.05.2007 kostja juures ning seoses sellega avarduvad võimalused teha paremaid pakkumisi kindlustuse vallas omades võimalust pakkuda erinevate kindlustusseltside tooteid. Samas andis Sallo klientidele teada, et kehtivaid lepinguid haldab ta edasi ja ka kõik lõppevad kindlustused on talle endiselt näha. Kuna Aanika Sallo tööleping hageja juures lõpetati Aanika Sallo soovil 29.05.2007, siis sellest tulenevalt käis jutt hageja juures sõlmitud kindlustuslepingutest ning klientide info sai talle teatavaks hageja juures töötades. Aanika Sallo ja hageja vahel sõlmitud töölepingu nr 3/1998 p 7. kohaselt oli Aanika Sallo muuhulgas kohustatud hoidma saladuses tööandaja sisemise ärilise asjaajamise ning talle tööülesannete täitmisel teatavaks saanud informatsiooni nii tööandja juures töötades kui ka tööandja juurest lahkumisel. Kindlustustegevuse seaduse § 142 lg 2 sätestab, et isikuandmete töötlemine kindlustustegevuses on lubatud üksnes kliendi nõusolekul. Isikuandmete kaitse seaduse § 12 kohaselt isikuandmete töötlemiseks vajalik kliendi nõusolek võib sisalduda ka kindlustuslepingu tüüptingimustes. Sama seaduse sama paragrahvi lg 10 kohustab kindlustusandja juhte, töötajaid ning nende volitusel või korraldusel tegutsevaid isikuid nii töötamise ja tegutsemise ajal kui ka pärast seda tähtajatult hoidma saladuses kõiki andmeid, mis on neile teatavaks saanud ja mis puudutavad muuhulgas kliendi isikuandmeid. Isikuandmete kaitse seaduse § 5 kohaselt on isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine ja avalikustamine, juurdepääsu võimaldamine isikuandmetele, päringute teostamine ja väljavõtete tegemine, isikuandmete kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine, või mitu eelnimetatud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest vahenditest.

Tsiviilasi nr 2-07-25011 Tulenevalt kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et hageja kliendid oleks sellise nõusoleku andnud. Antud asjaolu tõestab ka hageja poolt esitatud hageja kliendi saadetud elektronkiri, milles klient nõuab hagejalt vastust küsimusele, kas hageja on väljastanud tema isikuandmeid ja informatsiooni sõlmitud kindlustuslepingutest kostjale. Kohus on seisukohal, et vaidlusaluse ringkirja saatmisega kahjustas Aanika Sallo otseselt hageja mainet ja usaldusväärsust hageja klientide silmis ning eri kindlustusseltside tooteid pakkudes tekitas Sallo olukorra, kus tõenäoliselt paljud hageja kliendid võisid kaaluda kindlustuslepingu sõlmimist mõne teise kostja poolt vahendatava kindlustusseltsi kasuks. Arvestades turumajanduse toimimise põhimõtet ja Eesti turu eripära, just silmas pidades piiratud turgu ja antud valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid ning konkurentsi, siis seoses sellise tegevusega võis väheneda hageja turuosa, kuna on olemas otsene põhjuslik seos. Pooltel on vaidlus küsimuses, kas Aanika Sallo oli nimetatud ringkirja saatmise ajal kostja töötaja ja kas kostja tulenevalt nimetatud faktist on otseselt vastutav oma töötaja tegude eest. Kostja on esitanud kohtule töölepingu, mille kohaselt Aanika Salloga sõlmiti tööleping 01.06.2007. Seega kostja sõnade kohaselt ei ole ta vastutav Aanika Sallo tegude eest, kuna Sallo asus tööle alates 01.06.2007. Kohus, uurinud esitatud dokumente ja võttes arvesse poolte seisukohad, on arvamusel, et Aanika Sallo tegutses kostja huvides ja nimel. Kohus leiab, et Aanika Sallo oli lubatud tööle juba sellega, et talle anti juurdepääs kostja domeenile ning ta saatis vaidlusaluse kirja just kostja domeeni kasutades. Kasutusõiguse domeenile saab anda siiski ainult domeeni omanik või selleks volitatud isik. Kirja sisu viitab otseselt Aanika Sallo olemasolevale töösuhtele kostjaga. Kostja andes uuele töötajale sidevahendid, sealhulgas ka elektronpostiaadressi, siis peab ta ka olema kindel, et töötaja ja tööandja kohustused ja õigused oleks läbi räägitud ning kokku lepitud. Iga ettevõte lähtuvalt oma tegevuse spetsiifikast instrueerib oma uusi töötajaid enne konkreetsete õiguste ja volituste andmist. Seega on ilmselge, et Aanika Sallo saates hageja klientidele elektronkirja faktiliselt töötas kostja juures ja oli asunud täitma talle kostja poolt antud tööülesandeid. Seega on kostja vastutav Aanika Sallo tegevuse eest nimetatud toimingu tegemisel, mis kahjustas hageja huve ning oli vastuolus poolte poolt lepingutes kokku lepitud tingimustega. Kostja, kasutades hageja klientide isikuandmeid ning pakkudes neile hageja teenuste kõrval ka teiste hagejaga konkureerivate firmade kindlustusteenust, ei ole kuidagi tegutsenud hageja huvides ega kooskõlas pooltevahelisele kokkuleppele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Eelpool toodud põhjendustel on leidnud kinnitust kostjapoolne rikkumine lepinguga võetud kohustuste osas. