Tööõigus › Muud tööõigusasjad

sätestatud ulatuses (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7% aastas).

Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjon summas 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 3100057358.

MENETLUSE KÄIK

05.03.2008.a esitas Osaühing xxx Harju Maakohtule hagi xxx vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja täitmata rahaline kohustus summas 36 506 krooni koos seadusjärgsete viivistega nõude täitmise hetkeni, tasaarvestades kostja poolt töölepingu lõpetamise järgselt saada olev 11 365 krooni. 22.04.2008.a täpsustas hageja nõuet ja palus kostjalt välja mõista 25 141 krooni (s.o 36 506 krooni – 11 365 krooni), viivise perioodi 01.03.2007.a kuni 05.03.2008.a eest summas 4051,50 krooni ning viivise kuni põhinõude täitmiseni. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid aadressile xxx ning kohustas kostjat kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 393 lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid toimetati kostjale 12.05.2008.a isiklikult kätte. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Antud juhul tuleb arvestada töösuhte olemust ja töökoodeksis sätestatud töötaja materiaalse vastutuse eriregulatsiooni (Eesti NSV Töökoodeksi (TööK) §-d 125-130) ning individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse sätteid, kus töötaja vastutus on teatud juhtudel piiratud ja tööandjal on töötaja huve arvestades õigus esitada nõue töötaja vastu lühendatud tähtajal. Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 48 lg 1 p 3 kohaselt on töötaja ja tööandja kohustatud hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara, ning tegema endast sõltuva, et töös ei kahjustataks kolmandate isikute vara. Muu hulgas on töötaja TLS § 48 lg 1 p 5 järgi kohustatud täitma ka seaduses ja haldusaktis ette nähtud muid vastastikuseid tööalaseid kohustusi. TööK § 125 lg 1 kohaselt kannavad töötajad, kes on süüdi tööandjale kahju

2-08-8281 tekitamises, varalist vastutust ainult otsese tegeliku kahju olemasolu korral. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg-st 3 tulenevalt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS §-st 197 tulenevalt võivad pooled tasaarvestada vastastikuseid nõudeid. Hageja palub kostja nõude hageja vastu summas 11 365 krooni tasaarvestada põhinõude arvelt, s.t lugeda põhinõude summaks, milline kostjalt reaalselt hageja kasuks välja mõista 25 141 krooni (36 506 krooni – 11 365 krooni). Kohus teeb kostja nimetatud nõude osas protsessuaalse tasaarvestuse hageja nõudega täitmata rahalise kohustuse kostjalt väljamõistmiseks (36 506 krooni). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja täitmata rahalise kohustuse 25 141 krooni (s.o 36 506 krooni – 11 365 krooni) ulatuses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jätab kohus menetluskulud viimatinimetatud sätte alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.