Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg.7) lg 7). 7) I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt 10.01.2007.a. sõlmisid pooled tähtajalise laenulepingu nr. LT70017-100107, millega hageja andis kostjale laenu summas 15 000 krooni. Kostja kohustus tagastama laenu koos intressidega, 24% aastas, kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressi arvestatakse laenu väljamaksmise päevast kuni lepingu lõppemise päevani. Laenu tähtpäev oli 10.07.2007.a. Lepingu üldtingimuste p. 5 kohaselt kohustus kostja laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel tasuma hagejale viivist 0,25% tähtaegselt tasumata summast päevas iga maksmisega viivitatud kalendripäeva kohta. Pooled leppisid kohustuse rikkumise puhuks kokku ka leppetrahvis summas 25% tagastamata laenusummast. Lisaks eelnevale kohustus kostja hüvitama kõik kulutused, mida hageja teeb kostja kohustuste rikkumise või täitmata jätmise tõttu. Laenusumma anti kostjale üle 10.01.2007.a. pangaülekandega kostja arveldusarvele 10010228048015 SEB Pangas. Kostja ei ole oma laenulepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on kostjal hagejale tähtaegselt tagastamata 6 898 krooni ja 56 senti, millest 6 742 krooni ja 04 senti põhimakse ja 156 krooni ja 52 senti intress. Hageja teatas 29.01.2008.a. kostjale võlgnevusest ning palus viivitamatult võlgnevuse koos viivisega likvideerida ja hüvitada tehtud kulutused. Lisaks esitas hageja leppetrahvi nõude ning teatas, et kohustuse täitmata jätmisel täiendava tähtaja jooksul, ütleb hageja lepingu üles ja pöördub nõudega kohtusse. Kostja ei ole oma kohustusi vaatamata korduvatele meeldetuletustele ja hoiatustele täitnud ka täiendava tähtaja jooksul. Hagi on õiguslikult põhistatud. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga (VÕS § 396 lg 1). Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi (VÕS § 397 lg. 1). VÕS § 76 lg. 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg. 1). Pooled leppisid lepingus kokku, et lepingu alusel saadud laenusumma tagastatakse koos intressidega hagejale maksegraafiku alusel hiljemalt 10.07.2007.a. Kostja ei ole kohustusi täitnud ja on jätnud tagasimakse tegemata. Lepingu kohaselt võib laenuandja lepingu üles öelda, kui laenusaaja ei täida tähtaegselt lepingust tulenevat laenu tagastamise ja/või intressi tasumise kohustust ja laenusaaja on olnud osalises või täielikus viivituses vähemalt kolme järjestikulise maksega ja laenuandja on andnud laenusaajale kirjalikult vähemalt 2-nädalase tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et laenuandja ütleb lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist, kui laenusaaja ei tasu võlgnevust täiendava tähtaja jooksul. Lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele (VÕS § 195 lg. 1). Lepingu ülesütlemine on tahteavaldus, mis muutub kehtivaks kättesaamisega või kättesaaduks lugemisega (TsÜS § 69 lg. 1). Hageja teatas 29.01.2008.a. kostjale tähitud kirjaga lepingus kostja poolt oma asukohaks nimetatud aadressile Pargi 1-1, Haljala vald, et kohustuse täitmata jätmisel täiendava tähtaja jooksul, ütleb hageja lepingu üles ja nõuab kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmist hagimenetluses. Ülesütlemisavaldus kui tahteavaldus võib olla ka järelduslik (TsÜS § 68 lg 3). Pooled leppisid lepingus kokku, et teade loetakse teate adressaadiks oleva lepingupoole poolt kättesaaduks, kui teade on saadetud postiasutuse vahendusel liht- või tähitud kirjana lepingupoole lepingus nimetatud asukoha või muul tema poolt kirjalikult teatatud aadressil ja teate postitamisest on möödunud 3 (kolm) tööpäeva (Lepingu üldtingimuste punkt 9). Kostja ei ole teatanud hagejale lepingus sätestatud korras muust aadressist. Eeltoodust tulenevalt saab hageja ülesütlemisavalduse lugeda tehtuks ja

kehtivaks ning kostjal on kohustus tagastada lepingu alusel saadud kogu laenusumma ja tasuda intressi (VÕS § 189 lg. 1). Kostja on kohustatud tasuma hagejale rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on kostja viivisvõlgnevus 5 456 krooni ja 35 senti. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavaldusele lisatud viivise arvestus on koostatud hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga. Lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi, kui lepingupooled on selles eelnevalt lepingus kokku leppinud (VÕS § 158 lg. 1). Hageja ja kostja on lepingus kokku leppinud, et juhul, kui kostja rikub kohustust, on kostjal kohustus tasuda hagejale leppetrahvi 25% tagastamata laenusummast Hageja esitas 29.01.2008.a. kostjale leppetrahvi nõude summas 1 724 krooni ja 64 senti, mida kostja ei ole tasunud. Lisaks viivisele ja leppetrahvile on pooled lepingus kokku leppinud, et kostja on kohustatud hüvitama hageja nõudmisel kõik kostja kohustuste rikkumise või täitmata jätmise tõttu hagejale tekkinud kulutused vastavalt hageja poolt kehtestatud hinnakirjale, mis on kättesaadav hageja kontorites ja/ või interneti kodulehel. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on hageja teinud selliseid kulutusi ja nõudnud nende kulutuste hüvitamist kostjalt 500 krooni ulatuses. Kostja ei ole kulutusi hagejale hüvitanud. Hageja palub kostjalt välja mõista laenussumma 6 742 krooni ja 04 senti, intress 156 krooni ja 52 senti, leppetrahv 1 724 krooni ja 64 senti, kulutused 500 krooni, viivised 5 456 krooni ja 35 senti ning edaspidi kuni kohustuse täitmiseni viivis 0,25% laenusummast iga viivitatud kalendripäeva kohta. Hagiavalduses esitatud asjaolusid tõendavad, laenuleping ja selle tingimused, maksegraafik, saldoteatis, võlateatis, kostja juhiloast koopia. riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 06.05.2008.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20-ne päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättetoimetamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Hagimaterjal tagastati tähtaja möödumisel. Vastusena kohtu poolt kostjale saadetud teatisele võttis kostja hagimaterjali isiklikult vastu kohtumajas 28.05.2008.a. Seega on nõue ja hoiatus kostjale teada, kuid kostja kohtule vastanud ei ole. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Aega on antud 20 päeva, mis täitus 17.06.2008.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses piisavalt põhjalikult kirjeldanud. Kohustus tuleneb laenulepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6

sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates hagi esitamise päevast, kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista võlgnetavalt summalt viivis 0,25% iga viivitatud kalendripäeva kohta. Hagi kohtusse esitamise päev on 17.04.2008.a. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamiseks tasunud riigilõivu 650 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 113, 158, 396 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 162, § 367, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 461, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 03. septembril 2008.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.