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu nr 30-07Kf p 4.1. järgi kannavad pooled lepinguga võetud kohustuste rikkumise korral seaduses ettenähtud vastutust ja hüvitavad teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju ning saamata jäänud tulu. Tulenevalt sama lepingu p-st 4.4. on teisel poolel õigus nõuda 50 000 krooni leppetrahvi, kui üks pool on rikkunud lepingu tingimusi. Leppetrahvi eesmärgid on kompenseerida kohustuse rikkumisega tekitatud kahju kokkulepitud suuruses ning sõltumata tegeliku kahju suurusest või selle tõendamisest lihtsustada kahju hüvitamise nõude realiseerimist ja sundida võlgnikku kohustuse täitmisele (RKTKo 3-2-1-66-05). Leppetrahvi maksmist saab nõuda ainult juhul, kui pooled on selles lepingus kokku leppinud. Antud juhul on pooled selles kokku leppinud. Leppetrahv on eelkõige tagatis, mis peaks kindlustama kohustuse täitmise (RKTKo 3-2-1-132-04). Leppetrahvi kokkulepe võimaldab

Tsiviilasi nr 2-07-25011 vältida tegelikult tekkinud kahju tõendamiskoormise jagamist või selle kandmist, kuna leppetrahvi maksmist võib nõuda sõltumata sellest, kas kahju üldse tekkis. Kostja on avaldanud arvamust, et hageja leppetrahvi nõue on vastuolus hea usu põhimõttega ja seega puudub alus hageja kasuks leppetrahvi väljamõistmine või siis tuleks nõutava leppetrahvi summat kohtu poolt oluliselt vähendada. VÕS § 162 lg 1 võimaldab kohtul seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur. Seejuures tuleb kohtul arvesse võtta võlgniku poolt kohustise täitmise ulatust, kohustisest osavõtvate isikute varalist olukorda ja ka igasugust muud tähelepanuväärivat kreeditori huvi. Seega tuleb viidatud sätte järgi viivise suurust võrrelda esmajoones kohustise rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahju suurusega ja hinnata selle proportsionaalsust (RKTKo 3-2-1-78-05). Kohus ei ole antud juhul tuvastanud asjaolusid, mille tõttu hageja leppetrahvi nõue oleks alusetu või miks oleks õigustatud leppetrahvi summa vähendamine. Leppetrahvi nõue on hageja poolt õigustatud ja ei ole vastuolus heade kommetega. Kohus leiab, et leppetrahvi suurus on proportsionaalne, mõistlik ja ei ole kostjale üleliia koormav ning ei tekita kostjale raskeid majanduslikke tagajärgi. Siinkohal peab kohus vajalikuks rõhutada ka fakti, et kostja on vabatahtlikult hagejaga lepinguid sõlmides kokku leppinud nii õigused ja kohustused ning vastutuse rikkumise eest, mis väljendub leppetrahvi maksmises suuruses 50 000 krooni. Seega on kohtu arvates hageja nõue leppetrahvi osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja saatis 13.06.2007 kostjale kirjaliku nõude leppetrahvi tasumiseks. Seega on hageja teatanud lepingu rikkumisest tulenevast leppetrahvi nõudest kostjale mõistliku aja jooksul vastavalt VÕS § 159 lg-le 2. Hageja andis kostjale leppetrahvi tasumiseks tähtaja 5 tööpäeva, järelikult oleks kostja poolt tulnud leppetrahv ära tasuda hiljemalt 19.06. 2007. Kostja ei ole tasunud nõutavat leppetrahvi. Hageja palub kohtul seetõttu kostjalt välja mõista ka viivise alates 01.07.2007 kuni kohustuse kohase täitmiseni iga päeva eest summas 15 krooni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 ütleb, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Seega, lähtudes eelpool toodud seadusesätetest, on antud juhul kohaldamisele kuuluv intressimäär 11% aastas. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Sellega sätestab seadus õiguskaitsevahendite kumulatsiooni põhimõtte, s. t. erinevaid õiguskaitsevahendeid saab kasutada samaaegselt ning ühe õiguskaitsevahendi valik (antud juhul leppetrahvi nõue) ei välista automaatselt teist (viivise nõue).