Tööõigus › Muud tööõigusasjad

krooni ja 45 senti. Töövaidluskomisjon rahuldas kostja nõude. Hageja nõustub komisjoni otsusega osaliselt ja palub muuta komisjoni otsuse summas 4 492 krooni ja 90 senti. Kostja kirjalik vastus toimikus puudub. Toimikust nähtuvalt pole hageja esindaja istungitele ilmunud ja kostja on taotlenud hagi läbi vaatamata jätmist. Hageja 18.01.2006.a. taotlusest lähtuvalt on Narva Linnakohus 18.01.2006.a. määrusega menetluse uuendanud. Tsiviilasja toimik on edastatud Rakvere kohtumajale. Kohus 24.03.2008.a. määrusega võttis tsiviilasja menetlusse Rakvere kohtumajas, kohustas pooli 30 päeva jooksul, arvates määruse saamise päevale järgnevast päevast, kohtule kirjalikult teatama oma seisukoha asja edasise menetlemise suhtes, kuna toimikus puudub kostja kirjalik vastus ja seega ka hageja arvamus kostja vastusele. Hageja on kohtumääruse kätte saanud 28.03.2008.a. ja kostja 27.03.2008.a. Kumbki kohtu pandud kohustust ei täitnud. II. Kohtumääruse põhjendus. 17.06.2008.a. toimunud eelistungile pooled ei ilmunud, Hageja nimelt on 17.06.2008.a. hommikul faksi teel saadetud kiri Rakvere kohtumajale, milles palutakse asjade nr. 2-01-25 ja 2-02-1 läbivaatamine 17.juunilt viia üle hilisemale ajale seoses haigusega. Lisatud on nimi V G . Kiri on allkirjastamata. Kohus leidis, et saadetud taotlus ei ole arvestatav. TsMS § 345 kohaselt, kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Kirjast ei nähtu, kes on haige, sest juriidiline isik ei saa haige olla. Muu isiku haigust tõendav dokument puudub. Menetlustoimingule kutsutud isiku haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haiguse kohta vormistatava tõendi vorm ja väljaandmise kord on kehtestatud sotsiaalministri 22.06.2004.a. määrusega nr. 85. TsMS § 200 menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus ei luba menetlusosalisel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida. Kohtuistungi päeva hommikul, kuigi oli teada, et istung toimub Narva kohtumajas, Rakvere kohtumajja saadetud taotlus on ilmselgelt tehtud menetluse venitamiseks ja selline teguviis on seega menetlusosalise õiguste kuritarvitamine. TsMS § 330 lg. 3 kohaselt uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus tuleb esitada selliselt, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne asja arutamist kohtuistungil. Hageja puhul on tegemist juriidilise isikuga. Äriregistri kande kohaselt on tulundusühistul juhatuse liikmeid rohkem kui üks. Äriregistri kohaselt esindab tulundusühistut juhatuse liige üksinda, kui registrisse ei ole kantud teisiti. Seega on tulundusühistu korraldada, kes juhatuse liikmetest ühistut seadusliku esindajana esindab, ega ole põhjendatud istungi edasilükkamine selletõttu, et keegi juhatuse liikmetest on näiteks haige. Hagejal on piisavalt olnud aega leida endale soovi korral ka muu isik esindajaks. TsMS § 392 kohaselt eelmenetluses kohus selgitab välja eelkõige hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes. Sama paragrahvi lg. 3 ja 4 kohaselt eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja küsitleda pooli. Kohus on pooltele andnud piisavalt aega kohtule teatada oma seisukoht asja menetlemise suhtes, esitada oma väited ja vastuväited, kuid ei hageja ega kostja ole seda õigeaegselt teinud. TsMS § 398 järgi kohus võib määrata eelmenetluses eelistungina korraldava kohtuistungi, kui kohtu arvates saab nii paremini ette valmistada asja arutamist põhiistungil. Sama paragrahvi lg. 2 järgi kohus peab asja arutamise istungi eelistungi jätkuna ja lahendab asja sisuliselt, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asjas tähtsust omavad asjaolud ei ole piisavalt välja selgitatud. Kuna pooled kohtu kohustust ei täitnud, siis kohus 19.05.2008.a. määras eelistungi toimumise aja ja ühtlasi hoiatas pooli kohtusse mitteilmumise tagajärgede eest. Seega, kui kohtuistung on määratud, siis tuleb kohtu sellekohast määrust ka täita. Pooled kumbki istungile ei ilmunud. Järelikult tuleb jätta läbi vaatamata.

TsMS § 423 lg. 3 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. TsMS § 408 p. 2 kohaselt, kui kumbki pool ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, jätab kohus hagi läbi vaatamata. TsMS § 409 lg. 1 p. 1 ja 3 kohaselt kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätta hagi läbi vaatamata või lahendab asja sisuliselt. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Pooli on vastavalt viidatud paragrahvidele ka hoiatatud. Hagejat on vastavalt TsMS §-le 409 hoiatatud, et kui hageja ei ilmu eelistungile, jätab kohus hagi läbi vaatamata või lahendab asja sisuliselt. Viidatud asjaoludest lähtuvalt ei ole põhjendatud kohaldada TsMS § 412 lg. 1 p. 1 sätteid. TsMS § 412 lg. 3 kohaselt juhul, kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbi vaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. TsMS § 426 lg. 1 järgi hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 427 kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. TsMS 661 lg. 2 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg hagi läbi vaatamata jätmise määruse puhul 30 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Kohus juhindus TsMS §-de 200, 408, 409 lg. 1 p. 1, 345, 412 lg. 3, 423 lg. 3, 426, 427, §de 464-465, 661 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 05. jaanuaril 2009.a Nooremreferent

S.Tooming

I.Golubev I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.