Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või

2-08-14785 tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kautsjoni tasumine kajalt on reguleeritud TsMS §-s 142. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

17.04.2008.a. esitas ACG Int OÜ maakohtule hagi V K vastu võla ja viivise nõudes. Hageja palub mõista kostjalt V Kilt hageja kasuks: 1) võlg 8 457.40 krooni; 2) viivitusintress 7 542.60; 3) riigilõiv summas 650 krooni ja muud kohtukulud. Hagiavalduse kohaselt sõlmis V K (edaspidi Kostja) 31.jaanuaril 2005.a. tellijana OÜ-ga ACG International töövõtjaga (edaspidi Hageja) töövõtulepingu. Eelnimetatud Lepingu p 2 sätestab lepingu objekti ja tööde mahu. Vastavalt lepingu p-le 2.1. oli lepingu objektiks aadressil Kuressaares asuv korter ja p.2.2. alusel pidi töövõtja teostama lepingu objektil üldehitustööd. Hageja kohustus vastavalt lepingu p-le 4.1. tegema p-s 2.2. loetletud tööd ajavahemikus 01.02.-17.02.2005 ja Kostja kohustus, tuginedes Lepingu p 5.4.. tasuma Hagejale punktis 2.2. nimetatud tööde teostamise eest õigeaegselt (vt lisa 2). Tööd teostati lepingus kokkulepitud tööde valmimise tähtajast kümme päeva kiiremini, mida kinnitab poolte poolt koostatud ja ühiselt allakirjutatud üleandmis-vastuvõtmisakt (vt lisa 3). Kooskõlas Lepingu p-s 4.3. sätestatule esitas Hageja 12.05.2005.a. Kostjale arve nr 250102 (vt lisa 4) ja koos arvega ka hinnapakkumise nr EK005064 (vt lisa nr 5). Arve nr 250102 summas 38 457,40 krooni tasumise tähtajaks oli 17.05.2005.a. (vt lisa 4), millise tasus Kostja alles 08.07.2005.a., ja sedagi osaliselt. Kostja jättis tasumata 8 457.40 krooni (vt lisa 6). Hageja saatis Kostjale 20.11.2006.a. pretensiooni, milles palub, et viimane tasuks võlgnevuse, summas 12 982,10 krooni, hiljemalt 04.12.2006.a. (vt lisa 7). Kuna Kostja võlanõudele ei reageerinud, pöördus Hageja 18.04.2007.a. õigusabi saamiseks OÜ Raidman (edaspidi Hageja esindaja) poole (vt lisa nr 8). Hageja esinda saatis Kostjale 09.05.2007.a. võlanõude, mis tagastati AS Eesti Post poolt seoses hoiutähtaja möödumisega (vt lisa 9). 22.05.2007.a. saatis Hageja esindaja Kostjale korduva võlanõude, sedakorda lihtkirjaga (vt lisad 10 ja 11). 01.06.2007.a. sai Hageja esindaja lõpuks Kostjaga telefonitsi ühendust, kes lubas saata omapoolse reklamatsiooni nii Hagejale kui ka viimase esindajale (vt lisa 10). Seoses sellega, et Kostja poolt lubatud reklamatsiooni ei saabunud ning Kostjaga ei õnnestunud ka enam telefonitsi kontakti saada, saatis Hageja esindaja Kostjale 27.06.2007.a. nn korduva võlanõude (vt lisa 12). Seejärel saatis Hageja esindaja Kostjale 17.10.2007.a. hoiatuse, milles tehakse Kostjale ettepanek võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 23.10.2007.a. Juhul kui Kostja eirab ettepanekut, lubatakse esitada hagiavaldus (vt lisa 13). Kostja pole tänaseni reageerinud. Hageja ja tema esindaja leiavad, et on teinud kõik endast oleneva vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. Pooled ei ole saavutanud kohtuvälist kokkulepet vaidluse lahendamiseks, mistõttu peab hageja vajalikuks pöörduda hagiga Pärnu Maakohtusse. Hageja nõude suurus Kostja vastu 15. aprilli 2008.a. seisuga on 18 850 (kaheksateist tuhat kaheksasada viiskümmend).- krooni 76 senti, mille moodustab põhivõlg 8 457,40 krooni ja viivitusintress 10 393,36 krooni, (vt lisa 14). Hageja, võttes arvesse head tava ning arvestades kohtupraktikat, loobub ülearu suureks kasvanud viivisenõudest ja nõuab üksnes nn

2-08-14785 kompromissviivist summas 7 542,60 krooni. Seega jääb hageja nõude suuruseks 16 000.krooni. Lähtuvalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 ja 2 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust või kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 7 lg 1 ja 2 sätestavad, et võlaõiguses loetakse seda. mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid mõistlikuks ja mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võla suhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Lähtudes VÕS § 8 lg 1 on leping tehing, kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega. Vastavalt VÕS § 11 lg 1 võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis lahes muus vormis. Käesoleval juhul on Poolte vahel sõlmitud kirjalik leping. Kooskõlas VÕS § 635 lõikega 1 on Hageja võtnud endale kohustuse teha Lepingus sätestatud tööd ning Kostja on võtnud kohustuse tööde eest tasuda. Vastavalt VÕS § 636 lg 1 peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Hageja on oma poolt tehtud töö Kostjale üle andnud. Kooskõlas VÕS § 638 on Kostja Hageja poolt tehtud töö ka vastu võtnud. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja on Lepingust tuleneva kohustuse, tasuda tööde teostamise eest, täitnud üksnes osaliselt ja sedagi hilinenult. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Juhinduvalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kooskõlas VÕS § 108 lg 1 võib võlausaldaja, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle täitmist. Tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis hagi esitamise ajaks pole veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 26-27, 30/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3).

2-08-14785 Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 21.04.2008.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 26-27/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud 28.04.2008.a. /t.l. 30/. Hagimaterjale ei ole kohtule tagastatud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus VÕS (võlaõigusseadus) § 8 lg 1, 11 lg 1, 635 lg 1, 636 lg 1, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1, 3 ja 6, 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv 650 krooni. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on riigilõiv 650 krooni, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Muude menetluskulude kohta võivad menetlusosalised nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest - TsMS § 174 lg 1. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-438.

Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.